Sven Grünberg (0)

Sven Grünberg
Essee
Pärnu 2011
Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer , lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge -rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann , Andrus Vaht ja Ivar Sipra.
Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. Tavakoosseisule lisati ka oboe , inglisarv, metsasarv , hulgaliselt löökpille, lisaks osalesid segakoor Tõnu Kaljuste juhatusel ja Rolf Uusväri orelil (kantaat “Küsi eneselt”.)
Messi puhul oli oluline muusika ja laval nähtava kooslus , kunstnik Kaarel Karisma tegeles lavakujundusega, mis pidi looma müstilise ja uudse keskkonna Messi muusika saateks. Vaadates/kuulates Grünbergi loomingut Messi- aegadest , on näha, et juba siis oli kompositsioon ja muusika tema jaoks olulisemad kui sõnad. Oma „sõnumit“ annab ta edasi heli, mitte sõnaga. Näitena võib tuua seitsmeminutilise loo „Valged hommikud“, mille puhul vokaal tuleb sisse alles viiendal minutil.
Pärast Messi laialiminekut hakkas Grünberg süvendatult tegelema elektroonilise muusikaga, olles jällegi selle esmaloojaks Eestis ja üheks esimeseks Nõukogude Liidus. Ta andis välja albumi „ Hingus “ (1981). Juba 70’ algul tekkis Grünbergil huvi budismi vastu (plaat „Milarepa“ 1993. A on Tiibeti joogi ja luuletaja Milarepa tekstidele loodud lauludest ja instrumentaalpaladest) ja seda huvi on läbi aegade olnud kuulda ka tema muusikalises loomingus, mida võib kirjeldada kui mediatiivset, sujuvalt voolavat ja rahulikku. Kuulates lugu „Valgusõis“ plaadilt „Hingus“, tekivad mingit tausta teadmata mõttesse sõnad „ orientaalne “ ja „kosmiline“.
Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika – rohkem kui 100-le filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse , alates muusikaga filmile „Hullunud Alpinisti Hotell “ ja lõpetades sellistega nagu “ Klaabu “ ja “Leiutajateküla Lotte ” . Grünbergi muusikat kuulates kujunes mu lemmikuks lugu “Ball” mängufilmist “ Hukkunud Alpinisti hotell”, milles tekstiks on lihtsalt häälikute jada. “ Balli ” puhul on ideaalselt segunenud tema muusika idamaine ja progelik pool, tulemuseks on lausa hüpnotiseeriv lugu.
Grünberg on töötanud ja tõõtab praegugi õppejõuna Soome ja Eesti kõrgkoolides, õpetades omaloodud õppeainet, mille sisuks muusika ja heli roll filmi dramaturgia kujunemisel. Grünberg on Eesti Budismi Instituudi algataja ja direktor , korraldanud Dalai laama visiite Eestisse ja kirjutanud Esindamata Rahvaste Organisatsiooni hümni. Ta on välja andnud veel plaadid “OM” (1988), “Milarepa” (1993), “Prana Symphony” (1995), “Mess” (1995), “Hukkunud Alpinisti hotell” (2001), “Küsi eneselt” (2004). Ta on kinoliidu ja heliloojate liidu, samuti viskiklubi liige ning Eesti akadeemilise orientaalseltsi juhatuse liige.