aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan tähelepanu eest!
tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes Kohastumuste teket nim kohastumiseks Kohastumused on pärilikud (nt kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks) Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga kahjulikeks (nt mesilase mürgiastel jääb imetaja naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg Bioloogiline areng on elu areng esimestest elusolestest inimeseni, liikide üksteisest põlvnemise kaudu Tekivad uued liigid Organismid kohastuvad muutuva keskkonnaga
2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e. õistaimed, imetajad, esimene inimene 6
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsioon- eraldatus, populatsioon- r
olnud olulised eelastel. N: ussripik, kõrvaliigutajalihased, silma- ja tarkusehambad, õndraluu, pilkkile jäde kolmas silmalaug. See viitab inimese ja teiste imetajate sugulusele! 4. Lootelise arengu võrdlemine selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. N: lõpusepilude algmed. 5. Organismide pärlikkusaine ja valkude uurimine inimesel ja simpansil on 99% valkudest sarnased. ELU TEKKIMINE JA TAIMERIIGI EVOLUTSIOON Maakera ajalugu jaotatakse alates elu tekkimisest 5 aegkonda: ürg-, agu-, vana-, kesk- ja uusaegkond. Maakera vanuseks arvatakse ~4,6 miljardit aastat. Elu tekkis ilmselt ~4 miljardi aasta eest! Aegkond Muutused taimeriigis Ürgaegkond Elu arenes vees ürgookeanis (soe, madal) Vette tungisid magma ja gaasid tekkisid esimesed orgaanilised ained.
Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isendite vaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel in individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad populatsioonid elukeskkonnaga. Kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse, võib kujuneda ka uus liik. Evolutsiooni tõendid Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest
html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5
Aegkond Ajastu (algus Geoloogilised sündmused Taimed Loomad milj. aastat tagasi) Uusaegkond Kvaternaar Nüüdisinimese tekkimine, Tekkivad Inimühiskonna (kainosoikum) kujunesid välja esimesed praegused kujunemine neandertaallased ja esimesed taimed inimesed Neogeen Jääajad vaheldusid Ilmusid taiga-, Kujunesid välja jäävaheaegadega, mil toimus metsa-, mägiste inimahvid - simpansid,
Kõik kommentaarid