Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud 'Astrid Lindgren' Päritolu: Poulsen, Taani, 1989 Kõrgus: 120-245 cm Õitseb: korduvalt, juuni-september, kobaras 10-15 õit Kõrgus: 0,8-1,2 m Kõrge floribundroos Haiguskindlus väga hea, väga vastupidav seenhaigustele Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kerge 'Edgar Degas' Päritolu: Delbard, Prantsusmaa Õitseb: korduvalt, õied muudavad värvi kogu, juuni-juuli Kõrgus: 60-90 cm Kasvukuju: laiuv 'Crystal Palace' Päritolu: Poulsen, Taani, 1995 Õitseb: korduvalt ja rikkalikult, juuni-oktoober Kõrgus: 40-60 cm Kasvukuju: tihe, laiuv
...jne + 24. Mis põhimõttel aitab pesemisvahend mustust eemaldada ? Laenguta osa kinnitub mustuse molekuli külge, hüdroofiline osa vee molekuli külge. 25. Millistest komponentidest koosnevad ravimid ? Koosnevad sünteetilistest orgaanilistest ainetest, glükoosist, tärklisekliistrist ja lisaainetest. 26. Mis põhimõttel püütakse valmistada taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid ? Valmistatakse sellised, et nende toime oleks valikuline st mürgine viirus- ja seenhaigustele ning kahjurputukatele aga vähe mürgine loomadele. 27. Milliseid ohutusnõudeid peab järgima kemikaalidega töötades ? Tuleb kanda kaitseriietust, neid ei tohi maitsta ega nende aurusid sisse hingata. 28. Mis on KASVUHOONEEFEKT, mis põhjustab ja millised on tagajärjed ? Kasvuhooneefekt on see kui päikesevalgus pääseb maale aga ei peegeldu minema vaid jääb maa ja pilvede vahele. Seda põhjustab liigne CO2 kogus atmosfääris. Tagajärjeks
puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud. · Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt
tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust. Harvendusraietel saate, kujundades vastavalt metsa kasutamise eesmärkidele puistu koosseisu ja vormi, mõjutada puude ja puistu kui terviku kasvu ja arengut. Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Pärast valgustusraiet kasvab puistus 20006000 puud hektari kohta, aga küpses eas (enne uuendusraiet) puistusse mahub umbes 400600 puud hektari kohta. Rohkematele napiks valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb
1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist, 4) istutusmaterjali vanusest, 5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, erinevatel puuliikidel erinev vee-, valguse- ja toiduvajadus, 2) parandavad mulla omadusi, 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Puuliigi valik sõltub: ▪ kasvukohatüübist, ▪ vana puistu liigilisest koosseisust, ▪ seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, ▪ metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike: ▪ must kuusk, ▪ punane tamm, ▪ euroopa lehis,
harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille
metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks. Suureneb tormiheite ja tormimurru oht, eriti kui kokkuveoteed on laiemad kui 3 meetrit. Puude mehaaniline vigastamine Raiete või metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, see soodustab juuremädanike levikut. Koorehaavandid tüvedel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastusega puid. Veereziimi muutmine Tallamine viib pinnase tihendamisele, väheneb mulla õhustatus ja veeläbilaskvus, mille tulemusena häirub juurte kasv ja elutegevus. Noorte taimede juurdekasv võib selle tõttu väheneda kuni kaks korda
vanusest, loodusliku uuenduse olemasolust. Väiksema algtiheduse korral loetakse metsa külvamine või istutamine looduslikule uuendamisele kaasaaitamiseks. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühestpuuliigist või mitmest puuliigist. Segakultuurid on tootlikumad, kuna segus olevad puuliigidd on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega; parandavad mulla omadusi; vastupidavad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelistuseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel Kultiveeritava puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust, seenhaiguste ja kahjurite esinemisest, metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsapuudena lubadakse kultiveerida vaid neid võõrpuuliike, mis on ära toodud eraldi määruses, Eesti metsa uuendamisel lubatakse kasutada nt, musta kuuske, serbia kuusek, keerdmändi jne.
on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest 5) Loodusliku uuenduse olemasolust Segakultuurid on: 1) tootlikumad 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure. Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada.
läbi. Jääkoorik lõhub füüsiliselt taimed ära; 5. Külmakergitus esineb peamiselt kevadel, kui niiske muld korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, haarab kaasa taimed ja võib sellega nende juured puruks rebida. Esineb sagedasti rasketel liigniisketel muldadel varakevadel. Selle vastu aitab rullimine; 6. Lumiseene ja teiste seenhaiguste kahjustusi on talivilja põldudel enamasti igal aastal. Kõige vastuvõtlikumad on seenhaigustele nõrgenenud taimed (nt. läbi haudumise), samuti ülekasvanud taimed. Selle vastu aitab seemnete puhtimine, õige külviaeg, sobiv väetiste vahekord, liigniiskuse ärahoidmine, orase pritsimine jne. Lumiseen levib põllul kolletena ja võib hävitada sellistel kohtadel kõik taimed. Peale nimetatud taimede väljalangemise onpeaaegu igal põllul veel juhuslikke väljalangemisi, mille hulk võib olla 20...30% sügisesest taimikust
materjali kasutamiseks. Ka pargimajanduses ei ole võimalik kasutada massiliselt kuusevorme, kuna nad on ikkagi ,,solistid". Lisaks ei pääseks nõrgakasvulised sordid ja vormid seal ka esile, küll aga sobivad parkidesse ,,soleerima" just kõrgekasvulised ning kõrgekasvulised värviliste okastega sordid. Enamik kuusevorme on ka külmakindlad, kuid neid võivad kahjustada mitmesuguste mikroseente poolt põhjustatud okkahaigused. Seenhaigustele on vastuvõtlikud eriti kääbuskasvulised vormid, mille võra on tihe ning seetõttu halva ventilatsiooniga. See loob suurepärase elu- ja paljunemiskeskkonna haigusi tekitavatele seentele. Mõningad õhukese okkaepidermisega sordid on tundlikud ka talvise põua suhtes (tuntuim ,,kõrbeja" on P.glauca 'Conica'). Alljärgnevalt ülevaade kuusevormide morfoloogiast: Kuusevormid
Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida-Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal on olulisi sorte registreeritud ainult 200. Viinamarjakasvatuses ei pöörata tänapäeval tähelepanu niivõrd uutele sortidele kui olemasolevate geneetilisele manipuleerimisele. Näiteks peaks olema võimalik eemaldada Chardonnaylt geenid, mis teevad selle sordi vastuvõtlikuks hallitusele ja teistele seenhaigustele. Nii väheneksid viinamarjakasvatuse kulud ja oleks tagatud püsivam kvaliteet. Viinapuu kasvutsükli olulisim osa on marjade küpsemine, mis loobki lõpptulemuse - ja see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb veraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast veraison'i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse. Lõpuks
3.2 Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10 000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal on olulisi sorte registreeritud ainult 200. Viinamarjakasvatuses ei pöörata tänapäeval tähelepanu niivõrd uutele sortidele kui olemasolevate geneetilisele manipuleerimisele. Näiteks peaks olema võimalik eemaldada Chardonnaylt geenid, mis teevad sordid vastuvõtlikuks hallitusele ja teistele seenhaigustele. Nii väheneksid viinamarjakasvatuse kulud ja oleks tagatud püsivam kvaliteet. Viinapuu kasvutsükli olulisim osa on marjade küpsemine, mis loobki lõpptulemuse- ja see on eriti tähtis perioodil, mis järgneb véraison´ile (võtmestaadium, mil viinamarjakestad hakkavad tumenema või muutuvad läbipaistvaks, kui tegu on valgete viinamarjadega). Pärast véraison´i, kui viinapuul on harilikult piisav suhkruvaru, suunatakse liigsuhkur marjadesse
loopealsed) võib esineda külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid aga asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. METSA MÕJU ÕHU JA MULLA TEMPERATUURILE Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Mida varjutaluvam on puuliik, seda tihedamad on puuvõrad ja seda tugevam on puistu mõju kiirgusele. Mida enam on võrad liitunud, seda suurem on ka puistu mõju kiirgusele. Kõige enam
kvaliteedist; istutusmaterjalide vanusest. Puuliigi valik metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist nim puhtkultuur ja mitmest puuliigist nim segakultuur. Segakultuurid 1) on tootlikumad, kuna erinevatel puuliikidel on erinev juurestik, toitainete vajadus ja erinev valgusnõudlikkus, seega kasutatakse paremini ära mulla toitevarud ja päeikeseenergia 2) parandavad mulla omadusi 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eelis neid on lihtne rajada ja hiljem ka hooldada ja majandada. Puuliigi valik sõltub kasvukohatüübist, eelmise puistu liigilisest koosseisust; seenahiguste ja kahjurite esinemisest; metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Hooldamine eesmärgiks on luua puudele soodsad kasvutingimused, hooldamise viis valitakse lähtuvalt metsa seisundist vanusest ja liigilisest koosseisust. Hooldamise viisid on:
5) loodusliku uuenduse olemasolust. Puuliigi valik Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist või mitmest puuliigist Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: 1 · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), 2 · eelmise puistu liigilisest koosseisust, 3 · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), 4 · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. Metsakultuuride hooldamine Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja
2. Pehmed puiduliigid-lepp,haab,pärn,pappel 3. Keskmise tugevusega-pärn Tamm · Tamm on lülipuiduline rõngassooneline,maltspuit on kitsas 1-4 cm kollakas valge värvusega,erineb teravalt hallikast pruunis lülipuidust. · vees seistes muutub tamm väga tumedaks siis kutsutakse seda mustaks tammeks. · aastarõngad on hästi eristavad,sooned silmaga nähtavad,säsikiired väga tugevalt arenenud.t · ammepuit on väga tugev,vastupidav,kõva,nii seenhaigustele,bakteritele kui õhule,hästi säilib vees ning omab ilusat tekstuuri ja värvust. · materjali pinnast kaldselt välja tuleva sooned teevad materjali koredaks ja halvasti poleeritavaks.ilusa välimuse tõttu kasutatakse mööblitööstuses täispuiduna,liimpuiduna,katte vineerina.tugevuse ja paiduvuse tõttu valmistatkse tooted ka painutanuna. · heade omaduste tõttu ehituses,laevaehituses,vaguniehituses,põllumajandusmasinate tööstuses.
4. Mehaaniliste vigastuste vältimiseks mugavad ja sobivad jalanõud. 5. Suitsetamisest loobumine. 6. Kõrge kolesteroolitaseme korral toitumisharjumiste korrigeerimine (vähe rasvast toitu). 7. Kehakaalu jälgimine - ülekaalulisus soodustab jalgade turseid ja verevarustushäireid. 8. Jalgadel tekkinud valede asendite korrigeerimine tallatugede või spetsiaalsete kingadega. Jalgade hooldus Vereringehäirete tõttu on diabeetikute nahk vastuvõtlikum igat liiki bakteritele ja seenhaigustele, mille tõttu on õige jalgade hooldus väga tähtis. 1. Jalgade ja eriti varbavahede igapäevane hoolikas pesemine. Kuna diabeetikutel on jalgade nahatundlikkus alanenud, siis vee temperatuuri (37 kraadi) tuleb mõõta veetermomeetriga. Vajadusel (mitte iga päev) võib kasutada lasteseepi, mis ei kuivata nahka. 2. Jalgade, eriti varbavahede hoolikas kuivatamine. Soojus ja niiskus soodustab varbavahede haudumist. 3. Küünte lühendamine viiliga pärast pesemist ja kuivatamist
Tugevate kestadega. Neid saab hävitada hapniku radikaalidega ja madala pH juures. Spetsiifilise immuunvastuse osas on olulisem rakuline vastus. Inimene saab seentega üldjuhul hästi hakkama. Immuunpuudulikkusega inimesel võivad hakata vohama. Loomulik immuunsus kontrollib edukalt seentega nakkusi. Neutrofiilide abil toimuv fagotsütoos saab hakkama enamusega seentest. Neutropeenia (madal neutrofiilide arv)- sellised inimesed on vastuvõtlikud seenhaigustele. Komplemendi rajad - edukas immuunvastus; TLRs seen.inf. vastuseks. Parasiidid: ainuraksed, sooleussid, nematoodid. Rohkem on neid troopikas. ca 30 % elanikkonnast kannatab nende käes. Malaariat põeb 600miljonit inimest, nendest 1-2miljonit sureb igal aastal. Parasiidid suudavad mitmel moel imuunsüsteemi üle kavaldada. Paljudel on tugev kest ja teised paljunevad makrofaagides. Immuunkaitses on oluline IgE im.vastus - (baso-ja eosinofiilid)
Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: tegur. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel (78%) ja hapnikust (21%). Sealt saavad puud ka koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. seenhaigustele. mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade Süsinik (C) ongi atmosfääris leiduvatest Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid elementidest puude kasvu seisukohalt kõige omakorda sekundaarsed kahjurid. (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.). olulisem, kuna moodustab umbes 50% puittaimede
Maltspuiduline puu, puit valge, kerge, pehme, hästi lõhestatav. Aastarõnga piirjooned nõrgalt eristuvad, säsikiired nähtavad vaid radiaallõikes veidi tumedate läikivate ribadena.Haab on väga vastuvõtlik seenhaigustele, enamik Eesti suurematest haabadest on mädaniku poolt kahjustatud. Haava puit on kergesti lõhestatav ja seetõttu tehakse temast katuselaaste, kastilaudu, tikke, vineeri, aga ka kauneid punutisi. Kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja
Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest
transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumi kiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuskiirgust maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest
Osa on rakuvälised, osa on rakusisesed. Tugevate kestadega. Neid saab hävitada hapniku radikaalidega ja madala pH juures. Spetsiifilise immuunvastuse osas on olulisem rakuline vastus . Inimene saab seentega üldjuhul hästi hakkama. Immuunpuudulikkusega inimesel võivad hakata vohama. Loomulik immuunsus kontrollib edukalt seentega nakkusi. Neutrofiilide abil toimuv fagotsütoos saab hakkama enamusega seentest. Neutropeenia (madal neutrofiilide arv)- sellised inimesed on vastuvõtlikud seenhaigustele. Komplemendi rajad - edukas immuunvastus; TLRs (TLR2 ja TLR4 signaalid üle MyD88 ) seen.inf. vastuseks. Organismi poolseid immuunvastuse mehhanisme seen-haigustele on veel vähe uuritud. Parasiidid : ainuraksed, sooleussid, nematoodid. Rohkem on neid troopikas. ca 30 % elanikkonnast kannatab nende käes. Malaariat põeb 600miljonit inimest, nendest 1-2miljonit sureb igal aastal. Parasiidid suudavad mitmel moel imuunsüsteemi üle kavaldada. Paljudel on tugev kest ja teised
kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid Termopuit Termopuit saadakse puidu kuumutamise protsessis mida viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170 kuni 212 ’ C Levinuimad kuumtöödeldavad puiduliigid on saar kuusk mänd haab ning kask Kuumtöötlemisel muutub puidu rakuehitus – niiskus, bakterid ning happed viiakse puidust välja Taoline toitainevaene puit ei ole sobilik kasvulava seenhaigustele mädanikele ja hallitusele ning see peab keskkonnamõjudele oluliselt paremini vastu Termopuit on naturaal puidust tumedam ilmastiku ja mädanikukindlam Tema soojusisolatsiooni omadused on paremad Niiskuse deformaatsioon väiksem ja mõõtmete stabiilsus suurem Tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi kuni 50% väiksem, mis annab suure eelise termiliselt töödeldud puidu kasutamisele välitingimustes Immutatud puitmaterjal
mitmest puuliigist (segakultuurid). Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: ● kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veerežiimist), ● eelmise puistu liigilisest koosseisust, ● seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), ● metsaomaniku soovidest ja võimalustest.
haplofaas, imetajatel on haplofaasis sugurakud. Teatud mutantide steriilsus või eluvõimetus. Mutantide alakohasus võrreldes normaalsete isenditega. Sordiaretus Teadus taime omaduste muutmisest kujundamaks soovitud omadusi ◦ Kindlate omadustega taimede valik ◦ Kontrollitud ristamine Omadused, mida enamasti parandada tahetakse: ◦ Kvaliteedi ja saagikuse suurendamine, varane valmimine ◦ Keskkonnamõjude suurem taluvus (soolsus, põud, kuumus) ◦ Vastupidavus viirustele, seenhaigustele ja bakteritele ◦ Vastupidavus herbitsiididele; konkurentsivõime umbrohtudega ◦ Visuaalselt huvitavamaks muutmine Ristamine Molekulaarne aretus: In vitro, Koekultuurid Kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomine ja parandamine. Sordiaretus algab aretuskava koostamise ja lähtematerjali muretsemisega. Sordiaretuse võtted on ◦ hübriidimine ◦ indutseeritud mutagenees ◦ heteroosi kasutamine ◦ kromosoomi
seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid? Sega- ja puhtkultuuride eelised puudused? Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks on lihtsus nii nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Valdavalt rajatakse tänapäeval Eestis puhtkultuure. Kultiveeritava puuliigi valik sõltub: · kasvukohatüübist (mullaviljakusest ja mulla veereziimist), · eelmise puistu liigilisest koosseisust, · seenhaiguste ja kahjurite esinemisest (juurepess), · metsaomaniku soovidest ja võimalustest. 38. Mis on metsasertifitseerimine? Mis on toote sertifitseerimine. Nimeta enim levinud
auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. 5. Metsa ja vee vastastikused suhted. Veebilanss. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Tavaliselt on kevadel mullas lumevett küllaldaselt ja niiskuse defitsiiti ei teki, pealegi ei ole lehtede veevajadus siis veel maksimaalne. Juunis-juulis pidurdab sademete puudumine sageli tugevalt kasvu, sest sel perioodil lähevad assimilaadid peamiselt jooksva aasta juurdekasvuks
kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi. Loodetavasti märgitakse tulevikus umbrohu allasurumiseindeks ka sordilehel. Konkurentsivõimelised sordid võivad umbrohtumist vähendada kuni 50%. Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte. Kasulik on vähene vastuvõtlikkus viirus- ja seenhaigustele. Külv tuleks teha võimalikult varakult. Külviks sobib 46 kraadise temperatuuriga muld, tõusmed taluvad kuni -5 oc. Külvisenorm on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel). Hernes on tüüpiline "äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Kuna hernest külvatakse varakult, ei mõju külvieelne harimine umbrohutõrjena. Herned külvatakse 45 cm sügavusele ja seega saab tärkamiseelset äestamist teha maksimaalselt 23 cm sügavuselt.
Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Koorealune kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid aga asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem
annaabi.ee 
