Kokkuvõte Michel Foucault teosest ,,Seksuaalsuse ajalugu I" Scientia sexualis Loetud teksti ülevaateks võib öelda, et Foucaulti eesmärgiks oli antud raamatu kirjutamisel näidata, et viimast kolm sajandit Lääne tsivilisatsioonis ei saa kuidagi võtta kui seksuaalsuse repressioonina, pigem aga vastupidi- valitsev võim kasutab seksuaalsust oma eesmärkides ning oma mahhinatsioonides kavalalt ära. Ta on ära toonud kaht põhilist seksitõe produtseerimise moodust- lääne maailmale/ kultuurile oli seks kui teadus seksuaalsusest (scienta sexualis), ning muu maailm (Hiina, Jaapan, India, Rooma, araabia-moslemi ühiskond) vaatlesid seksi kui kunsti (ars erootika). Samas minu loetud materjali lõpupool tuleb Faucalt välja väitega, et scienta
normeerimine - seotud inimsfääri normidega ja ettekirjutistega. Võimusuhted läbivad kogu ühiskonda,nt. riik-indiviid, vanemad-laps. 19 sajandil toimus võimu sensualiseerimine -- pehmenemine, mis oli tingitud seksuaalteadmiste levikust. Tulemused: 1. heidetakse kõrvale "repressiivne hüpotees" (et tänapäeva industriaalne ühiskond pani aluse represseerimistele sooküsimustes. Vastupidi -- ketserlike seksuaalsuse liikide plahvatuslik areng). 2. medikaliseerimine -- kui varem kuulusid seksuaalsus ja sellega kaasnevad tabud Piibli ja kiriku valdkonda, siis tänapäeval on selle rolli üle võtnud meditsiin ja psühhiaatria. Foucault arvates toimub just siin võimu ja seksuaalsuse lõikumine ja tekivad 4 priviligeeritud objekti: naise keha hüsterialiseeritakse. Naine-hüsteerik. Siin on tunda Freudi
Nt vanus - Sõltumatu muutujua muutuja, mis omab uurija arvates teisele muutujale mõju (põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga
uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Probleem peaks ideaalis tulenema varajasemast teadmisest. Muutuja need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta, mille kohta hakatakse infot koguma. Paika on vaja panna paika muutujad. Sõltumatud muutuja mõjutavad sõltuvat muutujat. Sõltuv muutuja on mõjutatud millegi poolt. Konstandid nöhtused mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Hüpotees kuidas asjad maailmas uurija arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Pole alati ka kohustust hüpoteesi sõnastada. Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus. 3
Kristlaste kirikus toimus revolutsioon usuliste riituste ja traditsioonide vastu. Oli popp kuulutada: ,,Jumal on surnud" . Seepärast töötas LaVey välja alternatiivsed ütlused, mille ta iidsete tseremooniatena üles ehitas. Ainus vahe oli selles, et ta asendas negatiivse ütlemise positiivse pühitsemise ja puhastusega: saatanlikud pühad mis pühitsesid lihalikke rõõme, saatanlikud matused, kust puudusid vagatsevad labasused, orgiad, mis aitasid inimestel leida rahuldust seksist, hävitusrituaalid, mis võimaldasid Saatanakiriku liikmeil triumfeerida oma vaenlaste üle. Erilistest üritustest nagu ristimine, pulmad ja matused, mis olid pühendatud Saatanale, kirjutas press harukordselt palju, kuigi keegi polnud seda palunud. 1969. aastaks hakkasid ajalehed ja ajakirjanikud saatma üha rohkem oma reportereid satanismist kirjutama. Reportereid tuli üle Vaikse ookeani Tokyost ning üle Atlandi ookeani Pariisist.
sisenema täiesti teistmoodi, kunst muutub demokraatlikuks. Aura säilitamine vinüülplaadid. Aura kadumine - Kunstiteos saab osaks päriselust, kui see kaotab oma ehtsuse mudeli. Aura kadumisega kaob ka kunsti pühapaiste. Aura luuakse inimeste poolt, see ei ole olemuslikult kunstiga kaasas ning kahtlemata pole ta ka midagi igavest. Aura hävimine on paratamatu protsess. "Mehaaniline repord. Suudab esimest korda tuua kunstiteose rituaalist välja". Seoses muutusega tekkisid uued rituaalid. Nt puhta ilu kultus. Kunst muutub poliitiliselt aktiivseks, see demüstifitseeritakse. Nii Adorno kui Benjamin pidasid kunsti eriliseks. Kunstiteoste tähenduse mõju on diskuteeritav, see ei ole fikseeritud. Kunsti toodetakse juba arvestades, et see on reprodutseeritav. Kuid ka aura taastootmine on alati toimunud. Selle vormiks on kasvõi staarikultus, mille käigus toimub teatud müstifitseerimine. Filmikunsti puhul muutub näitleja suhe publikuga (võrreldes teatriga)
Vaba aeg: päris elu asendamine millegi võltsiga. Ainult kunsti kaudu saame me selle tagasi. Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati? Tarbimiskultuur tekkis juba 1920-tel, 30-tel. Tarbimisühiskond töötati sisse noorte kaudu, keda suunati moodi ja meelelahutust (kino, muusika - jukebox, heliplaadid) tarbima. (Noored on tulevik, seega tuleb neisse suhtuda teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid. USA - noor rahvas - noorus on nende identiteedi osa
keel ise. Heidegger toonitab, et eristust ei ole sõnas öeldu ja ütleva sõna vahel. Inimese eesmärk on ühineda loodusega, leida oma koht oleva tervikus. Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest
Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs. Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette?
saab taandada neljale põhiväitele.Esiteks – väitis Freud, et hüsteerikud ei kannata mitte ainult reministentside tõttu, vaid „ebatäielikult ärareageeritud psüühiliste traumade tõttu ehk siis kui psüühiliste traumadega seotud afektid on tõrjutud teadvustamatusse, elatakse nad hiljem välja nt erutushoogude kaudu.Teiseks- uskus Freud, et hüsteeriasümptomeid põhjustavatel läbielamistel on seksuaalne sisu ja, et hüsteeriasümptomid on ka ise seksuaalsuse avaldused.Kolmandaks-arvas Freud, et hüsteeriasümptomite põhjusi tuleb otsida varase lapseea seksuaalsest läbielamisest(hiljem Freud muutis meelt ja ütles.et pigem laste seksuaalfantaasiatest). Freudi käsitus hüsteeriast tipnes arusaamaga, et kõiki hüsteerilisi sümptomeid tuleb mõista kui teadvusest välja tõrjutud soovide täitumist. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE Kui Freudi patsiendid hakkasid talle rääkima ka oma unenägudest, järeldas ta, et
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40 5.1.6. Erinevad kultuurid:........................................................................................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43 6.1. Inimene loomus ja olemus.............................................
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Economisation of power conflict. Selleks, et hoida võimustruktuuri samasuguselt ebasümmetrilisena, peab majandus kasvama. Tarbimine on püüd oma vabadust tagasi saada, oma eneseuhkust tõsta. Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
midagi muud, kui õiglane jaotamine ja õiglane hüvitamine ning see eksisteerib kõikjal õigussüsteemis. Lisaks eristab Alexy ametnike subjektiivset arvamust käitumisest seaduse nimel. Viimasel juhul lähtutakse alati seadusest ja selle mõttest taaskord üles kutsudes õiguspärasele käitumisele. Taolise üleskutse sisuna näeb Alexy kõigi poolt aktsepteeritavat ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni. Teine samm on diskursus kui oluline element õiguse topeltloomuse doktriini jaoks. Diskursuse doktriin, see on praktilise õigsuse või siis tõe protseduuriline teooria. Kõikide protseduuriliste teooriate peatees räägib sellest, et ühe normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see ülestähendus on saadud teatud protseduure jälgides, see on iseloomulik kõikide doktriinide kohta. See ongi protseduurilise teooria kvintessents. See kriitilise
vaid on kogutud hoopis teiste uuringute tarvis. Sotsiaalse informatsiooni tähendus: Iga inimene iga grupp, iga ese, kannab endas sotsiaalset informatsiooni, mida kasutatakse tahestahtmata ka õiguse mõistmise/rakendamise protsessis. See aspekt on viinud sotsiaalteadlasi niisugusele mõttele, et selleks, et vältida ebaõiglust õigusemõistmisel tuleks üritada kohtuid desotsialiseerida ehk ühiskonnast välja kiskuda. Seda selleks, et päästa õigussubjekte kohtute omavoli eest. Hüpotees, mis on praktikas kinnitust leidund on, et iga üksikisik ehk indiviid on paratamatult sotsiaalse informatsiooni allikas (riietus, soeng, hooldatus, kõne, sõnad, terminid, kui adekvaatselt ta teistega suhtleb, käitumismaneerid). Et info ei kahjustaks ühtegi inimest õigusemõistmise süsteemis: · kohtud võiks osaliselt desotsialiseerida need inmesed, kes on läbi viinud eeluurimise mingis konkreetses kaasuses, ei tohiks mitte mingil juhul olla otsuse langetajateks kohtus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osutusi piiblile, piibli metafoore. Henrik kirjeldab maastikku: pinnavorme, geograafilisi nähtusi. Looduslik keskkond annab tekstile lisadimensiooni ja mängib jutustavas tekstis olulist rolli. Loodusliku diskursuse esitamine on seotud kristliku mõtteviisiga – jumal on maa looja, mh Liivimaa on jumala loodud, loodud kristlaste maaks. Liivimaa kroonikast saavad alguse kohalikud lood, st seal mainitakse ja räägitakse pikemalt Tartust, Viljandist, Otepääst – nende linnade lugudele pannakse kroonikas algus. Kroonikas mainitakse ka külasid või veel väiksemaid kohti. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt)
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
