Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis.
Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk = astacus astacus
10. SITAAKE e tammeseen e kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a tagasi . sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit . Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil kus on väga külma vett. Siitaksekasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp 16-18(jahedalembesed tüved), 21-27(soojalembesed tüved) Suhteline õhuniiskkus 60-80 Sitaake ekstensiivmeetod Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid ( hall-lepp, sanglepp) , sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta
10. SITAAKE ehk tammseen ehk kastaniseen Hiinas hakati sitaaket viljelema juba 2000a. tagasi. Sitaake viljakehad on noorelt peaaegu mustad, seejärel värvuvad pruunikaks. Sitaaket on raske kasvatada, oluline on mädanikuvaba puit. Eriti hea oleks kasvatada mägijõgede ääres või kuskil, kus on väga külma vett. Sitaake kasvatamise parameetrid: Viljakehade arenguks vajalik temp. 16-18 (jahedalembelised tüved), 21-27 (soojalembelised tüved). Suhteline õhuniiskkus 60-80. Sitaake ekstensiivmeetod: Võetakse 1m pikkused ja 5cm läbimõõduga puunotid (hall lepp, sanglepp), sinna sisse puuritakse vastavad augud (tehakse rivid vahedega 2 cm ja iga rivis aukude vahe u 20cm). Seejärel topitakse sinna aukudesse nakatunud puupulgad. Augukohad katta seejärel pookevahaga. Palgid asetatakse pärast seda kuhugi, kus päike otse peale ei paista. Pakke võib ka katta, aga peab jälgima, et nad seal all siis hallitama ei läheks. Kui on põud, siis võib neid kasta. Seenesuve pikkus on terve aasta
Koorunud vastseid hoitakse madalates rennides või sumpades. 100 000 vastse kohta peab vee läbivool olema 25–40 liitrit tunnis, et rahuldada nende hapnikutarve (83 mg tunnis 100 000 vastse kohta). Ujuma hakkavad vastsed 2–3 päeva jooksul pärast puhkeseisundi lõppu. Siis tuleb nad viia tiikidesse või järelkasvatusrajatistesse, sest nad vajavad toitu. Karpkalavastsed on tõusnud ujuma 67 PALJUNDAMINE (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda 69 KARPKALA VARASES ARENGUS ERISTATAKSE KUUT ERINEVA TUNDLIKKUSEGA PERIOODI. 1. Embrüonaalne periood. Temperatuuri alampiiriks, mis tagab normaalse arengu, on 10–12 °C. Mõnedel staadiumidel (lõigustumine, silmtäpi pigmenteerumine) võib temperatuur langeda 5–7 kraadini. vastsed olid elujõulised. 2
*Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. Looduslikud tingimused *Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. *Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi. *Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. *Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul. Paljundamine (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda Indutseeritud paljundamine *Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest *Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist
Eesti asustusmaterjali vajadus. 82 Looduslikud tingimused Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi. Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul. 83 84 PALJUNDAMINE (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda 85 Madalas, hästi läbi soojenenud ja taimestikurikkas veekogus võib karpkala kudemist tihti jälgida. Üldjuhul ei jää aga looduses koetud marjast kasvanud järglased ellu. Järelkasvu on leitud vaid veekogudest, kus puuduvad röövkalad. 86 Sugukalade sumbad 87 KUDEMISMATID
annaabi.ee 
