Vägistamine Eestis (0)

Vägistamine Eestis
Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu , mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp.
Erinevate ekspertide hinnangul kuni 90% vägistamise ohvritest ei esita avaldust politseile, kuid samas pöörduvad paljud neist arstide poole abi saamiseks. Eestis läbiviidud naistevastase vägivalla uuringud kinnitavad, et politsei poole pöördub vaid iga kümnes vägivalla ohvriks langenud naine.
Aastatel 1994-2007 registreeriti Eestis 1317 vägistamist ja vägistamiskatset, mis teeb umbes sadakond vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15-aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul moodustavad 15aastased tüdrukud eri riikides kolmandiku kuni 2/3 kõigist vägistamise ohvritest.
Valitud juhtumid
1.Isa, kes vägistas tütreid üle kümne aasta
Pereisa pidas seksi oma praegu 22-, 17- ja 15aastase tütrega elu loomulikuks osaks. Sama mõte süvenes ärakasutatud lastel endalgi. Isa kuritarvitas oma tütreid peaaegu iga päev. Nii kummaline kui see ka pole, aga õudused muutusid lastele kuidagi enesestmõistetavaks. Et lihane isa nendega seksib, oli tüdrukute elu loomulik osa ja kohustus - nagu koolitükid või hommikune hambapesu. Pere keskmine tütar põgenes kodunt 2009. aasta märtsis. Vanemad hakkasid teda otsima . Aga kui ta siis politseisse toodi, keeldus laps kategooriliselt koju minemast. Isa on varem kohtulikult karistatud -2008. aasta sügisel oma naise ja keskmise tütre peksmise eest. Istus vägivallatsemise eest kaks kuud vangis. Kuid siis ei paljastunud kogu selle pere elu õudsed üksikasjad. Mees kandis karistuse ära ja naasis pere rüppe. Naine, kes alguses oli abikaasa koju tagasituleku vastu, muutis meelt . Kõik jätkus sissetallatud rada pidi. Lõpuks oli keskmine tütar äärmuseni viidud ja põgenes kodunt. Ta teadis, et kui ei räägi politseis kõike ära, siis peab taas koju tagasi minema, kus jätkub seks isaga ja peksmine. Isa võeti vahi alla. Algul mees keeldus ütlusi andmast, kuid hiljem tunnistas oma jälgid teod üles, kuid jäi neid õigustama. Ema väitis, et tema ei teadnud abikaasa perverssustest midagi. Ta küll möönis, et tagantjärele tulid talle meelde korrad - lapsed olid siis väiksemad -, abikaasa kutsus lapsi suguakti kaema . Kuid tõendeid selle kohta, et ema hiljem juhtunut teadis, pole. Samal ajal olevat tal olnud ka seksuaalelu abikaasaga. Elu täis vägivalda kestis aastaid. Ema sõnul hakkas mees võimu näitama kohe, kui abielu oli registreeritud. Jõhkrus süvenes aastatega. Ta õigustas end sellega, et on lastekodus kasvanud ja samuti vägivalda kogenud. Et tulebki peksta, siis on kõik korras. Tegu ei olnud joodikuga. Lapsed isast rasedaks ei jäänud. Mees väitis, et tundis täpselt, millal peab vahekorra katkestama, et ta on nii osav. Kondoomi ta ei kasutanud, sest talle ei meeldivat see. Tüdrukud rääkisid uurimisel enam-vähem ühte ja sama juttu . Nad ei teadnud, et isa kõiki neid kuritarvitab. Laste sõnul on isa nendega maganud nii kaua, kui nad mäletavad. Kui ema oli kodus, siis läks isa vannituppa, kutsus ühe neist justkui selga pesema . Tüdruk muidugi juba teadis ette, mis vannitoas toimuma hakkab.
2009. aasta oktoobris mõisteti pereisa kolmeks ja pooleks aastaks trellide taha. Karistuseks jäi maksimaalne määr ehk siis viis aastat. Kuna oli tegu lühimenetlusega, siis läks karistusest kolmandik maha ehk siis kolm aastat ja neli kuud. Kuritegu oli toime pandud katseajal, seega jäi lõplikuks määraks kolm aastat ja kuus kuud vangistust.
Mehele esitati süüdistus paragrahvi alusel, mis käsitleb nooremate kui 18aastaste inimeste tahte vastaselt nendega korduvalt suguühendusse astumist , kasutades seejuures ära nende sõltuvust endast.
Pereisa enda kommentaarid: "Kõik oli ju tüdrukute enda huvides! Et nad litsiks ei läheks! Vahekorras olin lastega ükshaaval, et teised pealt ei näeks. Miks lapsed kurdavad? Peres oli ju neli arvutit. Mida nad veel tahavad?"
2.Plekkhamba vägistamissari
Plekkhammas on varem Kohtla-Järvel elanud aidsihaige, kes praegu VEEL veedab oma aastaid vanglas istudes .
Algselt elas Igor Lõuna-Venemaal korralikus peres. Mõlemad vanemad töötasid meditsiinivallas. Juba teismelisena leidis Igor end valelt teelt ehk tegi tutvust narkootikumidega. Esimese vangistuse vägistamise eest sai ta 80. aastatel ja hiljem tunnistas, et ta sai vanglas ise sama tunda.
1989. aastal kolis ta Kohtla-Järvele, alustas tööd bussijuhina ning hiljem leidis ka naise ja neil sündis ka ühine tütar.
Kord sai Igor ise linna peal peksa ja sellest on tal siiani suured armid . See mõjutas teda sügavalt ja peale seda muutus ta vägivaldseks ja ärritus kergelt. Kodus hakkas mööblit lõhkuma ning abielu lagunes. Üritas abi otsida, aga tulutult.
Peale lagunemist alustas inimeste röövimisega. Kasutas ähvardamist. Teda tabati, kuid ei vahistatud.
Ükskord üritas kaaslasega ühe sõbra ära tappa ja peale seda määrati talle viis aastat vanglakaristust. Enne vangi minekut suutis ta ühe tüdruku ära vägistada. Vägistamise eest lisatakse Igori viieaastasele vangistusele vaid mõni kuu. Igor pidanuks vanglast vabanema 2008. kevadel, kuid kohtunik leidis, et Igor vajab võimalust tõestada, et ta ei ole enam ühiskonnale ohtlik.
2008. jaanuaris tõestas Igor enda ohutust ühiskonnale noaga võsas olles ja ohvrit oodates . Naisohvri lähenedes tiris mees ta võssa, näitas nuga ja ähvardas tappa, kui naine temaga vahekorda ei astu. Naine põikles, kuid Igori jõud oli üle ja ta vägistas naist lähedalolevate garaažide juures. Paar päeva hiljem kordub sama teise ohvriga. Kolmanda ohvriga Igoril nii hästi ei lähe. Kannatanu kavaldab ta üle. Meelitab ta oma töökotta, kus vajutab turvanuppu ja Igor saadakse kätte.
Selgub , et Igoril on aids. See teeb karistuse raskemaks, kuna ta seab inimeste elusid ohtu. Kokku saab ta 14 aastat ja 7 kuud vangistust.