Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sefiirist loss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ketlin, kaila, inga, priilinn, tagasihoidlik, töökas, jakobi, darja, rauk, sündind, tõlkija, tõlkinud, marke, viisik, teistega, klubis, põhisündmused, tutvub, saladuse, vägivald, narrimine, andreas, surnuks, õpetlik, põnevSissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Haridus
,,Sefiirist Loss" Ketlin Priilinn S IS UKO RD Autori tutvustus Põhisündmused Tegelaste tutvustus Meelejäävaim sündmus Meeldejäävaim lõik Soovitus Autori sõnum Mõtted, tunded AUTOR KETLIN PRIILINN sündinud 31. märtsil 1982 eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde teinud kaastööd ajalehele Äripäev 2004. aastal lõpetas ta Eesti- Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise PÕHIS ÜNDM US ED Inga-Kerstin läheb uude kooli Tutvub uute klassikaaslastega (ja ka J akobiga) J akob ja Inga-Kerstin hakkavad rohkem suhtlema Inga-Kerstin avastab J akobi saladuse
...........................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.......................................................................................................13 1.1.5. Kristel Kriisa ,,Neetud" LIIGNE PIDUTSEMINE (alkohol, narkootikumid)......13 1.1.5.1 Kristel Kriisa........................................................................................................15 1.1.6. Ketlin Priilinn ,,Sefiirist loss" SOOLINE IDENTITEET JA SEKSUAALNE ENESEMÄÄRATLUS........................................................................................................15 1.1.6.1. Ketlin Priiilinn....................................................................................................16 1.1.7. Margit Sarapik ,,Vaarao leidmine" KUIDAS JÄÄDA ISEENDAKS KOOLIS?. 17 1.1.7.1. Margit Sarapik........................................................................
• Irene Vari: Iiris (2005) Ulme, fantasy ja muu fantaasiakirjandus 1.Klassikaline fantasy: • J.R.R. Tolkien: Sõrmuste isand; • J.K. Rowling: Harry Potteri-sari; • C. S. Lewis: Narnia lood; • Terry Pratchetti teosed; 2.Vampiirilood: • S. Meyer: Videviku-saaga; • Marion Andra: Algolagnia (2009) 3.Lood vaimolenditest, haldjatest jms: • L. Livingstone: Imekummaline; • S. Holt: Neelatud (1.osa), Pööripäev (2. osa); • Ketlin Priilinn: Hirm pole tähtis (2008); • Kersti Kivirüüt: Okultismiklubi (2009); • Marion Andra: Pimend (2008); • Grete Kutsar: Nukud ja õunad (2009) 4.Muinasjuttude ja mütoloogiate töötlused: J. Harris: Ruunimärgid 5. ulme ja sci-fi: • P. Pullmani triloogia “Tema tumedad ained”; • S. Collins: Näljamängud jpt Kerge lugemine, meelelahutus, huumor 1.Tüdrukutele • Louise Rennison: Poisid, stringid ja ogar kass (2003)
ainult mingite nähtamatute seoste, mingi nähtamatu maailma mõistaandmine?" · "Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks." 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7
ainult mingite nähtamatute seoste, mingi nähtamatu maailma mõistaandmine?" "Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks." 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7
kõrgelt katuselt alla kukkus, vahetult peale seda, kui oli otsustanud, et ei tee enesetappu. Kati ja Juhani suhe oli kogu aeg olnud keeruline, seda just Kati otsustusvõimetuse ja tujutsemiste pärast. "Ajan taga mingit olematut asja, mis mind õnnelikuks teeks. Arvasin, et see on lolluste tegemine, lõbutsemine, pidudel käimine ja poistega magamine, kuid pole ikka veel rahul. Ausalt öeldes olen jälle segaduses. Ma andsin Juhanile korvi, sest arvasin, et ei taha end siduda. Olin alati tagasihoidlik ja vaikne ning tahtsin teistsugust elu proovida. Poiss-sõber ei tundunud sellega kokku sobivat. Ja nii ongi... oligi" (M Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 62). Anni (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?) armumine oli ühepoolne. Ta armus suvemajas Timosse, kellega ta ka vahekorda astus. Ann arvas, et sellel oli suur tähendus ja et Timo hoolib temast, kuid hiljem selgus, et Timol polnudki ta vastu tundeid vaid kasutas teda ära. "Üks asi oli ikka imelik: Timo ei teinud mind peaaegu märkamagi
Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel tundub küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna
Arvan, et teos jätab sügava jälje eesti kultuuri. Raamat ei lase meil kaudselt unustada, et meie oma eesti keel ja kultuur on tähtsad ning kui me kokku ei hoia, ei väärtusta seda, siis see hääbub. Eesti kultuur võib kaduda ilma, et seda oleks edasi pärandatud järgnevatele põlvedele nagu Leemet oma teadmistega, kes suri üksinduses ning viimase mehena, kes teadis kus asub suur ja tugev Põhja Konn ning, kes oskas võimsaid ussisõnu. Tegelaste iseloomustused: Leemet Tagasihoidlik, kuid väga sõbralik ning teadmishuviline. Ta oskas ussisõnu ning ta parim sober oli Pärtel (hiljem ristitud Peetruseks). Tal oli ema ja vanem õde. Isa tappis tal karu ära armuhoos. Pirru ja Rääk Ahv-inimesed, kes oskasid ussisõnade abil suhelda ka täidega. Neil oli täikasvandus. Nad elasid ühes koopas, mis oli pilte täis vanast ajast, kuid hiljem asusid elama puu otsa nagu õiged ahv-inimesed kunagi. Nende suurimaks saavutuseks oli kitsesuuruse täi kasvatamine.
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Vi
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" 8. A. H.Tammsaare filosoofilised ja eetilised tõekspidamised. Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest (,,Avalik kiri kirjanik Tammsaarele"). Ülevaade elust ja loomingust (v.a. ,,Tõde ja õigus"). (1878-1940), loominguperiood (1900-1940), materjal lehel ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878-1940) LOOMING" + ,,AVALIK KIRI KIRJANIK TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist. Juss: Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu
asemel oleks võinud tüdruk olla, kuid peaasi oleks see, et Krõõt elaks edasi. Ta oleks olnud üks kõik mida tegema, et Krõõt elaks edasi. Sellest võibki järeldada, et Andres armastas Krõõta ning ta ei tahtnud temast loobuda, sest ta teadis, et ta ei leia enam nii visa naist omale. b) Krõõt oli iseloomutu inimene- Ma ei nõustu selle väitega, sest üksgi inimene ei ole iseloomutu. Krõõt oli küll suhteliselt kinnine inimene, kuid see eest oli ta väga töökas ja heatahtlik. Nt : Kui Pearu ajas sead laiali metsa vahele, siis Krõõt ei saanud kurjaks Pearu peale, vaid kutsus oma ilusa ja peene häälega sead koju. Krõõt oli kindlasti üks tugev maanaine, kes nägi palju vaeva oma pere ja talu nimel. c) Mari oli Andresele õige naine- Ma ei nõustu selle väitega, sest Krõõt oli Andresele õige naine, kuna Andrese arvates oli Krõõt töökam ning ei hädaldanud nii palju. Lisaks oli Andresel Krõõdaga paremad suhted kui Mariga
sõprust, armastust, inimvaimust. Pastoraalid on maalähedased. Tegevuskoht seotud eesto paigaga. Värss rütmita. Metagfoore ja epiteete palju (mõisted), rahvuslik kirjandus sai alguse ta loomingust. · Faehlmanni müütilised muistendid eesti rahvusmütoloogias (tsüklid) 1798-1850. · Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (saamislugu, süzee, tegelased, ideestik, tähtsus kultuurielus) Kalevipoeg (klassikaline vägilane nagu Herakles) on eestlaste vanem, vapper ja töökas (künnab, ehitab, võitleb vaenlastega- raudmeeste ja Sarvikuga) Vennad Olevipoeg ja Sulevipoeg. Muistne eesti oligi demokraatliku korraldusega. Kalevipoja mõtlematu ja äkiline käitumine (mõrtsukas, vägistaja): häbistab saarepiiga ja tapab soome sepa poja. Ühest küljest ilmutab teadmishimu- sõidab laevaga maailma otsa-, teiselt poolt annab aru pidamata ära isa tarkuseraamatu. Ta on ühteaegu inimene ja jumal: inimesena sureb ta eepose lõpul oma
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed pal
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
katkendlikult; Jakob on Timost sageli ruumiliselt ja psühholoogiliselt eemal; Jakob Mätik on kõrvalvaataja, kellele on peategelase sisemus suletud. Seetõttu mõjub peategelane, ideaalne Baltisaksa aadlik Timotheus von Bock lugejale mõistatuslikuna. Päevik kui ehtne dokument pakub lugejale müstilisust. Sarnaneb nii Hamletile (teeseldud või tegelik hullumeelsuse keerdkäigud, metafoorid). Kahte pidi peegeldatud romaan: päevik annab Jakobi ja ta vastluskaaslaste arvamustest ning sissepõimitud tekstidest võõraste vaatepunktide peegelsüsteemi, milles peategelane paistab vastuoluline. Päeviku omanik on tänu sellele normaalsuse kujutis Bocki kõrval. Timo olukorras peegeldusid vastu nõukogude süsteemi eitavate intellektuaalide dillemmad, paralleelid dissitentide hullumajja panekuga jne. Krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. 20
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige, boheemlik, sügavmõtteline, vabavärssi meenutavad pigem. Kirjutas eesti keeles, eestlastele, tema aja eestlased ei olnud võimelised veel tema luuletusi vastu võtma. Antiikluulest mõjutatud värsid. Pigem läksid peale lihtsad valmid. Sündis riias, isa Viljandimaalt, oli Riias Jakobi Rootsi-Eesti koguduse kirikuteener. Ema Anna Elisabet Mihhailovna, suri 1807. Peterson õppis Riias, gümnaasiumihariduse sai Riias. Varakult ilmnes huvi keelte vastu. Juba koolipäevil hakkas tegema kaastöid ,,"Beiträgele". 1818 alustab oma värsivihikut. Sama aasta lõpus lõpetab gümnaasiumi ja asub Tartu Ülikooli õppima teoloogiat. Tol ajal oli TÜ-s ette nähtud 3 aastat loengute kuulamise kohustust, kuni aastani 1817 ei pidanud lõputunnistuse saamiseks tegema eksameid
5 7. Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Tema romaanid: ,,Külmale maale"1896 See romaan käsitleb inimese moraalset allakäiku klassi vastuoludest lõhestatud küla ühiskonnast. Kuna maal levis kuritegevus, sagenesid aidaröövid ja hobuse vargused. Kuritegevuse põhjuseks peeti kõrtside rohkust, koduse kasvatuse puudumist, kiriku ükskõiksust ja ametnike hooletust. Vilde oli veendunud, et vaesus põhjustabki kurutegevust. ,,Külmale maale" peategelane on mäeotsa Jaan, kes on ausameelne, töökas, kohusetruu, tema õlgadel lasub pere toitmine ja väiksemate õdede, vendade kasvatamine. Jaan ei leia tööd ja tema pere on näljas. Jaa varjab varastatud kraami. Ajalooline triloogia: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". Triloogiaks nimetatakse kolme romaani, mida ühendab kas jätkuv sündmustik, samad tegelased või ühine idee. Vilde triloogiat ühendab idee: kui talurahvas tahab orjusest vabaneda, saab ta seda ainult võitluse teel.
iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainule paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane, on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimees aidata, kui
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
annaabi.ee 
