kasutust. Keemiasõdade algatajaks olid sakslased. Need rünnakud lõppesid esialgu tohutute ohvritega; pärast gaasimaski leiutamist leebusid siiski sellest tulenevad kaotused. Kuigi siinkohal on tegemist kahtlemata suure hüppega tehnika valdkonnas, sugenes inimeste teadvusesse mõte, et vahest pole väljend deus ex machina teaduse puhul alati kehtiv, kui resultaadiks on õõvastust tekitav hulk inimohvreid. Teiseks määravaks muutuseks oli seisusliku ühiskonna täielik lõppemine. See asetleidnud uuendus oli vaid loomulik, kuna positsioonisõjale iseloomulikesse kaitsekraavidesse olid kokku kuhjatud kõik sõdurid, olenemata nende positsioonist ühiskonnas. Ohvitseril kui sellisel polnud enam näiteks reamehe üle niivõrd domineerivat rolli ning sõjaväeline auaste polnud enam nii määrava tähtsusega. Kaevikutes võisid end kõrvuti asetsevatel magamisasemetelt leida ka verivärskelt kooli lõpetanud noormees ning kirikuõpetaja
elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste poiste jaoks peredesse) Spartas: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test) Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. Keskaegne haridussüsteem toetub hierarhia ideele, mis saab aluseks väga rangetele seisuslikele suhetele keskaegses ühiskonnas. Inimese kõrgeim eesmärk on jumaliku harmoonia tunnetamine. Hariduse sisuks teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" (TRIVIUM: Grammatika, Retoorika, Dialektika, QUADRIVIUM: Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia, Muusika). Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline
· Seotud meheliku alge liialdamisega Kreeka kultuuris (naiste meeste eraldatus, isaduse aseaine) Sparta kasvatus · Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. · Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). · Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika
demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse. Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas. 4 riigi liit ingl, vene, Preisimaa, Austria, lubas vajadusel kaitsta ka relvaga viini kongressil kehtestatud uut poliitilist korraldust. Saksa liit - 4 saksa riiki, polnud ühtset välis- ja majandus poliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Austria ja Preisimaa. 9. Metternichi süsteem viini kongressi järgne uus poliitiline korraldus. Rahvusliku vabadusliikumise lammutamine ja seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine
Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks.Sõda toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. 30a.sõda-Sõda puhkes protestantide ja katoliiklaste vahel, tegelik põhjus oli aga ülemvõim Euroopas.Põhivastasteks olid Saksa- Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik Sõda lõppes Vestfaali rahuga (1648).Üldse kestis sõda 1618-1648. MÕISTED:Reduktsioon-aadlile annetatud maade taasriigistamine.Rüütelkond-aadlike seisusliku omavalitsuse organ,selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. AJAD:1558-1583 Liivi sõda. 1632-Tartu ülikooli asustamine.1656-kiriku reform Venemaal,vanausuliste teke eestis.1618-1648- 30a.sõda.1700-1721-põhjasõda ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani
sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus,
Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi Eesmärk oli ristiusu toetamine (vana seisusliku korra kaitsmine) Nelja Riigi Liit - Sinna kuulusid Inglismaa , Venemaa, Austria ja Preisimaa Nad lubasid vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust Saksa Liit - Loodi Viini kongressi otsuseda aastal 1815. Sinna kuulus 41 Saksa riiki
· seisuste esindajad on ühinenud seisuslikesse organisatsioonidesse või korporatsioonidesse. · seisustele on tavaliselt omane spetsiifiline mentaliteet ja ühiskondlik teadvus. · seisustel on õigus omavalitsusele ja osalusele kohaliku ning keskvõimu teostamisel. Prestiiz ja rikkus muutuvad tähtsaks klassiühiskonnas, kus võetakse arvesse kodaniku majanduslikku seisu, osalust poliitilses tegevuses jms. Seisusliku korra juriidiline vormistamine 17. sajandi II pooleni oli kirja pandud ainult kohustusi, nüüd lisandusid sinna ka mõned õigused. Peetri reformidega pandi alus kaasaegsele aadliseisusele Venemaal, mis kujunes välja endiste teenistuslaste ülemkihi baasil. Peetri aeg on oluline ka linnaseisuse kujunemisele. Alamatest kihtidest hakkab formeeruma kroonutalupoegade kiht. Varasem must ja valge vaimulikkond saab aluseks vaimulikule seisusele.
korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilitamine, vabadusliikumise lämmatamine. Hispaania, holland, inglismaa, preisimaa, austria Moodustasid pran.maa vastase koalitsiooni. 1793 1798 napo. Tungis egiptusesse,inglismaa, türgi, Austria ja vene moodustasid 2 koalitsiooni. Konsitiutsioon- põhiseadus.
· Peeter I ratsamonumendi · Narva · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside s.t kunstikriitika. Nende muutuste süvapõhjustena võib nim. Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemist, külakogukondade lagunemist ja linnastumise algust. · Klassitsism ja romantism · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused. Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili · romantism- on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljendada erinevates stiilides ja vormides. · Antiikkunstist
Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Asehaldusaeg aadli ja linnade omavalitsus kujundati ümber venemaa sisekubermangude eeskujul
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level
pidid hüvitama sõjalised kahjud. Mis oli Metternichi süsteem? Metternichi süsteem oli uus poliitiline korraldus Euroopas. Selle eesmärgid? Metternichi süsteemi eesmärkideks olid seisuste säilitamine, valitsevate dünastiate säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise maha surumine. Püha Liit? Püha Liit oli ristiusuliste riikide liit, millega ühinesid kõik teised Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Püha liidu eesmärk oli ristiusu toetamine ehk ka vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Nelja Riigi Liit? Nelja Riigi Liit, mille sõlmisid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa omavahel. Selle eesmärgiks oli kaitsta Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. Saksa Liit? Saksa Liit oli Saksa riikide liit, kus ei olnud ühtset välis- ja majanduspoolitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. See loodi 1815. aastal, kuna seaduslikkuse põhimõtte järgimine Saksamaal osutus võimatuks.
Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajaks loetakse aastaid 18601880. Sel ajal valitses poliitikas suund, mis asetas rõhu
Ta ei olnud sõdade kordineerimises hea, aga tema reformid olid õiged , arukad ja õnneks püsivad Monarhistliku reaktsiooni tähendus (tagurlus,Metternichi süsteem,Viini süsteem) Eesmärk oli recolutsioonilise korra taastamine ja kaitse. Oluliseks peeti: monarhiat,seisuslikku ühiskonda ja kristlikku kirikut. Takistati rahvuslikke ja liberalistlikke mõtted (levimist). Püha liit oli vahend, selle kaitsmiseks. Nelja riigi liit Püha liidu eesmärk oli ristiusu toetamine,vana seisusliku korra kaitsmine. Sõlmiti Nelja Riigi Liit (Inglismaa,Venemaa,Austria,Preisimaa) et kaitsta uut poliitilist korraldust. Püha liit Ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi, et kaitsta ristiusku ja vana seisulikku korda.
Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2
1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madalapäritoluga inimeste peale kelle truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika. · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. · Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse.
,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat perioodi absolutismi ajajärguks.
Sidetehnika-raadio. Sisepõlemismootorid-mootorsõidukid filmikunstis: heli-ja värvifilmid. Kunstis ja kirj:sürrealism muusikas ja tantsus:muusikal, dzäss, fokstrott, tsarlston, tango, modern e.vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H
pealkirja "Die Lettern", kus ta nõudis teravalt pärisorjuse kaotamist Liivimaal. 19. sajandi alguse veetis ta Saksamaal, kus andis muuhulgas koos August von Kotzebuega välja kirjandusliku ja poliitilise sisuga ajakirja, hiljem jätkas ta oma ajakirjanduslikku tegevust Riias ja selle lähistel elades, nt toimetas ajakirja "Der Zuschauer". Nii tema kirjanduslik kui ajakirjanduslik tegevus juhindus eelkõige valgustuslikest ideedest, ta võitles oma kirjutistes senise seisusliku ebavõrdsuse kaotamise eest. Uus draamakeel J.M.R. Lenzi "Koduõpetajas"; Mõjutasid: teoloogiline taust (isa Liivimaal pastor), mässas Aristotelese klassitsismireeglite vastu, mis puudutasid tegevus-, koha- ja ajaühtsust ("Koduõpetajas" toimub tegevus kahes erinevas linnas kolme aasta jooksul, paralleelselt kuus liini); hoidus ideekesksusest, selle asemel tegelas- või tegevuskeskne; kirjanduskäsitlus jumalakeskne: kirjanik = jäljendaja,
ükski valitseja langetada. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida. Varem või hiljem oleks see ikka juhtunud. Riigi-ja ühiskonnakorraldus hilises Rooma keisririigis oli hoopis teistsugune ku varem. Keisrivõimust oil saanud absoluutne monarhai, mis teostas end ametnikkonna abil. Senine kodanike küllaltki suur sõltumatus oma tegevuses ja võrdsus seaduse ees asendus jäigalt seisusliku ühiskonnakorraga. Kõik see viiski Rooma lagunemiseni.
talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
seisundit muuta põrkusid kohaliku aadli vastuseisule. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu nende maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. Hoogustus rüütelkonna tegevus. Rüütelkonnad Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Autonoomsed asutused
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17
õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule. Need muudatused tegid kolmanda seisuse elu tunduvalt lihtsamaks. Enam ei pidanud talupoja poeg tegema sama tööd, mis tema isagi, vaid võis vastavalt soovile ise valida oma tulevase ameti. Tänu sellele tekkis suurem konkurets turul ning kerkis esile ka palju andekaid meistreid. Nüüd võis lihtsast talupojast saada isegi tunnustatud vaimulik või täieõiguslik maaomanik, mis enne revolutsiooni polnud võimalik seisusliku korra tõttu. Enne Suure Prantsuse revolutsiooni algust oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis, riiki valitses kuningas, kes juhtis konstitutsioonist ja parlamendist sõltumata.1791. aastal võtab Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni, millega seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Pärast kuninga kukutamist kuulutatakse välja vabariik. Hiljem võetakse vastu veel mitu uut konstitutsiooni, millega seadusandliku ja täidesaatva võimu organid vahetuvad.
· Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus · Liberalism erinevaid tahke siin esindasid J. Tõnisson, kelle vaated olid mõõdukamad ja rahvusidealistlikud ning K. Päts, kelle vaated olid radikaalsemad. Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Sotsiaaldemokraatia esindajaks Mihkel Martna. Kutsus üles sotsiaalsele õiglusele, astus välja rahvusliku, seisusliku ja majandusliku rõhumise ning eraomanduse vastu, kutsus üles looma õiglasemat, sotsialistlikku ühiskonda 1905.a. revolutsioon Eestis · Algus 12.jaan, tööliste solidaarsusstreik 9.jaan toimunud Verise Pühapäeva järel. · 1905.a. pidev streikide jada · Peeti sadu rahvakoosolekuid · koostati ja saadeti ära hulgaliselt palve-ja märgukirju · toimus kokkupõrkeid politsei ning sõduritega 1905.a. revolutsioon Eestis
haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1. Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses, tema võim oli ebakindel ja valitses oht provintside langemiseks Rootsi võimu alla. Seetõttu oli vajalik Vene riigile baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. 1.2. Baltisakslaste laialdane omavalitsus. Nende seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid aadlikud. Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1
Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille' kindlus. Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele. Kaotati seisuslikud eesõigused, võrdustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst ja kaotati kirikukümnis. Kiriku maad võõrandati ja pandi oksjonile.. Võrdustati õigused riigiametisse astumisel. Võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'', mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Tuli usuvabadus Kaotati aadliseisus, paljud aadlid lahkusid riigist
19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel. 23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa. (lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 24) Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korraldus. (süsteemi eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830
Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud seega ei osaletud eriti maailmamajanduses. Erinevad maailmajaod ja riigid kauplesid vaid luksuskaupadega. (kõige rikkamad piirk. sel ajal Ida- ja Lõuna-Aasia) Tööstusajastu: Peamine tegevusala oli tööstus: ennekõike müügiks. Üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga . Keerulisem masintöö nõudis kõrgemat haridustaset. Veonduse areng tegi võimalikuks kaugemad veod. Kujunes geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tootmisele milleks olid neil parimad eeldused. Infoajastu: Peamine tegevusala informatsiooni kiirem hankimine ja selle töötlemine, äriteenuste tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikoolide olulisus, kuna vajati väga hea ettevalmistusega tööjõudu. 3
siis juba edasi Amsterdami. Kuue kuu pärast, olles saavutanud meisterliku taseme kõiges, mida talle õpetati, läks Rembrandt tagasi Leidenisse, kus teda hinnati nii kõrgelt, et hoolimata tema noorest east (sel ajal oli ta kõigest 22- aastane) võttis ta endale esimesed õpilased. Rembrandt kolis 1631. aastal Amsterdami. Ta abiellus 1634. aastal Saskia van Uylenburghi, ühe eduka kunstikaupmehe sugulasega. Saskiaga abiellumisest tingitud seisusliku tõusu tõttu võeti Rembrandt ülemklassi vastu. Jõukuse andsid Saskia varandus ning õpetajatööst ja maalide müümisest laekuv raha. Tema suurepärase avaliku karjääri kontrastiks oli tema perekondlik ebaõnn. Aastatel 1635 -1641 sünnitas Saskia neli last, aga ainult viimane neist, Titus, jäi ellu. Saskia ise suri 1642. aastal. Pärast oma naise surma, 1649. abiellus Rembrandt Hendrickje Stoffelsiga, keda võib näha paljudel tema maalidest.
Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupärastest õigustest Religioon on seotud inimeste isiklike veendumustega (mitte kirikuga) KUNST MASSIDESSE!!! Kunst orienteeritud kodanlusele. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldinimlikud (lihtne elu), valdavaks ilmalik kunst. Kunst massidesse. Tekib avalik kontserdielu. Mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu.
16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18. Kes olid trubaduurid
kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine. Haridus- juba vabadus sõja ajal asendati seni vene keelne õppetöö eesti keelsega . varasema seisusliku haridus süsteemi asemele loodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Haridus taseme tõstmiseks kehtestati 6. Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti vabariigi Tartu ülikool. Teadus- peamiseks teadus keskuseks kujunes tartu ülikool. 1938 a. autati eesti teaduste akateemia mille ül
mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võimalik paremaks muuta seisusliku ebavõrdsuse säilides. Merkeli tegevuse käigus kaasnes Liivimaa talurahva muinasaja idealiseerimine. 1.3 Miks hakati rahvusliku ärkamise ajal muinasühiskonda idealiseerima(muistendid, eepos, luule, kunst, isamaalised kõned)? Selgita ja põhjenda näidete abil! - Kui võtta näiteks Johann Köler’i maal „Ärkamine nõidusunest“ ehk „Eesti legend“ , siis minu arvates ei ole seda maali kuigivõrd idealiseeritud. Seal on kujutatud ristirüütlite võimu eestalste üle. Ent
1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar Jannsen (18191890) senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele mõiste "eestlased". Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele (1864, 1881). Liberaalsetest ideedest lähtuv rahvuslik liikumine oli suunatud ennekõike seisusliku ühiskonnakorralduse, saksa-vene ülemkihtide sotsiaalse ja rahvusliku surve ning oma rahvuskaaslaste saksastamise ja venestamise vastu. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, 18601880, valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis- lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse
talupoegade orjastamisel. Kirikuorganite ja patronaadiõiguse kaudu alistas aadel endale maavaimulikud; ka linnakodanlus, eriti väikelinnades, alistus aadli majanduslikule ülemvõimule. 18. sajandist alates kasutasid baltisakslaste poliitilised juhid oma tihedaid sidemeid tsaariõukonnaga Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse klassikoosseisule jäi baltisaksa kultuur eesti ja läti rahvahulkadest paljus isoleerituks ning oli sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele. Alates privileegide kärpimisest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Eriti alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich von Stryki, Adolf Pilar von Pilchau jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti Hertsogiriik). Kui see nurjus, hakati propageerima revansismi, Läti baltisakslaste seas levisid
(1867) "Kooli lugemise raamat" · I osa 1867 · II osa 1871 · III osa 1876 "Helmed" (1880) "Veikene Geograafia" (1868) "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878) Noodikogu "Wanemuine Kandle healed" (1869 ja 1871) Noodikogu "Rõõmus laulja" (1872) Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870) näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aea inimesed" ( 1872, võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu) 9. Perekond o Naine: Julie Emilie Thal (1851 - 26.02.1940) o Lapsed: Linda (sündinud 1879) Ida (sündinud 1880) Elsa (sündinud 1881) 10. Surm o Surmapõhjus: kopsupõletik o Aeg: Pühapäeval 7. märtsil kell 2.30 hommikul 1882 o Matmispaik: Perekonnakalmistul Kurgjal Kasutatud allikad o http://www.miksike.net/documents/main/referaadid/jakobson2.htm o http://www.hot.ee/urtz/jakob
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905
Kolmandal korrusel asusid vanasti teenijate ruumid. Kõrvaltiivas ehk peatornitiivas asuvad magamistoad külalistele. Hoone ühes servas on talveaed, kuid paraku pole see algsel kujul säilinud. Kunstiteadlane Leo Gens on lossi kohta öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historitsismi musternäide." Kasutatud kirjandus Hein, Ants Eesti mõisaarhitektuur historismist juugendini. - Tallinn, 2003 www.wikipedia.org/wiki
III seisus moodustas 98%, aga sel puudus poliitiline võim, maksis kõrgeid makse.Valgustusideoloogia ja USA Iseseisvussõja mõju.Revolutsiooni ajend: Hindade tõus. Maksude tõstmise vajadus, sest riik pankroti äärel. 15. Mida see muutis Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kultuuris? ValitseminePrantsusmaa kuulutati vabariigiks. Vabariikliku riigikorralduse väljakujunemine. Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused. Kodanike võrduse põhimõte. Katoliku kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgendamine. Usuvabadus. Vaimulike allutamine riigile.Majandus Varapõhine maksustamine.Keelati talupoegade teotöö raharendisuhted.Riigistati ja müüdi maha kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad.Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus. Sisetollide kaotamine.Meetermõõdustik
oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir".Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst" KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus; välditi segast, juhuslikku, korrapäratut; toetus antiigi esteetikale, ranged reeglid; rangelt hoiti lahus madal ja ülev, traagiline ja koomiline; lahutas vastandid; renessanssi tagasipöördumine; hariduse väärtustamine; õukond ja kirik kaotavad juhtrolli; nooditrükindus; kontserdid muudetakse avatud üritusteks; heliloojate isikupära suurenemine; MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Euroopa ülemklass elas üsna kasinates oludes ning hõredalt paiknev rahvastik suutis end sellistes majandustingimustes hädavaevu elatada. Mujal maailmas oli põllu-majandusühiskond veelgi algelisem või polnud isegi välja kujunenud. Tööstusajastu algus Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed
tegelik autor on mõni kunstniku õpilane. 1631. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja ta hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. Aastal 1634 abiellus ta viimase nõo Saskia van Uylenburgiga. Aastal 1634 sai Rembrandtist ka Amsterdami linnakodanik ning kohaliku kunstnike gildi liige. Saskiaga abiellumisest tingitud seisusliku tõusu tõttu võeti Rembrandt kõrgemas seltskonnas vastu kui võrdne. Jõukuse andsid Saskia varandus ning õpetajatööst ja maalide müümisest laekuv raha. Aastal 1635 kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja. Aastal 1639 kolisid nad uuesti ja seekord veelgi esinduslikumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus
Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" , mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. Jakobson on ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema tegevus tõi kõige rohkem uuendusi ja teadmisi selle aja Eesti inimesele. Temal oli julgust ja pealehakkamist rohkem, kui kellegil teisel selle aja ärkamisaja tegelastest. Tema nimi on antud Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumile.
Teosed: ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa" Ta kirjutas raamatuid, mis meeldisid väga keskklassi lugejatele. Richardsoni teostes tõuseb esilplaanile peategelaste sisemaailm, tunded ja moraal. Ta kirjutab lihtsates inimestest, toatüdrukutest ja keskklassi inimestest. Richardson arvas, et peategelane ei pea olema hertsoginna. Ta kirjutas 17.sajandi romaanitehnikas, kiriromaani vormis, kuid ta ei vältinud kangelaste eristamist. Teosed tekitasid protesti, seisusliku ebavõrdsuse ja ühiskonna halastamatuse vastu. Richardson kirjutas esimese inglise traagilise romaani ,,Clarissa" . Tutvunud autoriga, arvan Somuel Richardson oli autor, kes tahtis, et ka keskklassi inimesed või toatüdruk võiks olla võrdne hertsoginnaga, et ta saaks ennast panna sele kangelase kohale. Richardsoni romaanid meeldisid eelkõige keskklassi lugejatele. Richardson oli ka see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Henry Fielding
Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk- järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858 Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati Peterburi ja Tallinna vaheline raudteeliiklus 1816 ja 1819 a. Talurahva seadused sätestasid vallakoolide asutamise.
annaabi.ee 
