Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seitsmenda päeva adventistid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
advent, kogudus, adventistid, adra, kirik, organisatsioon, reid, tuleku, missioon, hingamispäeva, koguduste, divisjoni, piibel, pastor, laupäeval, uniooni, kelti, piiblit, kanaleid, haigla, protestantlik, kirikuga, poisi, hilje, peakorter, branch, tiitelleht, ellen, teoloogia, silver, spring, ühendriigid, riias, viitab, ajaga, paljudele, toonudViljandi Baptistikogudus Ajalugu 20. sajandi alguses oli Viljandis kaks luteri kirkut, üks katoliku kirik ja vennastekogudus. Vennastekoguduses puhkes vaimulik ärkamine, mille tulemusena tekkis vajadus oma palvela järele. Nii alustatigi 6. mail 1907. aastal ehitusega ja sama aasta 30. septembril avatigi juba uus palvela. Hiljem ehitati ka torn, mis valmis 1910. aastal. Kogudus oli väike ja loa saamine uue koguduse moodustamiseks Tsaari valitsuselt oli väga raske, siis liitis vend Peet Peterson ,kes oli koguduse esimeseks vanemaks, Viljandi koguduse
kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi inimese arusaama endast kui tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund
Vahitorni kirjandust levitades ei olnud nad selle peale tulnud. Vaba turumajandus on jõudnud iseseisvasse Eestisse ka usuasjades. Uute asjade vastuvõtmisel peame olema väga ettevaatlikud. Me ei tohi tormata iga asja järele, mida reklaamitakse. Tuleb küsida, uurida, otsida ning leida ka inimesi, kes on valeõpetajate toodet juba proovinud - vaata, kas nende usk jäi püsima? 1 Vasturääkivused ja uperpallid Vahitorni ühing väidab, et ta on Jehoova organisatsioon ning Jumala ainus kanal vaimuliku juhatuse edasiandmiseks tänapäeva inimestele.21 Ta rõhutab, et Vahitorn on "organisatsiooniline raamat" ning seda ei saa mõista üksikisikud, olgu nad nii siirad kui tahes. Ent kuidas saame usaldada oma igavese saatuse organisatsiooni hooleks, mis oma lühikese olemasolu jooksul on kokku kuhjanud sellise haletsusväärse hulga õpetuslikke vasturääkivusi ja uperpalle? Vaatame järgmisi näiteid pidevalt muutuvast vahitorni-teoloogiast. 1975. a
kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi (kreeka keeles episkopos ülevaataja) või presbüteri vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse
.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,
Hoiduda mittevooruslikust seksuaalsest käitumisest. 4. Mitte kõnelda seda, mis ei ole tõde. 5. Mitte tarvitada meeli tumestavaid aineid. 6. Mitte süüa peale keskaega 7. Mitte võtta osa audiovisuaalsetest lõbustustest- tants, muusika, teater. 8. Mungad ei taha kasutada parfüümi ja kaunistusi 9. Ei tohi istuda ega magada pehmetel asemetel 10. Vastu võtta kulda ega hõbedat- raha. - Budistlik kogudus on üles ehitatud konsensus demokraatial: kõik on nõus. - Kogudus on iseseisev üksus, mis ei sekku poliitikasse ega vastupidi. - Kloostri reeglid on jagatud 7 gruppi: kloostrireeglid: munkadel 227, nunnadel 311 reeglit; füüsiliselt haigeid ja vigaseid, ärapõgenenud naisi/lapsi ei tohi kloostrisse võtta. · Peale Buddha surma ei osata tema kehaga midagi teha, lõpuks põletatakse ära ning luud jagatakse 8 hõimu vahel ära.
Sel päeval sõidetakse maale ja tehakse metsas lõket, lastakse mänguvibudest. JUUDI KALENDER Juudi kalender põhineb kuu-päikese süsteemil, kus kuid arvestatakse kuu ja aastaid päikese järgi. Päev algab päikeseloojangul ning kestab 24 tundi ning on jaotatud 1080 "ühikuks" (shalakim), millest igaühes on 76 "momenti" (rega'im). Nädalapäevi märgistatakse heebrea tähestiku kuue esimese tähega. Näiteks jom alef (päev "a" ehk pühapäev). Kuna Piibel rõhutab eriliselt hingamispäeva, on seitsmendale päevale antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat). Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 1.kuu: Tishrei (30 päeva) 2.kuu: Cheshvan (29/30 päeva) 3.kuu: Kislev (29/30 päeva) 4
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
ära seletada ega kaotada salapära, vaid seda defineerida".55 Basileiose teoloogiline töö Gregorius Natsiantsisti formuleeringus loob aluse Kolmainsuse dogma kujunemise jaoks: ,,Ma tahaksin Isa suuremaks nimetada, kuna temast saavad samaväärsed oma samasuse ning olemise. Seda peavad ju kõik möönma".56 Ja maksab hoida meeles: ,,kirik, rajatuna kristlikule usule, saab püsida vaid seal, kus usutakse, tunnistatakse ja austatakse kolmainsuslikku Jumalat".57 Aga kirik oli pidevas muutumises. Algkristlikust kirikust, kus peeti tähtsaks Jeesust ja tema sõnumit oli saanud tähtis institutsioon koos oma korraldusliku ja sisulise ülesehitusega. 410 aastal, kui gootid hävitasid Rooma impeeriumi, langes terve läänemaailm suurde masendusse. Oli kuulda tuttavat etteheidet, kuidas ,,ristiusk ja vanade jumaluste hülgamine on kõikde impeeriumi tabanud õnnetuste põhjuseks". 58 Sellele vastas Augustinus (sündinud Põhja-Aafrikas 354a
...................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaasium.........................................................................................8 Rakvere gümnaasium...................................................................................................9 Vabaduskirik...............................................................................................................11 Rakvere spordikeskus.........
22. Mida tähendab nimi "Iisrael"? Tähedab Jumalaga võitlejad. 23. Loetle Moosese antud kümme käsku. 1.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida... 3.Sa ei tohi oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4.Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! 5.Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks... 6.Sa ei tohi tappa! 7.Sa ei tohi abielu rikkuda! 8.Sa ei tohi varastada! 9.Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" 24. Kes oli juutide esimene kuningas? Saul, Taavet ja Saalomon 25
Konstantinus, et Iisraeli maa ei kuulunud enam juudi rahvale. Sellest ajast alates kuulus see tema sõnul kristlikule kogudusele. Kõik see on lihtsalt asendus- või lepinguteoloogia embrüonaalses seisundis. Levides kiiresti 1400-ndate ja 1700- ndate aastate vahemikus, valitseb see arvamus tänapäevani. Judaism ei kadunud pärast Jeruusalemma templi hävitamist (70 AD) ega Bar Kokba mässu (132-135 AD), vaid saavutas uuesti elujõu ja mõjuvõimu. Järelikult ei olnud argument, et kogudus vahetas Iisraeli välja, enam veenev. Rohkemgi veel - kuna kristlaste- ja juutidevaheline võitlus paganaid enda poole võita intensiivistus, nähti judaismis ohtu koguduse jaoks. Selle ohu neutraliseerimiseks proovis kristlik teoloogia luua kujutluspilti Jeesusest, kes ei olnud juut. Tsiteeriti kõige imelikumaid tõendusi (Aabrahami usust kuni Aadamale antud tõotuseni) perspektiiviga toetada väidet, et kogudus mitte üksnes ei tule enne Iisraeli, vaid on tegelikult ise "igavene
Selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks (saksa keele vahendusel tuleb kreeka keelsest sõnast ,,katharos" eestikeelne väljend ketser). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena, kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan inimkeha ja maiseriigi, Jumal aga taevariigi ja inimese hinge. Katoliku kirik on katarite arvates saatana kätetöö. Katarite õpetus levi 12.sajandil kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades nagu näiteks Toskaanas, Lombardias ja Flandrias. Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon. Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud
Usuliste veendumuste ja rituaalide tähenduslikkuse vähenemine argielus. Euroopa sekularisatsioon Protestantlik Põhja-Euroopa; katoliiklik Lõuna- ja Kesk- Euroopa; Õigeusklik Balkan- ja Ida-Euroopa. Ratsionaalse valiku teoora. 7. Materiaalne Pühamu Tempel 8 Altar Rõivas Mask Ikoon Kirik Puujumal Fetis 8. Poliitiline riigiusund; preesterkuningad jne. Riik ja religioon: Mõnel pool on riigikirikud (Inglise kirik, Taani kirik jt), kirik kui riigi institutsioon. Kirikuriik (Vatikan, dalai-laama & Tiibet) Riigi ja kiriku lahutatus: revolutsioonid Prantsusmaal, Ameerikas 18.sajandi lõpul. Religioon ja väärtused: kultuurisõjad. Rahvuslus ja religioon: identiteet.
Tõi sisse ka eeliseid, sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine. Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks. Olid pühad, templi rajamise pühad, uusaasta püha. 2) kuningate kultus - 3) surnute kultus - 9.november 2.loeng Loengut peab: Marti Kalda Hinduism Indias pole probleemiks teiste usukude olemasolu. Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega. Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog. Nt mõni seadus võetakse vastu öösel, kuna see on astroloogiliselt õige. 2001a. 81% indusid, 13% moslemeid, 2% shikke, 0,8% budisme (pole ka india enda busismid), 0,4% jainsitlik.. Enamustes osariikides 92, on piirkondi kus on moslemeid enamuses. Indias on endiselt metslasi. Suured kogukonnad algjuute jne. Hinduism- sellist asja pole olemas
Raia Palu. Perekond Palu liitus baha'i kogudusega 1968. aastal. (Ibid) 1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd. Hasselblatt), kes oli jätnud oma kodumaa Eesti 1939. aastal ning saanud baha'iks Inglismaal. Aasta jooksul asusid siia elama ka mitmed baha'id Rootsist, Soomest ja Kanadast. (Ibid) 26 1990. aastal rajati kogudus Tallinnas, aasta hiljem Tartus. 20. sajandi lõpu poole olid kogudused rajatud Pärnus ja Narvas. Hetkel eksisteerib ka väike kogudus Viljandis. (Ibid) 1992. aastal valisid Eesti, Läti ja Leedu baha'id oma esimese ühise rahvusliku valitsusorgani, Baltimaade Baha'ide Regionaalse Vaimse Nõukogu (Ibid). 1999. aastal valisid kõigi kolme riigi baha'id oma enda vastavad rahvuslikud valitsusorganid, rahvuslikud vaimsed nõukogud (Ibid). 2002
22. Mida tähendab nimi "Iisrael"? 9 Tähedab Jumalaga võitlejad. 23. Loetle Moosese antud kümme käsku. 1.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida... 3.Sa ei tohi oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4.Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! 5.Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks... 6.Sa ei tohi tappa! 7.Sa ei tohi abielu rikkuda! 8.Sa ei tohi varastada! 9.Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" 24. Kes oli juutide esimene kuningas? Saul, Taavet ja Saalomon 25
ehk dekaloog: 1. Ei tohi olla teisi jumalaid 2. Ei tohi teha kujusid kummardamiseks 3. Ei tohi niisama Jumala nime öelda 4. Pühitse hingamispäeva (sabat) 5. Austa isa ja ema 6. Ära tapa 7. Ära riku abielu 8. Ära varasta 9. Ära tunnista valet teise vastu 10
Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudusega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejärel rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduse võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi (kreeka keeles episkopos - ,,ülevaataja") või presbüteri, s.t vanema. Selleks sai tavaliselt mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. Hierarhilist alluvusvahekorda koguduste vahel esialgu ei kujunenud. Kristlased ja Rooma riik I ja II sajandi vahetuseks moodustasid kristlased arvatavasti umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust. Nende osatähtsus polnud seega kuigi suur, ent sellest piisas siiski tähelepanu
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
(4) Teovõimetuks tunnistatud isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta. (5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on vähemalt 18-aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist vanusemäära. (6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. (7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. §9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades (1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 5
mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks.
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega. Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ja kunstiinimeste seas 1970. 1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis
hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus
U. B. 326, 355, 359), sagedasti just ordu enese kaitseks (näit. U. B. 325, 360). Ristisõja kuulutajad pangu ordu soovisid tähele (näit. U. B. 310, 314). Ristisõitjad teotsegu ordu nõu ja soovi järele (näit. U. B. 325, 353, 355). Ka piiskopid toetagu kõigi oma laenu-meestega ordusõdasid (näit. U. B. 350). Peapõhjus, mispärast paavstid hakkasid ordut alluvusest piiskoppidele vabastama ja ordut nii eesõigustama, oli küll nende veendumus, et ilma orduta ei saaks ristiusu kirik siin maal püsima jääda (v. näit. U. B. 355, 358). Säärasele ordu eesõigustamisele mõjus teataval määral kaasa vahest ka üks teine kaalutlus: 1246. a. 9. I. (U. B
mõjutatud vaimulikud, tänu kellele tekkis ka tugev side vennastekoguduste ja kirikute vahel. Siinsed vennastekogudused erinesid pisut Saksamaa omadest. Näiteks tohtisid siinsed vennastekoguduse liikmed erinevalt Saksmaast jääda ka luteri kiriku liikmeiks. Kui Saksmaal ja mujalgi moodustas vennastekogudus iseseisva kirikliku organisatsiooni, siis Baltikumis jäi see tegutsema diasporaakoguduse vormis- sellest kujunes eriline organisatsioon luteri kirikus, kes ei allunud otseselt siinse kiriku ametlikule juhtkonnale, vaid oli sõltuv Hernhuti keskusest ja oli ainult sellele kohustatud esitama aruandeid oma tegevusest. 14 Kuigi luteri kirikust lahku ei löödud, käisid vennastekoguduste liikmed siiski omaette kogunemisel, valides endi seast jutlustaja.15 Lisaks sellele rajasid hernhuutlased igasse kihelkonda oma palvemaju, kus neid kogunemisi pidada. Eriti hoogsalt rajati neid 19. sajandi esimesel kümnendil. Paljud
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MATTEUS ja JOHANNES. Kaks
opositsioonist, mille alged peituvad renessansiaegses reformatsiooniliikumises. Reformatsiooni tulemusena tekkis uus suund kristluses- protestantism, mis seostub Lutheri, Zwingli ja Calvini nimega. Et mõista jansenismi kohta katolitsismi ajaloos, selleks tuleb aru saada keskaegse katolitsismi ,,reformimise" mõttest. See seisnes usu isikliku ja intiimse poole tugevdamises vastukaaluks välisele religioosssusele. Reformatsiooni tulemusena jäi kirik inimese ja jumala vahendaja privileegidest ilma ja jumalateenistus lihtsustus põhjalikult. Usklike pääsemine ei olnud enam saavutatav läbi heade tegude, vaid sola fide1 läbi Jeesus Kristuse lunastajamissiooni ning lootmisega ainuüksi jumala armule, sest päranduva pärispatu tõttu tunnistati inimene rikutuks ning võimetuks omaenese jõul saavutama täiuslikkust ja ,,pääsemist" ära teenima. Katoliku kirik ja ilmalikud feodaalid hakkasid ,,ketsereid" vihaselt jälitama. 1542 aastal
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseeposed: ,,Ramajana" ja ,,Maha
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
kroonika järgi ristitud taanlaste poolt. 1238. aastal läks Järvamaa Stensby lepinguga saksa ordu valdusesse. Jalgsema kuulus edaspidi Järva-Jaani kirikukihelkonda. Nii elati 300 aastat, ilma et oleks edaspidi ette tulnud suuri ajalooallikates jäädvustatud sündmusi. Talurahvas pärisorjastati pikkamööda. Jalgsema küla talupojad käisid tööl Seliküla mõisas. Talupoegade kasutuses oleva maa suurus oli 1-2 adramaad. Üks adramaa oli tavaliselt nii suur, et seda jõudis harida ühe adra ja hobusega. 1558. aastal alanud Liivi sõda tabas Järvamaad valusalt. 1561. aastal läks Järvamaa ametlikult Rootsi võimu alla. Seejärel oli see ala aastatel 1572-1573 venelaste käes ning 1581. aastal vallutasid selle jälle rootslased. Venelased tõmbusid tagasi Venemaale. Rootsi aeg algas süngetes oludes. Sagedaste sõjakäikude tõttu olid külad laastatud. Talurahvast tabas näljahäda 1601-1602. aastal ning seejärel laastas maad katkulaine. Vähehaaval hakkas rahvaarv kasvama
.......................................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur............................................................................... 5 4.2 Kiriku funktsioonid.......................................................................... 5 5. Pühad tekstid...................................................................................... 6 5.1 Uus Testament.................................................................