ESTCube-1 (0)

ESTCube -1
Mis on ESTCube-1?
● Esimene Eesti satelliit , mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 
Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas 
Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil.
● See on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad 
erinevate koolide tudengid ja gümnaasiumiõpilased.
● Lisaks õppe- eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht, 
teostada soome teadlase Pekka Jahnuneni leiutatud 
elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses.
Elektriline päikesepuri
● Teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis 
kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku.
● Purje seade tekitab peenikeste traatide ümber 
elektrivälja, mis toimib “virtuaalse” purjeriidena ning 
mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt 
hoogu.
● Elektriline päikesepuri võimaldab kiiret ja säästlikku 
liikumist päikesesüsteemi piires.
Elektriline päikesepuri
ESTCube-1 ehitus
Mõõtmed ja kaal
Eesti tudengisatelliidi kavandamise käigus otsustati ehitada 
1U standardi nõutele vastav tehiskaaslane, s.t.
● Kuupsatelliidi “põhja” külgede pikkused peavad olema 
100,0±0,1 millimeetrit.
● Satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1 millimeetrit.
● Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U 
mõõtudega 1300 grammi (ESTCube-1 kaalub 1048 
grammi)
ESTCube-1 alamsüsteemid
Elektritoite alamsüsteem (lühend EPS)
● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme, 
ülesandega oguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, 
seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele.
● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt 
eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab 
ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab 
teiste alamsüsteemide sisselülitamisega.
ESTCube-1 alamsüsteemid
Kommunikatsiooni alamsüsteem (lühend COM)
● Võimaldab suhtlust satelliidiga.
● ESTCube-1 puhul töötab ainult teiste alamsüsteemide 
jaoks.
● Suudab edastada ligikaudu 62 kilobaiti andmeid minutis.
ESTCube-1 alamsüsteemid
Käsu- ja andmehalduse alamsüsteem (lühend CDHS)
● Koordineerib satelliidi normaalset tööd. Selles 
alamsüsteemis toimub põhiline andmete - telemeetria - 
kogunemine terve satelliidi kohta, andmete ladustamine  
ning käsu peale Maale saatmine.
● CDHS on esmane pöörduspunkt kõigi missiooni jooksul 
tehtavate eksperimentide käivitamiseks.
ESTCube-1 alamsüsteemid
Asendi halduse ja kontrolli alamsüsteem (lühend ADCS)
● Puudub mikrokontroller, kuid sellel on oma trükiplaat, 
millel paiknevad magnetomeerid, güroskoobi ning 
päikesesensorite kasutamiseks vajalikud analoog-
digitaalmuundurid.
● Suudab satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 4 
kaarekraadise täpsusega, umbes 10 korda sekundis.
ESTCube-1 alamsüsteemid
Kaamera alamsüsteem (lühend CAM)
● Värvilise CMOS-sensoriga kaamera, mis võimaldab 
teha VGA-lahutusega RAW- formaadis pilte.
● Kasutatakse 680x480 piksliga CMOS-sensorit ja 4,4 
mm fookuskaugusega objektiivi suhtelise avaga 1,9.
● Pardakaamera võimaldab teha pilte Maast ning 
eksperimendi kulgemisest, analüüsida pilte mõningal 
määral ka pardal ning vajadusel koostada suure 
dünaamilise ulatusega pilte.
ESTCube-1 alamsüsteemid
Eksperimendi alamsüsteem (lühend PL)
● Paikneb satelliidis mitmes kohas.
● Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete 
komplekt asub satelliidi keskmises sektsioonis ja 
koosneb ultrahelimootorist, millele on kinnitatud pool 
päikesepurje traadiga, traadi otsas olevast raskusest 
ning neid kõiki koos hoidvast ümbrisest.
ESTCube-1 alamsüsteemid
Satelliitsidejaam (lühend GS)
● Ülesandeks võimaldada raadiosidet satelliidiga
Tarkvaraline missiooni juhtimiskeskus (lühend 
MCS)
● Ülesandeks sideseansside planeerimine ja satelliidile 
käskude saatmine
● Maale tulevate vastuste analüüsimine
ESTCube-1 elutsükkel kosmoses
● Start 7. mail 2013 kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg)
● ESTCube-1 eraldub kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit 
peale starti, kell 07:07:19 EEST
● Pool tundi pärast stardikapslist eraldumist avatakse 
satelliidi antennid , lülitatakse sisse raadiosaatja ja 
elektritoite alamsüsteem
● ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist 
kontrollsignaali edastamist, mida kõigil 
raadioamatööridel on võimalik vastu sagedusel 437, 
250 MHz.
ESTCube-1 elutsükkel kosmoses
● Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 
tundi saadab satelliit ainult telegraafimajakat 3-
minutilise intervalliga.
● Esimene terviklik signaalipakett võetakse Tartu 
observatooriumis Tõraveres asuvas ESTCube-1 
juhtimiskeskuses vastu kell 10:30, kui satelliit 
esmakordselt raadiojaama otsenähtavusse 
jõuab
ESTCube-1 esimene pilt Maast
Esiplaanil on Vahemeri , kaugemal Tuneesia ja Sahara kõrb .
Kasutatud kirjandus
●
et.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1
●
en.wikipedia.org/wiki/ESTCube-1
●
et.wikipedia.org/wiki/Elektriline_päikesepuri
●
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d7/ESTCube-1.jpg
●
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6d/ESTCube-1_Assembly_ET.png
TÄNAN
KUULAMAST!