Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensiooni põhi (0)

1 Hindamata
Punktid
Käisin ... jõulukontserdil. Kontsert toimus ... kirikus 20. detsembril .... Kontsert algas kell ... ja lõppes veidi enne ....
Kontserdi idee oli kuulata ilusaid jõulu laule, mida esitavad ... õpilased. Esitati jõulude teemalisi laule.
Kontserdil oli nii paremini kui ka kehvemini esitatud laule. Parmatel esitlustel oli kuulda kõike, aga kehvematel ei kuulnud vahepeal sõnu. Üldiselt võib esidajate taset hinnata tugeva neljaga, sest oili kehvemaid ja paremaid esitusi. Rohkem meeldisid segakoori esitatud laulud, sest nende esitustest sai paremini aru. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja positiivne, sest kontserdil esitati rõõmsaid mitte kurbi laule.
Kõige enam meeldis ..., mida esitas ... segakoor , sest sellel laulul on kaunis viis ja ilusad sõnad. Segakoori esituses kuulsin sõnu hästi ja selgelt. Laul tekitas positiivse ja rõõmas meeleolu. Meelde jäi see laul kuna me oleme seda tunnis õppinud ja ise laulnud.
Kõige kehvem laul oli ..., mida esitasid .... Selle laulu puhul oli üks suur probleem see, et kitarrid mändised liiga valjult ning sõnu polnud kuulda. Siit moraal, et pillimehed võiksid arvestada lauljate hääle tugevusega
Kontsert oli lõbus ja tore. Võrreldes eelmise aasta jõulukontserdiga oli see kontsert lühem, mis on positiivne. Laulud olid häsi valitud ja ühislaulud olid lihtsa viisi ja kergete sõnadega.
Üldiselt õnnestus kontert hästi. Kui peaks kontserdile hinde panema siis mina paneks 5-. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontserdil esinesid ainult ... õpilased, kes said enda ülesandega hästi hakkama. Kontsert võiks ka edaspidi kesta veidi alla 1 tunni. Kontserdi algus võiks olla parem, sest see kontsert algas sellega, et algas mingi laul, mida ei juhatatud sisse. Peale selle laulu esitamist öeldi, et kontsert algas.
Kontsert oli hästi korraldatud ja läbimõeldud. Kontsert andis rõõmsa ja positiivse meeleolu kogu päevaks ja võttis maha kooli pinged mis olid tekkinud viimastel nädalatel seoses pingelise õppetööga.
Retsensiooni põhi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oskarpihl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

Sisukord: Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 · Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · Pärispeo algus....................

Muusika
Eesti esimene üldlaulupidu
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

laulupidudeks, mida korraldatakse tänaseni. Arvan, et antud uurimus on täitnud oma eesmärgid ­ andnud ülevaate esimesest laulupeost, tutvustanud selle toimumist ning selle vajalikkust. 19 Kasutatud allikad Palamets, H. 1994. Tartu laulupeod läbi aegade. Tartu: Tartumaa Kaarlep, A. 2007. Eesti muusikalugu. Kunstmuusika gümnaasiumiõpik. Ojaveski, T., Puust. M., Põldmäe, A. 2002. 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi Mesikäpp, A., Pant.V., Tamarkin. A. 1969. Laulusajand. Tallinn: Eesti Raamat. Eesti Kooriühing http://www.kooriyhing.ee/est/main (vaadatud 23.03.2011) Jõhvi Vene Gümnaasium http://www.jvg.ee/tunnid/Data/6/Laulupidu.pdf (vaadatud 22.10.2010) Vanemuise selts http://vanemuiseselts.ee/selts/index.php?id=4 (vaadatud 30.03.2011) Vanemuine. http://www.vanemuine.ee/ajalugu (vaadatud 30.03.2011) Slideshare http://www.slideshare.net/silne/laulupidu (vaadatud 29.03.2011) Vikipeedia http://et

Ühiskond
Mart Saar
32
rtf

Mart Saar

Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare edasine elu . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Eesti rahvamuusika
17
docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme ­ teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem ­ rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)

Muusika ajalugu
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun