Harilik põdramokk Harilik põdramokk on tavaline Ida- ja Kagu-Eesti okas- ja segametsades, ning Loode-Eesti loometsades.Kasvamise aeg on Augustist Oktoobrini. Kübara alt on ta narmaline, ja pealt on see soomuseline. Seene liha on kõva ja valge. Sobib suppideks, kastmeteks, praetult ja hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ...
kolmkümmend aastat tagasi. Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice. 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”). 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”. Soomes värvitakse juba kümmekond aastat. Allikas: Eesti loodusmuuseum Miks on hea kasutada värvimiseks seeni? Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on. Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened. Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid. Seentega saab värvida ka peitsimata. Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui taimedest. Allikad: Hermann P
Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. Mõju: Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja- ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos (ütleme 12 seent) muudab inimese õnnelikuks, erutunuks ja endassetõmbunuks. Suur doos (umbes 40 seent) põhjustab kirevaid hallutsinatsioone (häid või halbu, nagu LSD puhul). Süda võib pahaks minna ja kõht valutama. Ohud: Suurim probleem, mis hallutsinogeensete seentega kaasneb, on mitte korjata valesid seeni - mõned surmavalt mürgised seened näevad vägagi sarnased välja. Pikemajalisest kasutamisest ei tea keegi midagi kuna järgnev kord on vaja juba poole
kaenlaaukudest. Tutae tähendab väljaheidet. Müristamise ajal vaimud pasandavad ja väljaheide, mis maa peale lendab, on tutae whatitiri, ümarakujuline seen, mis kiiresti kasvab. Tadzhikkidel on uskumus, mille kohaselt hakkab müristama siis, kui jumalus Mama (Vanaema) raputab oma aluspükse, millest pudenevad maapinnale täid ning neist tärkavad seened. Türgi rahvastel esineb uskumus, et seened tekivad vana kasuka maharaputamisest. Kashmiiris tuntakse teatud söödavat seent nimega hedur, henda, mida arvatakse tärkavat pärast müristamist. Teatavaid seeni ei minda Kashmiris enne müristamist korjamagi. Tiibetis tuntakse seent ner sha (kollane liha), mis kasvavat pärast müristamist. Seente seos taevasfääridega näib võrdleva mütoloogia andmetel olevat konkurentsitu ning seostuvat sakraalsete nähtustega. Mitmed teadlasedki, kes on uurinud seente kultuurilisi dimensioone, on lasknud end nimetatud tendentsist kaasa
....................6 1 SISSEJUHATUS Shiitake (Lentinula edodes) kasvatamisega on tegeletud Jaapanis ja Hiinas juba sajandeid. Ameerika Ühendriikides ja Euroopas hakati selle seene omaduste uurimise ja kultiveerimisega tõsisemalt tegelema kaheksakümnendate alguses Tänapäevani on see seen ülemaailma väga populaarne. . Ka baltimaades on hakatud seda seent kasvatama. Samuti on soomlased avastanud shiitake suurepärased omadused ja alustanud kasvtamisega ka Soomes. Põhjamaades pole seene kasvatmine muidugi nii lihtne, kui soojemates aasia riikides, kuid aastatega on suutnud siinsed shiitake farmerid toodangut iga aastaga tõsta. Tänu shiitake suurepärastele maitse- ja tervistavatele omadustele on nende seente kasvatamine farmides tõusnud viimase paari aasta jooksul maailmas teisele kohale Shampinjonide järel
· 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise kest terve (nt. kõvanõed) 2. liik (nt. lendnõed)--> hävib kogu õisik--> jäänused--> nõetaoline tolm (eosed) Parasiitseened (3) · Jahukaste taimedel valkjas kirme moodustub seene hüüfidest ja eosekandjatest. Jahukastega nakatunud lehed on kaetud valge jahutaolise kirmega. Parasiitseened (4) · Nõialuud on haigus, mida põhjustab mikroskoopiline seen. · Haigust põhjustavat seent aga nimetakse luudikuks. Luudik elab kase tüves ning soodustab seal uute okste kiiret kasvu. Torikulised (1) · Juba varakevadel algab looduses ka surnud organismide lagunemine, mida suures osas teostavad seened. · Näiliselt ühtemoodi kogu aasta läbi seisavad puude ja kändude küljes aga mitmeaastaste seente - torikuliste - viljakehad. Torikulised (2) · Musta taeliku 515 sentimeetri laiused poolringjad kübarad
Samblike ehitus ja tähtsus Samblik ei ole sammal ja ei ole taim Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma 1) Kooriksamblikud on väiksed ja meenutavad puukoort 2) Lehtsamblikud meenutavad lehte, eristatavad alumine ja ülemine ots 3) Põõsassamblikud meenutavad kas väikesi põõsakesi või habemeid
MÜRGISED SEENED Panter-kärbseseen - põhjustab niinimetatud mükoatropiini mürgistuse. Mürgistusnähud ilmnevad juba mõni minut või paar-kolm tundi pärast seente söömist. Mürkained mõjuvad närvisüsteemile, nad on hallutsinogeenid. Mürgistus võib muutuda eluohtlikuks, kui tekivad südame rütmihäired, krambid ja südameseisak. Punane kärbseseen Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral
venda. Mitu last on selles peres? 36. Toas põleb 7 küünalt. Neist kaks kustutatakse ära. Mitu küünalt jääb järele? 37. Orav kogus talvevarudeks 46 pähklit. Tammetõrusid kogus ta nii palju, et kui ta pähklid ja tõrud kokku luges, jäi 100-st 7 puudu. Mitu tõru tal oli? 38. Klassis iol kokku 24 õpilast. Tüdrukuid oli 5 võrra rohkem kui poisse. Mitu poissi oli klassis? Mitu tüdrukut oli klassis? 39. Kelly, Anni ja Lennart korjasid seeni. Kelly leidis 25 seent ja Anni 7 seent rohkem. Lennart puistas oma seened lugemata juurde. Kellel oli kõige rohkem seeni, kui kokku oli neid 93? 40. Mööda teed läksi suur eestlane ja väike eestlane. Suur eestlane oli väikese eestlase isa, aga väike eestlane ei olnud suure eestlase poeg. Kuidas oli see võimalik? 41. Artur on lühem kui Kaarel, aga Rene ei ole pikem kui Artur. Kes poistest on kõige lühem, kui kõik poisid on erineva pikkusega? 42. Aia ehitamisel pannakse iga 3 meetri järel post
levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega. Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.
sitkest seenelihast erineva tihedusega (korkjas) marmorjas südamik. Midagi huvitavat Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega. Tael süttis, kuid ei põlenud ära: pärast tule kasetohule, piibule vm. kandmist tael kustutati ja oli palju kordi kasutatav. Seent võib kasutada ka lõnga värvimiseks. Kasutatud kirjandus http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/ Aitäh kuulamast!
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber).
selgroogseid loomi 53 liiki. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki. III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.
Teisel pildil on märgitud Eestis kaevandatavad põlevkivikihid A1 - F. Kolmandal pildil on maa-aluse rongi vedur. Väike kitsarööpmeline elektrifitseeritud rong on kõige mugavam transpordivahend kivimi ja inimeste transpordiks maa all. Ka raudteel liikuva jalgrattaga on maa all hea liigelda. Pikemad inimesed pidid olema ettevaatlikumad, sest kontaktliinid on väga madalal ja kõrge pinge all. Teisel pildil on kolm rannast leitud ilusa välimusega seent, mis kardetavasti süüa ei kõlba. Esimesel pildil on näha rannas leiduvaid kivisid. Kivide all oli sinisavi, mis oli sinine ja pehme nagu muda. Teisel pildil on klindil asuv juga. Kaevandamise ühe halva tagajärjena on mitmed Kirde - Eesti jõed reostunud ohtlike ainetega Tänu nendele ainetele on halvendatud kalade elu, mistõttu kannatavad ka kalurid. Luuletus Põlevkivi Kivine, kasulik Kaevandamine, töötlemine, põletamine Põlevkivi on oluline maavara. Energia. Elagu põlevkivi
Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second level Mürgised seened on Third level Fourth level näiteks punane Fifth level kärbseseen, valge kärbseseen, roheline kärbseseen, punakas narmasnutt jne. Inimestele haigusi põhjustavad seened Enamik taolisi seeni on mikroskoopilised, see tõttu
Seened suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen
sissehingamisel. Kopsust võib seen vere kaudu kiiresti levida ajju ning põhjustada surma. See seen levib tuvi väljaheidete kaudu,mis võivad mitu aastat vanad olla. Krüptokkoosi esineb sagedasti AIDSi põdevatel inimestel. Lisaks inimese tervisele võivad seened kahjustad ka ehitusmaterjale. Üks ohtlikumaid puitkonstruktsioone lagundavaid seeni on majavamm. Euroopas võib looduses kohata majavammi lähimat sugulast metsavammi.Seda seent leitakse aga majadest üliharva ja ka siis on kahjustused tagasihoidlikud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ja mati kübara läbimõõt on 2-12 cm. Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm paks ja 4-7cm pikk. Eosed on erekollased ja ellipsikujulised. Harilikule kukeseenele on väga sarnased kahvatu kukeseen ja kuld-kukeseenik, millest esimene erineb heledama valkjaskreemi värvi poolest ja teine mittesöödav seen värvuse ja kübara kuju poolest. Kukeseente kulinaarne levik toimus 18. sajandil, kui seda hakati kasutama Prantsuse palee köögis. Teaduslikult kirjeldas seent esimest korda Rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. aastal. Kukeseentel arvatakse olevat mitu head omadust. Näiteks kasvajate vastane mõju, immuunsuse stimuleerimine, põletiku leevendamine ja organismis usside vastu võitlemine. Kukeseene muudavad ussikindlaks kibe maitse, eriline lõhn ja putukamürk, mis inimestele on ohutu. Seenes olev aine hinomanoos tapab parasiidid, ümbritseb parasiitide munad ja lahustab nende kestad. Seda kasutatakse
Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt
Sitikaseen saab toituda ainult elusa putuka kitiinkestast, kuid ei kahjusta peremeesorganismi. Seni on teada 1600 sitikaseene liiki. 12. Tuulepesad- esineb kaskedel. Tuulepesade teket põhjustab parasiitseen kaseluudik, mille elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. 14. Mükoriisaks ehk seenejuureks nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes (sümbioosis). Mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juureparasiitide eest, seen saab aga taimelt
Sisaldab küsimusi, mis panevad arutlema. 9. Näide: Miks ei upu mets taimejäänustesse? (lk 71) Esitatud tagasivaated minevikku. 10. Näide: Veel 19. sajandi esimesel poolel oli meil laialdaselt kasutusel tuletael. Seda kasutati süütematerjalina tule saamisel tuleraua ja ränikivi abil. (lk 70) Õpiku keelekasutus Laused on enamasti lühikesed ja selged. Mahuvad õpilase töömällu. 11. Näide: Üldse on Eestis umbes 200 mürgist seent. (lk 67) Üksikud laused liiga keerulise konstruktsiooniga. 12. Näide: Sampinjonidel on eoslehekesed juba noorelt roosad või hallid, hiljem pruunikasroosad, sokolaadipruunid kuni peaaegu mustad, tupp puudub, kuid rõngas on olemas ning jalg täiesti sile. (lk 67) Parandus: Sampinjoni eoslehekesed on noorelt hallid või roosad. Hiljem muutuvad eoslehekesed pruunikasroosadeks, sokoladipruuniks või peaaegu mustaks. Sampinjonidel on sile jalg,
Neid arvatakse olevat Suurbritannias 110 000 ja Ühendriikides 400 000 aastas. Hallotsinogeenideks nimetatakse uimastite rühma, mis päritolult küll erinevad üksteisest kuid on oma toime poolest väga sarnased. Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene (taimed,seened). Euroopas ja Aasias on neid umbes tosin, Ameerikas 40. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Tänapäeval on kasutusel umbes paarkümmend taime (eriti aga seent), mille psühhoaktiivne toime on seotud alkaloidide sisaldusega. Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Vastavalt sellele, millised elamused tekivad, on hallutsiogeene liigitatud: 1. fantastika ilmneb fantastiline maailm; 2. psühhotomimeetika või psühhootika või psühhodeelika tekib mööduv psühhoos; 3
tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti. Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad
massiteabevahendites on keelatud. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki. III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: hallhüljes, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle
KORDAMINE 1.Millisel joonisel on kujutatud seent ja millisel bakterit? Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende
Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010. Korhonen, M. Tunne seeni. Varrak 2007. Kalamees, K., Liiv, V. 400 seent. Eesti Loodusfoto 2008. Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus. Eesti Loodusmuuseum. http:// www.loodusmuuseum.ee/public/toolehed/2013_ohtlik_loodus/OL_vee bikataloog_EST.pdf Põnevaid seeneretki!
Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. (Kalamees, 2000) Joonis 1. Majavamm Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel. Tekitab pruunmädanikku. Kahjustuskiirus oluliselt aeglasem kui harilikul majavammil
Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nüüd on neid üheksa. Välja arvati üks liik introdutseeritud seedermänni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestus kohta pole. Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka võtnud vaid kümme riiki, enamikus maadest piirdutakse üksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hõlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on käsil nende kriitiline ülevaatus. Kui maha arvata sünonüümid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jääb järele 2923. Sellest hulgast püüavad seeneteadlased välja sõeluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lõpus loodetakse Euroopa seente punase nimistu mustand arutlusele anda ja 2010 sellele Rahvusvahelise Looduskaitseliidu heakskiit saada. Mõistagi osalevad selles mahukas töös ka Eesti seeneteadlased.
arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. · Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik tamm (Quercus robur) hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm ·Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. · Hariliku tamme vanus võib ulatuda
Ehk kui tegemist on kaugelearenenud jala- või küüneseenega peaks klienti suunama nahahaiguste arsti poole ning vajadusel teostama kosmeetilisi protseduure seenhaiguse ravi soodustamiseks arsti soovitusel/nõusolekul. Antud isesiesvat tööd kirjutades sattusin, ma internetis huvitavale lehele, kus .... oli esitanud arstile järgneva küsimuse: ,,Kas küüneseen levib küünelakiga edasi, või sisaldab lakk seent hävitavaid omadusi?" Ausalt öeldes, on see küsimus mind ennastki huvitanud. Dr. Jüri Laasiku andis järgneva vastuse: ,,Tõstatatud probleem on diskussiooniobjektiks olnud ka laboriarstide seas ja kindlalt kinnitada, et ta ei levi, keegi otseselt ei julge. Kuid kui arvestada küünelaki koostist, mis sisaldab tugevatoimelisi lahusteid (atsetoon jt.), siis võiks väita, et edasikandmise võimalus on tühine. Pealegi vajab seen nakatumiseks niiskeid tingimusi, mis
Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku
vahtral elavad jahukastet tekitavad seened, algul tekitavad need lehele valged või hallid laigud, mis laienevad järjest, kuni katavad lehe üleni Harilikule vahtrale võivad lehelaike tekitada veel teisedki seened, mis tekitavad kas suuri ümmargusi pruune või nurgelisi laike tüve südamemädanik on vahtratel samuti levinud, seda haigust põhjustavad vahtratarjak, soomustorik, tuletaelik ja Eestis haruldane põhjanarmik vahtral võib leida veel seent, mis tekitab tuulepesi PEAMISED PROBLEEMID puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak vahtratarjak moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla
Energiasisaldus 100g kukeseentes 30 kilokalorit. Pilvik Seen kasvab Eestis koos kasega kaasikutes, kase-segametsades ja rabades. Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini.Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane. Kübara läbimõõt on 5...10 cm. Kübar on alguses kumer, hiljem lame ja nõgus. Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal
1928. aastal avastas penitsilliini šoti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming. 1991. aastal leiti mumifitseerunud inimjäänused, mis kuulusid pronksiajal elanud mehele, kellele anti hiljem nimeks Ötzi (elas u. 5000 a. tagasi) ja kes kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. 6. Kas jäämees Ötzi kasutas juba antibiootilisi aineid? Ötzi kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. Seda seent kasutatakse praegugi tee valmistamisel. Seen sünteesib parasiidsete bakterite vastast antibiootikumi. 7. Kuidas on leiva- ja õlletegu seotud pärmiga ja mis ajast on see viis kasutusel? Pagaripärmil (Saccharomyces cerevisae) on võime muuta glükoosi alkoholiks ja CO2-ks. Eralduv CO2 on taignakergitajaks pagaritööstuses. Egiptusest on leitud 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. 8. Mis valdkondades kasutatakse seeni tänapäeval?
tekkimise korral võib haigel leida kliiniliselt ilmseid seenhaiguse tunnuseid ning seenekolletest saab välja selgitada ka haigustekitaja. Sekundaarsetest kolletest patogeeni ei leita. Sagedasemad tekkekohad on sõrmedel ja labakätel, harvemini ka säärtel, labajalgadel ja mujal. Pityrosporum ovale ... on lipofiilne (rasvlahustuv) organism ja asustab nahapiirkondi, mis on rasunäärmetega rohkesti asustatud. See on pärmseenetaoline organism, mis kuulub inimese residentse floora hulka. Seent on väimalik täiskasvanutel peaaegu 100% juhtudest isoleerida. Teda võib leida juba väikelapse nahalt, kuid eriti kiiresti hakkab ta paljunema puberteedieas ja see kestab kuni 40 eluaastani. Peale seda hakkab selle seene hulk vähenema, tõenäoliselt seetõttu, et väheneb naha rasusus. P.ovale on nahas väga pindmiselt, ainult sarvkestas. Isegi, et ta on võimeline tungima karvanääpsudesse, ei kahjusta ta karva. Normaalsel tervel inimesel tekib seene tungimisel karvanääpsu põletik
laienema, sest seen tapab nakkuskohas ka haavakoe. Kui aastate pärast tekivad seal lähedal Joonis 3: Kasvav viljakeha lähedalt. puukoorde pikilõhed, siis võib kindel olla, et koore all paisub jalakapässiku viljakeha. See on liibuv ja võib "venida" mööda tüve üle meetri pikaks. Sügisel ta kuivab, praguneb ning hakkab liistakutena kooruma. Maha kukuvad ka seent varjanud kooretükid ning nüüd paistavad viljakeha mustakstõmbunud jäänused hästi silma isegi ladvaokstelt: jääb mulje, nagu oleks see koht kaetud söestunud puidu- või koorekihiga. Selles arengujärgus on puu juba ohtlikult
kohin. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. 5 Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasiaedelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab
lõuna- või läänetuul. Pühapäeval ei tohtinud vihtu teha. Valmistatud vihad kuivatatakse, soolatakse (Soomes) või sügavkülmutatakse. Vihtlemine vähendab lihaste väsimust, parandab vereringet, peletab väsimust, annab hea une ning söögiisu. 8 Vaenlased Arukasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel võib kohata halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Karjala kask Karjala kask ehk maarjakask pole omaette liik, vaid arukase haruldane vorm, mis kasvab ka looduslikult Põhja- ja Lääne Eestis. Hea on maarjakaske ära tunda mügerikulise tüve järgi, mis meenutab boamadu. Karjala kasel on hea puit, millest saab valmistada väga kaunist mööblit, on punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest kirju
pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda
Trühvlitega maitsestatud oliiviõli sobib näiteks suurepäraselt pasta, kastmete või munaroogade maitsestamiseks. Tehakse ka trühvliviina. Shiitake seen ehk must seen Shiitake on söödav seen, mis laialt levinud Ida-Aasias, kuid mida kasvatatakse ja tarbitakse ka paljudes teistes Aasia riikides. Samuti kasutatakse shiitake seeni meditsiinitööstuses. Sõltuvalt musta seene alamliigist võidaks seda kutsuda ka talve seeneks või lilleseeneks. Hiina musta seent on võimalik osta enamustest Aasia poodidest ning üldjuhul on need kuivatatud ja nende värvus on midagi pruuni ja halli vahepealset. Kõik musta seene liigid kasvavad surnud või surevate puude peal külmemates kliimavööndites. Jaapanis kasvatati seeni, lõigates shii puud (pöökpuu ning tammega suguluses olevalt higihaljas puu) kirvega, kuhu pandi oksad, kus juba kasvavad shiitaked või mis sisaldab shiitake eoseid.
millest kummalgi on soomusjas leheke. Teisel ja kolmandal aastal arenevad teine ja kolmas juur ning seenehüüfid jäävad nüüd vaid juurtesse. Ja et õitsema hakata, selleks kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks meil iluaedades kuldkinga vähe kasvatatakse ja miks ta ka looduses kõikjal vaid väikeste rühmadena kasvab. Kui seeme kukub kohta, kus silmale nähtamatut seent parasjagu ei ole, uut taime ei kasva. Ka teised orhideed kasvavad aeglaselt. Seened, milliseid nad kõik vajavad, on vaid harva abivalmilt ootamas. Ka igasugusel mullal ei suuda need hellad taimed kasvada. Õnneks paljuneb see taim ka vegetatiivselt .Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. See on taimele väikeseks abivahendiks
..............................11 3 Mis on Psilocybe cubensis? Psilocybe cubensis on tänapäeva üks populaarseim ja üldkättesaadav looduslik psühhotroopne seen. See liik on tuntud mitmete teiste nimedega nagu Stropharia cubensis, Stropharia cyanescens või Stropharia caerulescens, kuid kõige tavalisem nimi on "Mehhiko seen". Seda seent on väga lihtne kasvatada ja seetõttu on see üks enim kasutatud hallutsinogeene seen üle kogu maailma. Rohkem kui 180 liiki seeni on tunnistatud sisaldavaks trüptamiini alkaloide: psilotsiin ja/või psilotsübiin. "Psilocybe" enamik liike on leitud subtroopilistes niisketes metsades Mehhikos ja Uus-Guineas. Mehhikos on kõige rohkem psühhotroopseid seeni, 76 sorti, millest 44 kuuluvad Psilocybide hulka (39% kogu maailma omadest).
eest seista. Esiteks kuula ja saa teisest poolest aru, teiseks jaga teise poolega seda osa, mis tundub ühine, kolmandaks väljenda oma enda nägemust. 8. Valikute andmine pead leidma valikud, mis on mõlemale poolele vastuvõetavad, aga kõik sulle kasulikud. 9. Loomulikud ja loogilised read, ennetav enesekehtestus reeglid tuleb paika panna, et oleks kergem ennast kehtestada (preemiat saab siis, kui sada seent korjad miks mina ei saa? mitu seent on? 62 selge). On kahjustav ennast kehtestada, kui selleks kapitali pole olemas. 10. Käitumise peatamine, tunnete arvessevõtmine esiteks lõpeta konkreetne tegevus, teiseks ära lase ennast emotsionaalselt kaasa tõmmata, kolmandaks aktsepteeri partneri tundeid neid talle sõnastades ja viita alternatiivsetele võimalustele. 11. Keskkonna ümberkorraldamine keskkonna muutmine, et mingeid käitumisi mugandada või lõpetada. Oluline on mõelda tegelikest eesmärkidest. 12
suurune kübar on nartsisskollane, kogu viljakeha äärmiselt habras, rõngas jalal juba väga noores eas kaduv; mürgisuse kahtlusega (Hanso jt. 2000). Austraalias puudub. 1.2.4 Panter-kärbseseen Leht- ja okasmetsades, eriti nõmmemännikutes kasvab juulist oktoobrini hallikaspruuni kübaraga panter-kärbseseen(A. pantherina(DC.: Fr.) Krombh.), tema kübar (kuni 12cm) on alati valgeebemeline ja rihvelja servaga, rõngas on lai, tupp ühevõi mitme kontsentrilise voldina; seent võib Eestis leida üsna harva ja tema viljakehad kasvavad alatiüksikult. Panter-kärbseseen on väga mürgine (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine. 1.2.5 Beez kärbseseen Panter-kärbseseenele lähedane liik on mürgisuse kahtlusega beez kärbseseen(A. Eliae Quél.), mida on Eestist leitud vaid üks kord (Kuthan, 1989; Kotlaba, 1990). Selleseene kübar on valkjas kuni hallikaskollane, beez, nahavärvi (kuni 9 cm), rihvelja servaga; jalg valge kuni pruunikas, valge
Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen) · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel
selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki). I kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on liigid, kelle arvukus võib ohutegurite toime jätkumisel kriitiliselt langeda. Siia kuulub 243 liiki. (III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki). III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 3 11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Veel mõisteid..
,,Must hallitus" Stachybotrys chartarum (atra) Eestis pole teostatud ulatuslikke uuringuid nimetatud seene leviku kohta, sest enamasti ei piisa tema leidmiseks tavasöötmega õhuproovidest, vajalik on võtta ka pinnaproovid kahjustatud pindadelt kasutades selleks erisöödet. Stachybotrys chartarum on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, mis eelistab kasvamiseks kõrge tselluloosi- ja madala lämmastikusisaldusega materjale. Ohtlikuks peetakse seent tema võime poolest sünteesida mükotoksiine2, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele, põhjustades naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutavad vereloomet. Olelusvõitluses on seen siiski nõrk, jäädes alla mitmetele mikroseentele ja bakteritele.
toetuspinnad oleksid puhtad, mitte roostes. Kasuta montaazil alati montaazi vaha (rasv). Rehvi täitmine lämmastikuga on vajalik, kui sõidetakse kiiresti, rehvi temperatuur ei tõuse nii kiiresti, rõhk jääb samaks. Müüja peaks teadma nende omadusi ja oskama anda kliendile soovitusi. Rehve tuleb ladustada püsti ja jahedas. Väldi päikest ja keevitust. Profitöökoda kasutab torkeaugu remondiks ainult seent, rasvanöör on mõeldud amatööridele. Seent saab kinnitada/paigaldada ainult seestpoolt. Madala proofiliga rehvi külje hulganiseerimine on küsitava kvaliteediga. Vahust on abi ainult väga väikese torkeaugu puhul. Kehv veoki rehv sõidab 120 tuhat km, parimad kuni 250 tuhat. Näiteks Mishelini parimad rehvid peavad vastu kuni miljon km. Mehaanilised ülekanded, nende tüübid ja kasutus autos Hammasratas/hammasülekanne kasutatakse auto juures kõige rohkem (reduktorid, käigukastid jne). Neid on kerge standardiseerida
· Kalajäätmete karakteristika sõltub kala liigist, vanusest, söögist ja erinevatest protseduuridest. 6. Alternatiivsed kasutusvõimalused kalajäätmetele. · Uuritakse kas paksendatud kalajäätmed kõlbavad toiduks teistele liikidele. · On tehtud kindlaks ,et kalajäänused on sobilik toit krevetile. · On tehtud ka kindlaks ,et kalajäätmed võivad toota kõrgkvaliteedilist toitu. (taimed) · On uuritud kalajäätmete sees kasvavat seent, see organism toodab palju happeid reoveest.Seda saaks kasutada käärimisel. · Fosfori taaskasutamine. Kalajäätmetes on kõrge fosfori sisaldus. Maailmas on fosfori väärtus tõusnud ,seepärast on hakatud uurima ,kuidas vabastada kalajäätmetest fosfor. Swansea Ülikooli teadlased on uurinud kuidas vabastada fosforit Phfunktsioonina. · Biogaasi tootmine. On võimalik ,et forelli jäätmetest saaks toota biogaasi,kui seda saaks paksendada edukalt .On
Horisontaalne geeniülekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks. Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku; · 1 367 555 looma, sealhulgas: · 1 305 250 selgrootut, millest: · 2 175 koralli, · 85 000 limust, · 102 248 ämblikulaadset, · 47 000 vähilist, · 1 000 000 putukat, · 68 827 muud selgrootut; · 62 305 selgroogset, millest: · 31 300 kala, · 6433 kahepaikset, · 9084 roomajat, · 9998 lindu, · 5490 imetajat.
annaabi.ee 
