Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sass Henno "Elu algab täna" ettekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andreas, henno, film, elina, sass, andrease, merike, noormees, tudeng, päevaleht, triloogia, esikteos, tütarlaps, kellesse, armub, noormehe, elukaaslane, jutust, mult, musi, petab, pettis, miina, härma, videot, humanitaarteaduste, bakalaureuse, kraad, arest, osana, peatükki, esilinastus, näitlejad, märt, avandi, tambet, tuisk, kõre, lasteraamatSisukord Tutvustus Tegelased Sündmustik Sisukokkuvõte Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal
liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005) "Mereröövlimäng" (Troll 2005) "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006) Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007) "Elu algab täna" Neti versioon aastal Click to edit Master text style 2003. Second level Netis aadressil Third level Fourth level www.bahamapress.org. Fifth level Raamatuna ilmunud 2006. "Mina olin siin" Võitis 2004
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus...........................................................................................
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007
Sass Henno ,,Mina olin siin" 1. Raamatu autor, Sass Henno, on sündinud 1982. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem Tallinna ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. Töötanud on Henno Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. Teosega ,,Mina olin siin" võitis kirjanik 2005. aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel ,,Elu algab täna", mis esmalt, 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks,
spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus): • Susanne Fülscher: Ilusad tüdrukud ei kuku taevast (ek 1998) • Sofi Oksanen: Stalini lehmad (ek 2004) • Christine Nöstlinger: Greteke Sackmeieri lood (ek 2001- 2002); • Vahetuslaps (ek 1992),
muusikapalade, lavastuste, filmide jt kunstiteoste vahel. (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
Raamat ,,Kaks grammi hämaruseni" räägib Leletist, kelle ema, kasuisa, vanaema ja vend Henrik saavad tema gümnaasiumi lõpetamise päeval autoõnnetuses surma. Sellest ajast alates läheb kõik allamäge. ---- ,,2 grammi hämaruseni" Sobib lugemiseks eeskätt teismelistele, aga mõistagi nende vanematele. Meenutab Sass Henno romaani ,,Siin ma olin", ainult et Leesalu raamatus satub narkootikumide tõttu vanglasse tüdruk (Hennol noormees), kes jutustab kirjanikule oma loo. Sõnavara on tänapäevalik robustne ja iseloomulik noortele. Miks sellisele teele jõutakse - Noorte seas üks põhjus on
Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale omastes jämedates toonides ja detailidest loobumise hinnaga. Filmis muide puudub see mainitud vene-maiguline dialekt ja Burgess ise kirjutaski ju loo ikkagi anglo-ameerika maailmale, kus enamik lugejaid ilma lisatud seletusteta sellest niikuinii aru ei saa. Samas suhtume meie siin tänu isiklikule kogemusele hulga teravamalt sellekeelsetesse kaakidesse.
Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma, sest arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Isa ei oska aga midagi teha, peagi kolib ta välja ning Johannes peab emaga kahekesi jääma. Tal on kaksikõde Kreete, kes õpib Tais. Poiss igatseb teda väga, sest neil on tugev sõprussuhe
Järgmisel neljapäeval tähistab Enn Vetemaa oma teist juubelit - täis saab 60. eluaasta, millest parasjagu 35 on kulunud kirjandusele. Selle aja jooksul on Vetemaa teoseid tõlgitud 22 keelde, nende hulgas palju nn vennasrahvaste ja rahvademokraatia maade keeli. Vanasti olid eesti kirjanikud tõlkimise suhtes palju soodsamas olukorras, kuna neid loeti mingi mõõdupuu järgi vene kirjandusse kuuluvateks, hea vene kirjandus oli aga rahvademokraatias pooleldi kohustuslikult tõlgitav. ( Eesti Päevaleht 15.juuni 1996 ) Enn Vetemaa huvialad · Ta on suur veinisõber ja plaanib välja anda veinientsüklopeedia. Enn Vetemaa: Sünnipäeval on ilus öökulliga rääkida Kirjanik Enn Vetemaa tõmbab Särje baaris ühe tumeda sigarillo teise järel ja lonksab klaasist tumepunast Filou Rouge'i peale. 20. juunil sai ta 60-aastaseks. Veiniklaasi tõstmiseks on tal põhjust rohkemgi, sest veinihuviliste
4. Gustave looming Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielu naise Elisa Schlesingeri vastu. Esimesed alates 1836. aastast kirjutatud jutustused olid tugevasti mõjustatud imetlusest Goethe ja Hugo loomingu vastu. 1838. aastal alustas ta romaani ,,Ühe hullu memuaarid", sellele järgnesid ,,November" ja ,,Tundekasvatus". (2) 4.1 Väärib lugemist: ,,Madame Bovary". Provintsikombed. Tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn 1985 ,,Tundekasvatus". Ühe noormehe lugu.Tõlkinud Paul Viires. Tallinn 1972 ,,Kolm juttu" Püha Antoniuse kiusamine. Tõlkinud Tatjana Hallap, Tiiu Kaldna, Anu Lõun (2) 4.2 Väärib vaatamist: Madame Bovary ; Madame Bovary ja tema armukesed (2) 4.3 Väärib külastamist: Musee Flaubert, Flauberti sünnimaja ja meditsiiniajalooline muuseum Rouenis, Bovary galerii Roueni lähedal. (2) 6 5. Madam Bovary loomine
looduse ja teda ümbritsenud heade inimestega. 4 1. ELULUGU 1.1. Lapsepõlvekodu Kirjanik Harri Jõgisalu elu ja loomingut on mõjutanud tema lapsepõlvekodu - vana Rüüsmaa talu -, mis asus Läänemaal Paadrema vallas Korju külas. Rüüsmaal sai noormees selgeks mitmesugused maatööd. Seal õppis Harri talumehe hoolsust põlluharimisel, maa ja Rü metsa hoidmist, ranget kokkuhoidu ja leiva üsmaa uus maja (1926) kalliks pidamist. Foto raamatust ,,Mu kodune Eestimaa'' Lapsepõlvekodu nägi välja nagu 20ndate
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub läbi Mione silmade, kus ta
realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada. Kui vanaema suri, siis võtis naabertalu perenaine Villu enda juurde elama. Villu on lahtise peaga poiss ja omandas koolsi hästi teadmisi. Tööd teha Villu eriti ei saanud, sest tal oli põdur tervis ja oli üldse nõrk noormees. Seetõttu hakkab ta mõisas hoopis mõisapreilide õpetajaks. Tekivad tunded ühe mõisapreili vastu. Villu tegelaskuju on väga autobiograafiline. Mõisas tekib konflikt, sest ta ei sobi sinna oma tausta tõttu (Kukulinn). Siis kui Villu enda eest seisab, siis üks mõisahärra annab Villule kaikaga hoope ja saab ühe hoobi pähe ja selle tulemusel Villu kaotab terve mõistuse. Lõpeb sellega, kui Villu istub ühe Kukulinna maja trepil pilk kaugusesse
See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu. Kui saatus annab, tahaksin talle kunagi mõne rolli kirjutada. Seda enam, et «Hingede»-filmis ei avaldu Anni karakter üldse sellisena, nagu ta raamatutes «Kuidas elad, Ann?» ja «Mis teha, Ann?» kujutatud oli, nii nagu ma seda kunagi kavandasin ja konstrueerisin
selle sündmuslikkuse juures mängis rolli rahvuspoliitiline alltekst. Ta hakkas läbi kirjutama rasket lähiminevikku. Selles konkreetselt 44nda aasta draagilised valikud. Me näeme, et selle ainese juurde veel laiemalt toimub suurem pöördumine. See kõnnib koguaeg nö noateral. Neid teemasid nõukogude ühiskonnas oli keeruline käsitleda. Kõrvale saab võtta Ene Mihkelsoni, Viivi Luige, Hando Runneli, film „Ideaalmaastik“. Hästi kirjutatud ja lavastatud näidend. Ilmub olude kiuste 1987 Vaikuse vallamaja – See jätkab mõtteliselt sama teemaringi. Näidendi kirjutamise, ilmumise ja lavale tulemise aeg on aga natuke teistsugune. Kajastati ajavahemiku 44-49. Tuleb esile ka metsavendluse teema. Selles on kirjutamisajaga sünkroonset kaasakõlamist. See asetub juba loogilisse konteksti.
Karin murrab truudust Neil ka lapsed Lapsehoidja kummalise olemisega Tiina(hirmuäratav) Karin reedab Indreku lõplikult, küsides, keda ta seekord tapma läheb Indrek tulistab Karinit Kohus määrab tingimisi karistuse Karin kahetseb Karin jääb rongi alla, tahtis Indrekult vabandust paluda ,,Tõde ja õigus" V osa Indrek tagasi maal, määras end sunnitööle Vana Andres sauna kolinud Sass tahab uut talu ehitada Indreku ja vana Andrese arutelu kivil jumala üle Külas elab napakas Eesi, Pearu muretseb oma talu hääbumise pärast Tiina tuleb linnast, hoidan Indreku ligi Tiina külvab tohutult intriige Pearu tahab Eedi ja Tiina paari panna Tiina räägib oma loo Maretile Jumal olevat halvasti talitanud, kui laskis Andresel ja Krõõdal abielluda, Krõõt oleks pidanud abielluma Pearuga
Kuid kuna rüütel on niivõrd armunud, astub ta vaimuliku seisusesse ning varjub Haapsalu lossis, kuhu järgeb kooripoisi riietuses tema armastatu. Neil oli sealt plaanis koos põgeneda, kuid põgenemiskatse ebaõnnestub ja neiu müüritaksekirikuseina, noormehel aga raiutakse pea maha. (1937.aastal lavastati see variant Haapsalu lossipargis) Legendist on tehtud ka eesti versioon, mis kõlab järgmiselt: Eesti vanema tütar Kuiki ja noormees Ehko vahel on suur armastus. Lisaks noorikule heidab Kuikile silma ka piiskop ise ja viib neiu vägisi lossi, kuid neiu keeldub saamast piiskopi armukeseks kuulutab härra ta nõiaks ning Kuiki müüritakse kirikuseina. Samal ajal püüab Ehko koos sõpradega oma neiut päästa, kuid jääb hiljaks ja satub vangikongi. Noormehe piinamise ajal ilmus kirikuseinale neiu kuju. Tuntud on ka L.Kyösti ballad V. Ridala tõlkes ning P. Kilgase versioon, millega võib tutvuda iga
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Erik Tohvri sündis 22. märtsil 1933. aastal Rakveres. · Isa oli sõjaväelane ,kellel oli päris mitu perekonnanime, üks neist ka Tohvri. Isa perekonnanimest tuleneb ka Hans-Erik Laansalu pseudonüüm. · Õppis Rakvere 3. algkoolis. · Vanemad lahutasid, kui poiss oli päris väike. Ema abiellus uuesti ning et uues abielus oli poisike ülearune, jäeti ta vanaema-vanaisa kasvatada. · 1944. aastal kolis pere Jägala-Joale · Harjumaal õppis noormees Jägala ja Kodasoo mittetäielikus keskkoolis, kus tema vanaisa Alfred koolijuhatajaks sai. · Pärast sõda aastast 1947 õppis Hans-Erik Tallinna Elektromehhaanika Tehnikumis elektriinseneriks. · Pärast lõpetamist 1951. aastal töötas Hans-Erik mitmetes firmades · 1951-1953 töötas ta ETKVL-is energeetikuna · 1953-1972 Elektrivõrgus valvedispetserina · 1972-1992 Keilas Harju KEK-i juhtiv konstruktorina
levinumaid teisendeid lisas). Laene esineb ka perenimede seas. (Ibid) 2.1.3.Väljamõeldud nimed Väljamõeldud nimed hakkasid aktiivsemalt levima seoses ajakirjanduse tekke ja ärkamisajaga. Esimesena hakkas omaloomingulisi nimesid välja pakkuma Vändra kooliõpetaja Mats Tõnisson aastal 1884. Nii said alguse nimed Õie, Leida, Pilvi, samuti Mesike, Sula, Vahur, Taidus (Oskar Kallas); Ülla, Maane, Tenda, Allasto, Terasto (Pearo Ansomardi); Merike ja Leho (Julius Mägiste). Osa tol ajal pakutud nimedest on tänaseks omandanud nimeks sobimatu tähenduse, näiteks Asutus, Näide, Nimetus. 10 Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit
kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos lasteraamat ,,Presidendi suur saladus" (2004).
Pärtel ehk Peetrus oli väiksena Leemeti parim mängukaaslane. Hiljem kolis oma perega külla elama. Hakkab elama uute kommete järgi seetõttu reedab Leemeti ja peaaegu tapab Leemeti. Johannes on külavanem kes usub kõigist ja kõigest kõike mida talle mungad ja raudmehed ette peietavad. Johannese tütar Magdaleena saab hiljem Leemeti naiseks peale seda kui ta on kutsund Leemeti enda pojale isaks. Teose tegevuse vältel toimub pidevalt Leemeti eneseanalüüs, kus noormees on vahel oma käitumise üle uhke kui ka mõistab ennast jälle hukka. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu. Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
vedas Veronikat kaasa nii baari kui ka teatrisse, neil oli koos lõbus olla, ja kui isa veel noorem oli, armastas Veronika teda salaja, mitte nagu isa, vaid kui meest. (,,Veronika otsustab surra" lk 72) Teistest meestest erinevaks osutus hullumajas kohatud skrisofeenik Eduard. Oma vaikivas maailmas sütitas ta Veronikas taas elutahte sädeme. Mees ei tahtnud Veronikalt midagi muud, kui ainult kuulda naise klaverimängu. Nii imelik kui see ka pole just nii võitis ta Veronika südame noormees oskas imetleda ilma küsimusi esitamata. Sonaadi ja menueti puhta emotsiooni kaudu oli ta mehega saavutanud läheduse, millist polnud varem kellegagi kogenud. See mees oli nii ilus! Kui ta vaid mõnegi sammu oma maailmast välja astuks ja Veronikat kui naist vaataks, saaksid ta viimased ööd siin maa peal ilusaimaks kogu elus, sest Eduard sai ainsana aru sellest, kes Veronika tegelikult oli: kunstnik. (,,Veronika otsustab surra" lk 130)
N-Euro Referaat muusikas 03.06.2009 Sissejuhtasus Revolutsiooni on vaja! Nii arvab N-Euro, superartist, kes alustas N-Euro nime all 1999 aastal ilusas Eestis, mida kahtlemata peaks külastama iga Tema tõeline fänn. Revolutsiooni all ei mõtle N-Euro mitte sõda, ei, Ta unistab lihtsa armastuse ja headuse võidust pimeduse ja küünilisuse, kadeduse ja rahakultuse, lolluse ja omakasu üle. See poleks raske kui veidi rohkem uskuda, võidelda ja loomulikult laulda lihtsalt ning positiivselt südamest südamesse. Ei ole vaja suuri sõnu, ega tühje ilustatud mõtteid. Vaja on olla lihtsalt ja rohkem armastada maailma. Kuhu meil kiiret on? Vaadake peeglisse, enda ümber ja mõistate, et mitte kuhugi. Võtke aega endale ja lähedastele ja olge rõõmsad. Pole vaja ka riike, mis segastel eesmärkidel vallutavad ja külvavad viha. Riik algab armastusest, mitte rahast. Ei ole vaja rääkida demokraatiast kui seda eiratakse igal sammul. Äkk
mustanahaline sensitiiv Dick Hallorann, kes Dannyga sõprust sobitab. Film tuli 1997. aastal ekraanile kuuetunnise miniseeriana. Videoversioon on kärbitud kaheks 134minutiliseks osaks - seega pea neli ja pool tundi enesepiinamist teleri ees. Teises osas võtab kurjus Jacki üle võimust, muutes viimase maniakaalseks hulluks. Viimases hädas kutsub nägemuste üle kontrolli kaotanud Danny appi sõber Dicki? Ei saaks öelda, et 134 minutit sissejuhatust oleks liiga pikk - see on igati sobiv film masohhistlikule horror-fännile, kes ekraani jälgides ei põlga ära väikest marihuaanapilve. Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri. Tuleb aga tunnistada, et 1980. aastal Stanley Kubricki käe all valminud The Shining Jack Nicholsoniga peaosas ei tekitanud sellist vastikusekõdi nagu uus reisöör Mick Garrise poolt valmistatud miniseeria.
annaabi.ee 
