L’ (lj) + Heliline Lateraal J poolvok + Heliline Eeskeel Kõva suulagi Poolvokaal W poolvok + Heliline Huuled, keeleselg Poolvokaal P – Helitu Huuled (keele asend sõltub ümbr hä) Suuõõs Klusiil B – Helitu Huuled - bilabiaalne Klusiil T – Helitu Keelelaba Hambad, h-sombud Klusiil T’ (tj) – Helitu Klusiil D – Helitu Hambad, h-sombud Klusiil
Seedeelundkonna ehitus Autor:Sten Lepamaa Juhendaja:Livia Roomets Seedeelundkonna osad: · Suuõõs · Neel · Söögitoru MAKS · Magu MAGU PEENSOOL · Peensool JÄMESOOL · Jämesool · Pärak SUUÕÕS · Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes. · Süsivesikute seedimine algab suus tärklise lõhustumine algab süljes leiduva ensüüm amülaasi toimel. · Toit tükeldatakse lõikehammastega ja peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega.
staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan
seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulglat. Seedeelundid: Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs * toidu peenestamine * segamine (keel) * maitsmine * algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad * Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud...
Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis)
Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio
reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest. Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks. Hambad võtavad osa mälumisest ja tagavad kõne puhtuse ja kõla. Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad
kahjustab kõige rohkem suuõõnt. d) sigaret? 7.klass 6 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt ja 9 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse. 8.klass 29 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse. 9.klass 4 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt ja 33 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse. e) kanep? 7.klass 4 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem südant, 5 õpilast arvas et suuõõs, 6 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse. 12 8.klass 3 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkemneerusid, 8 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem südant ja 18 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem kopse. 9.klass 2 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem suuõõnt, 5 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem neerusid, 12 õpilast arvas, et kahjustab kõige rohkem südant, 15 õpilast
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Toit tükeldatakse lõikehammastega ja Suuõõs peenestatakse purihammastega, niisutatakse süljega segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süsivesikute seedimine algab suus süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. · Lapseeas kasvavad suhu kõigepealt 20 piimahammast, mis asenduvad 5 -12 aasta vanuses jäävhammastega. · Täiskasvanud inimese suus on 32 hammast. · Üla- ja alalõualuus on hammaste arv võrdne. Hambad kinnituvad hambasompudesse Jäävhambaid on 32 · purihambad 20 ·
Näiteks pepsin, lipaas ja amülaas. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad kemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise muutumatuks. Reguleerivad ainevahetuse kiirust. Kindlustavad ainevahetuseprotsesside toimumise. 13. Seedeensüümid (ülesanne, tootmiskoht) Seedeensüümid on nimelt ained, mida üldiselt toodab organism ise ja mis võimaldavad meil toitu seedida. 14. Toidu teekond läbi seedeelundkonna ja seedelundkonna ehitus (võimalik joonis) Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke.
Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted:
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...
Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus Tald- planta Taldmine-plantaris Maks- hepar Liige, jäse- membrum Pankreas- pancreas Otsmik, laup – frons Sapipõis- vesica biliaris Oim-tempus
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde
Vt üle kõik õpiku joonised lk. 48-67 1. Millistest protsessidest koosneb ainevahetus, millised elundkonnad selles osalevad? 2. Nimeta toitained, nende tähtsus organismis ja millistes toiduainetes neid leidub? 3. Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju
Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. kõhrkoest. Toestab keha ja võimaldab liikuda, annab kuju, kaitseb elutähtsaid organeid. Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised.
soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid
• Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida • Ascaridida • Rhabditida (varbussilised) • Oxyurida Selts: varbussilised (rhabitida) • Väga väikese mõõtmelised, kasvavad 1mm pikkusteks • Poolitaoline kehakuju • Peas on näsakesed • Suuõõs on pikliku silindri kujuline • Toituvad laguainest • Emaslooma suguelundid on hästi arenenud • Isaslooma kõige omapäraseks elundiks on bursaalkurrud • Rohkem kui 240 liiki Naaskelsabalased (Oxyuridae) • Keha tagumine osa on teravatipuline • Omapärane nugimisviis • Põhjustab pärasoole limasekesta ärritust ja põletikku • Toitub jämesoole sisust • Munad vajavad arengu stimuleerimiseks hapniku video • Nõrganärvilistel mitte vaadata https://www.youtube.com/watch
Algupäraselt valmistati parmupilli ka bambusest, luust või metallist. • Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Slaid 3PP mängimine Parmupillis on heli tekitajaks pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Mida suurem suuõõs seda madalam heli. Slaid 4 Väikekannel Peamiselt ühest puust õõnestatud (harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest), õhukese kõlalauaga kaetud trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis.
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad
* kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suuõõs närimiskummist, katkistest hammastest (jms.) * kannatanu hingab kasuta nuuskpiiritust * kui kannatanu ei hinga alusta kunstlikku hingamist * kutsu abi, transpordi raviasutusse. 7. LUUMURRUD * luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik * aseta hästipolsterdatud lahas 8. NIKASTUS * aseta rõhkside kahjustatud kohale * seo tugevalt, kuid ära takista vereringet
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks)
muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit) Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hambad+keel), neel, söögitoru, magu, peensool (kaksteistsõrmiksool), jämesool, pärak. Kaksteistsõrmiksooles toimub põhiline osa seedimisest, seal on mitmed olulised seedenõred. Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. Amülaas aitab seedida tärklist. Tärklis hakkab suhkruteks lõhustuma. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Pepsiini mõjul (koos soolhappega maos) hakkavad valgud maos lagunema. Pepsiin toimib ainult
Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest
· Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad.
· Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad.
(lk.90-91) 1)energiavahetuse abil; 2)ensüümide kaudu. toiduaine toitaine Liha Valgud peamsielt Kartul Süsivesikud(tärklis) Herned Valgud, süsivesikud Pekk Rasv enamuses Pähklid Rasv,valgud,süsivesikud Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hamamste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. SEEDIMINE: SUUS: 1)toimub toidu peenestamine; 2)toidu segamine; 3)niisutamine; 4)kvaliteedi hindamine; 5)algab süsiveskikute hindamine. MAOS: 1)valkude seedimine; 2)bakterite hävitamine; 3)mahuti 1-3,5 l. 12SÕRMIKSOOLES: 1)valgud, rasvad, süsivesikud seonduvad; 2)imendumine.
Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n. trochlearis, plokinärv Motoorsed Ülemine põikilihas Silmamuna liigutused Plokinärvi tuumad V 5. paar n. trigeminus, kolmiknärv Sensoorsed Nägu, peanahk, sarvkest, nina- ja suuõõs, Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum kraniaalne kõvakest. Motoorsed Mälumislihased Suu avamine/sulgemine Kolmiknärvi motoorne tuum
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid. Toitained Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone. Avitaminoos on ühe vitamiini puudus. Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe.
9. Meeri Kompuse uuringust selgus, et Eesti õpetajate teadmised häälehoiust on a. Ebapiisavad b. Väga head c. Piisavad, hoidmaks ära hääleprobleeme 10. Hüponasaalset hääldust põhjustab a. Hääldades ei liigu vajalik õhk ninaõõnde b. Hääldades tekib õhupuudus c. Hääldades liigub liigselt õhku ninaõõnde d. Hääldades liigub liigselt õhku suuõõnde 11. Resonaatorsüsteem koosneb järgmistest osadest a. Ninaõõs b. Suuõõs c. Neel Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Hambad e. Häälepaelad 12. Nasaalset hääldust nimetatakse a. Rinofooniaks b. Afooniaks c. Düsfooniaks 13. Kas väide on õige või väär? Orgaanilise häälepuude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega a. Õige b. Vale 14. Inimesel on takistatud õhuvoolu liikumine ninaõõnde. Millega on tegemist? a. Hüponasaalsus b. Häälehäiret ei esine c. Afoonia d. Hüpernasaalsus
Jääkainete eemaldamine. Hormoonide tootmine. Immuunreaktsioonid. 2 Seedimine lõhustamisprotsess, mille käigus töödeldakse toitained seedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Amülaas süljes leiduv ensüüm, mis alustab süsivesikute lõhustamist. Pepsiin ensüüm maos, mille abil algab valkude seedimine. Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis.
Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige paremini levivad kk-s madalad helid. Heli väheneb pöördruudu järgi 1/r**2 Kaja (tekib kui heli hilineb 01 sek)– eriline heli peegeldumine; heli peegeldavad kõvad ja siledad pinnad, summutavad pehmed pinnad Tämber ehk kõlavärv(440) – tuleneb ülem-ja alamtoonidest, mis sõltuvad helilainete kordsetest - mida mõjutab kõlakast(inimesel suuõõs) (ülemtoonid 880 hz, 1760 hz jne) VEDELIK JA GAAS ja mis põnev nendega seostub, millest vällik on kõnelenud Voolamine- toimub torudes , jõgedes jne ühtlane voolamine ehk lineaarne voolamine ideaalne voolamine on kokkusurumatu ja mitteviskoosne. Reaalsed vedelikud ON viskoosed turbolentne voolamine (keeris) pascali seadus : rõhk kandus vedeliks ja gaasis igas suunas ühte moodi p=F/S stabiilne rõhk- vedelikus mille liikumise kiirus on
(somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja anaalosa), maks, pankreas, kusepõis · Epiteliaalne osa neel, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid Amnion Lootekilp Rebupõis Looteväline mesoderm Kujunev koorioni õõs Amnion Lootekilp Amnioni õõs Allantois Kujunev koorioni õõs Rebupõis Looteväline mesoderm Lootekilp Amnioni õõs Koorioni õõs Allantois Looteväline mesoderm Rebupõis
8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb? Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru, kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju)
Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82
d) Nad on mikrotoitained. e) Nende vaegusel häirub ensüümide tegevus. f) Nad mõjutavad organismi ainevahetusreaktsioone. 5. Miks peab kasvav organism tarbima segatoitu, st nii taimseid kui ka loomseid saadusi? Sesti nii saab piisavalt erinevaid makro- ja mikrotoitaineid. Nt loomsed toiduained sisaldavad täisväärtuslikke valke, milles on eriti tähtsad sellised aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. 6. Kirjuta seedetrakti osad selles järjestuses, kuidas toit neis liigub. Suuõõs – neel – söögitoru – magu – kaksteistsõrmik – peensool – jämesool – pärak. 7. Kirjelda protsessi, mis toimub seedetrakti osades. *Suuõõnes algab süsivesikute (tärklise) lõhustumine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. *Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hõlbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima.
KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uuesti hingamist: kalluta oma pead nii, et sinu kõrv oleks 2-3 sentimeetri kaugusel kannatanu suust ja sinu pilk suunatud kannatanu rindkerele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval · Otsusta 5 sekundi jooksul
kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi Click to edit Master text styles kiirenemine, Second level Third level · Seedeorganid mao Fourth level talitlushäired, Fifth level maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus · Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Raili Tiits 6 Miks loobuda? 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega
· Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5
C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7
) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest
· Haigustekitajate hävitaja 5. Vere koostis(4): Vereplasma: vesi, süsivesikud, valgud, lipiidid Erütrosüüdid(vererakud)- punased verelibled Leukotsüüdid- valged verelibled vereliistakud 6. Mille poolest on erilised erütrosüüdid? Annab verele punase värvuse Viskab tuuma välja, hemoglobiini sidumine ja hapniku transportimine kopsudesse Süsihappekaasi ja hapniku vahetuse tagamine kudedes 7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist? Hingamist reguleerib piklikaju, mis saadab signaali rindmiku ja fragma lihastesse. Signaaliks on co2 tõus ja ph langus, tekib piimhape. Ei allu tahtele 9. Kirjelda toidu liikumise teekonda(kus mis toimub?) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine
organismis, organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat. Süsivesikute ainevahetus * Peab rahuldama 55-60% kogu organismi energiavajadusest * tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides * süsivesikute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine ... Ainevahetuse regulatsioon *muutused kajastuvad glükoosi taseme muutustes veres * oluline osa kesknärvisüsteemis Süsivesikute seedimine Suuõõs(sülje amülaas, hüdrolüüs) -> magu (happeline keskkond peatab seedimisprotsessi) -> peensool(pankreasenõre, soolenõre, monoosid imenduvad) Süsivesikute seedimishäired *Alaseedimise on põhjustanud kas: - kõhunäärme puudulikkusest ... Glükoos on keskne süsivesinik organismis: *glükoos lahustub väga hästi vees *vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ...
koopiaid (Hitler, Stalin). Ning võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud: Diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks , kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotus : 1)Totipotentsed 2) Pluripotentsed 3) Multipotentsed Kasutatakse: 1)Organismi arenguks. 2)Eneseuuendamiseks (nahk, suuõõs). 3)Regeneratsiooniks (vigastuse parandamine). 4) Raviks (rakuteraapia).
7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB
kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis, kui toitainete lõhustumissaadused on jõudnud verre. Toit peenestatakse kõigepealt hammastega, niisutatakse süljega(lihtsam neelata), suust liigub toit neelu, neelust liigub toit söögitorusse, söögitorust makku, mao sisekesta katab üherakuliste näärmete kiht, mis eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat
annaabi.ee 
