Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prügisaared (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Prügisaared
Tallinna Ülikooll
Mis on prügisaared?
Prügisaared on saared ookeanis, mis on 
tekkinud tänu inimestele poolt tekitatud 
olmejäätmetest, 
mis on segunenud
merevee ja
plantoniga.
Saarte asukoht
Prügisaarte  piirkonnaks  on Vaikne ookean
Piirkonna nimeks on Great  Pacific  Garbage 
Patch  (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar).
Prügisaared on jaotanud kaheks piirkonna 
järgi – Ida prügisaar(California  kandis ) ning 
Lääne prügisaar (Jaapani läheduses)
Prügisaarte piirkond
Prügisaare arvatav suurus
Prügisaarte faktid:
Prügisaarte kindlat suurust ei tea keegi, kui 
arvatakse, et see jääb ligikaudu 700,000-15 mil 
ruutkilomeetri vahele
Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika
Prügisaared on 658 korda suuremad kui 
Saaremaa
Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati 
isegi kuni 30 meetri sügavuseni.
Prügisaarte faktid
Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja 
palja silmaga vaadeldes võivad need 
märkamatuks jääda. 
Satelliitidega on hea ilma korral 
prügisaared hästi nähtavad.
Satelliit foto
Avastamine
Pürgisaared avastati 1997 a juhuslikult Charles 
Moore´i poolt.
Moore, kes omas enne avastust  naftaäri, müüs oma 
äri maha pärast avastust ning hakkas 
keskkonnaaktivistiks.
Kust pärineb prügisaarte prügi? 
Prügisaarte prügi pärineb: 
20% laevadelt ja naftaplatvormidelt 
80% maismaalt 
Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab 
lõpuks merre. Sellest: 
70% vajub põhja 
30% jääb lainetesse  hulpima  ning jõuab ühel hetkel Vaikse 
ookeani prügisaartesse
Fakte olmejäätmedest
Maailmas aastas:
 toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid
 raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta
 Igas  minutis  võetakse maailmas kasutusele miljon uut  kilekotti  
Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse 
(sellest 46% kile, 27% plastpudelid)
Pildid saarest
Prügi lagunemise aeg:
Kilekotid  ja plastpudelid: 
õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks 
täielikult 500-1000 aastaga 
Klaaspudel - miljon aastat 
Konservikarp -100 aastat 
Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi 
Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat 
Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud
Kahjulikkus elusolenditele
Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on 
plastmassijäätmeid või – tükikesi toiduks pidanud või 
neisse takerdunud. 
Ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord 
kogemata  plastikut ja see võib tuua kaasa saatuslikke 
tagajärgi.
Inimese organismis on tänapäeval umbes 100 uut 
sünteetilist keemilist ühendit, mida polnud veel 50 aastat 
tagasi.
Kurvad faktid:
Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemaltmiljon 
merelindu ja üle 100 000 looma.
 Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 
kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70 protsenti vajub 
põhja. Ülejäänu jääb lainetesse hulpima ning  jõuab ühel 
hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud 
prügisaartesse.
Puudub ühene lahendus kogu probleemile. 
Kasutatud allikad
http://alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-s
uureneb-joudsalt/l-40/c-272
http://
www. bioneer .ee/eluviis/kliima/aid- 1675 /Vaikse-ookeani-pr%C
3%BCgisaare-pindala-suureneb-j%C3%B5udsalt
http://www.greenpeace.org/international/en/news/features/oce
an_pollution_animation
http://alkeemia.ee/artiklid/Amazonasest-leitud-plastmassi-s
oovad-seened-voivad-lahendada-maailma-jaatmeprobleemi/l-40/
c-720
http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-p
indalalt-suuremad-kui-ameerika
Tänan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on prügisaared?
  • Saarte asukoht
  • Prügisaarte piirkond
  • Prügisaare arvatav suurus
  • Prügisaarte faktid:
  • Prügisaarte faktid
  • Satelliit foto
  • Avastamine
  • Kust pärineb prügisaarte prügi?
  • Slide 11
  • Fakte olmejäätmedest
  • Pildid saarest
  • Prügi lagunemise aeg:
  • Kahjulikkus elusolenditele
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Kurvad faktid:
  • Slide 19
  • Kasutatud allikad
  • Slide 21
Vasakule Paremale
Prügisaared #1 Prügisaared #2 Prügisaared #3 Prügisaared #4 Prügisaared #5 Prügisaared #6 Prügisaared #7 Prügisaared #8 Prügisaared #9 Prügisaared #10 Prügisaared #11 Prügisaared #12 Prügisaared #13 Prügisaared #14 Prügisaared #15 Prügisaared #16 Prügisaared #17 Prügisaared #18 Prügisaared #19 Prügisaared #20 Prügisaared #21
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissi444 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Prügisaared
32
pptx

Prügisaared

Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). · Saar koosneb merevee, planktoni ja prügitükkide segust. Nimetatakse ka ookeani prügisupiks. · Avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt, kes hakkas peale nähtut keskkonnaaktivistiks ning müüs oma isikliku naftaäri. MIDA SILMAD EI NÄE, SEDA SÜDA EI TUNNE http://www.greenpeace.org/international/en/news/f eatures/ocean_pollution_animation/ PRÜGISAARED... · Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika · Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. · Satelliitidega on hea ilma korral prügisaared hästi nähtavad. · Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. SATELLIIDIPILT PRÜGISAAREST FAKTE · Maailmas aastas: · toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid

Keskkond
Prügimägi ookeanis
7
docx

Prügimägi ookeanis

Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar) ning koosneb kahest hoovuste poolt kokku kantud prügisaarest. Idaprügila keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. (2) Prügisaar on aktiivselt suurenev. (2) Inimeste arvavad, et tegu on saarega ja saab sellele kõndida, kuid tegelikult on see vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest. (2) Prügisaarte avastamine

Loodus
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun