Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "San Marino". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marino, turism, energiamajandus, metsatööstus, üldandmed, soolis, metsamajandus, enklaav, elektroonika, europe, pärimuse, moodustus, rahaühikuks, soojad, suved, pehmed, talved, erandiks, tööealised, vanemaealised, vananev, sureb, veidike, maas, energiavarasid, mägisel, vahemereline, lammaste, kitsede, tooraineks, esindatud, tekstiilitööstusItaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l 126 km.
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus........................................................................
Näited : Hiina , Jaapan, Prantsusmaa , Saksamaa , Venemaa jne . 13) MIS ON KÄÄBUSRIIK ? (TOO NÄIDE ) Kääbusriigid on kas väga väikse territooriumiga ja/või rahvaarvuga . Näited :Andorra , Liechtenstein . 14) MIS ON LINNRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Eraldi kategooria moodustavad linnriigid , mille territoorium ei ulatu märkimisväärselt kaugemale ühe linna piiridest ja selle juurde kuuluvast tagamaast Näited : Monaco , San Marino , Signapur ja Vatikan . 15) MIS ON ENKLAAV ? (TOO NÄIDE ) Enklaav on riik või selle osa , mida ümbritseb täielikult teise riigi territooriumiga Näited : Vatikan , San Marino, Lesotho . 16) MIS ON JA MILLEGA TEGELEB NATO ? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon . Sõjaliste poliitiline liit 17) MIS ON JA MILLEGA TEGELEB OPEC ? Naftat eksportivate Riikide Organisatsioon . Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4.Rahvastik.
See ei ole väga kõrge ega eriti madal. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,04. Filipiinide rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis, kuna rahvastik suureneb, kuid kasvutempo langeb. · Linnastumine Filipiinide suuremad linnad on Quezon City, Manila (pealinn), Davao, Cebu ja Zamboanga. Linnades elab 49% rahvastikust. Enamik suurtest linnadest on tekkinud rannikule või suurte teede äärde. · Energiamajandus Filipiinidel on suured energiavarud, sealhulgas nafta, maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. · Metsamajandus ja metsatööstus
saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku) Maakondi: 20 Riigikeel: Itaalia Religioon: Valdavalt rooma-katoliku usk (87%) Rahvuspüha: 2. juuni
.........................................................................................11-12 5.Rahvastiku soolis- vanuseline koosseis.................................................................................13 6.Energiamajandus...............................................................................................................14-15 7.Põllumajanduse iseloomustus...........................................................................................16-17 8.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................................................18 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................19 10.Transpordi iseloomustus.................................................................................................20-22 11.Turismi iseloomustus ..........................................................................................................23
..........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus....................................................................................................................13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus......................................................................................14 7. Metsamajandus ja metsatööstus............................................................................................16 8. Tööstuse areng......................................................................................................................17 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal.
Kuna riigil endal olid tööstusrevolutsiooni ajal olemas suured kivisöe varud (mille lähedale koondusid ka tänapäeva suurimad tööstusettevõtted), siis imporditi toorainet sisse, et seda koha peal töödelda ning siis valmis toodangut eksportida. Kusjuures industrialiseerimine saigi just alguse Ühendkuningriigist, mille tõttu on tööstus majanduses domineerival kohal. Rasketööstus, terase tootmise näol, on küll säilitanud oma tähtsuse, kuid see on osati asendatud elektroonika ja õhunduse toodangu tootmisele. Riik on juhtival kohal ka sõjavahendite tootmisel- Suurbritannia on üks suurimaid sõjalaevade ehitajaid. Samuti toodab ta ka mud sõjatehnikat, mida hiljem teistesse riikidesse ekspordib. Spetsialiseerunud on ka raudteega seotud toodang. Suurbritannia toodab toodab ja ekspordib autosid, nagu näiteks Rolls-Royce. Suurbritannia on tuntud ka suure kodutehnika eksportijana, täna millele on elektroonikatööstus kõrgelt arenenud
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko
suhkrut, ube, maisi ja puuvilju. c. Milliseid tooteid ekspordib? 14 | P a g e Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi ja mineraaltooraineid, taaskord neid mida endal koha peal saada on suurtes kogustes. d. Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite, laimide ekspordilt. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis(metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Brasiila maast on umbes kolmandik metsamaa, mida ei ole ei palju ega ka vähe. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? Brasiilias on enamasti vihmametsad. Lõuna osa on suurelt osalt savanni hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Kus(millises riigi osas) paiknevad suuremad
Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002)
Põllumajandustoodete eksport Taani tähtsaim ekspordiartikkel on põllumajanduse ja toiduainetööstuse toodang: või, juust, sealiha, munad. Sealiha ekspordi poolest on Taani maailmas esikohal, peekoniga toidab see riik ära ligi pooled inglased. Väga heal tasemel on põllumajandusmasinate ja toiduainetööstuseseadmete valmistamine. 9 Metsamajandus ja metsatööstus Metsa on vaid 12% riigi pindalast. Minu arust on seda vähe arvestades veel seda, et Taani on pindalalt väike riik järelikult on seda maad väga vähe. Taanis kasvavad okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Suuremad metsad paiknevad Taani ida- ja kagurannikul. Metsa majandatakse hoolikalt. Metsa kasutatakse taanis mööblivalmistamiseks, paberi valmistamiseks ja ka kütteks (soojus)
Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17 Põllumajandustoodete eksport lk 18 Keskkonnaprobleemid lk 18 2 Metsamajandus ja metsatööstus lk 18 - 20 Pindala lk 18 Metsa tüübid lk 19 Suuremate metsamassiivide paiknemine lk 19 Kasutusala lk 19 Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus lk 19 Puiduvarud lk 20 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport lk 20 Metsanduse probleemid lk 20
72 aastat, naistel 78 aastat. · Tööealiseid moodustavad kogu rahvastikust 64%, töötud moodustavad aga 7% kogu rahvastikust. · 83% rahvastikust elab linnades. · Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga · Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. · 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Usundid Tsiilis: 9 III Energiamajandus Milliseid energia-ja loodusvarasid leidub selles riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. Tsiili impordib: Tsiili ekspordib:
sündimus ja suremus ja rahvaarvu mõningane kahanemine. Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 73% rahvastikust (2008 aasta seisuga). 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Sveitsis leidub vee-energiat (53%) ja tuumaenergiat (42%). Ülejäänud energiaallikad moodustavad vaid 5% (soojusenergia jne). Sellega on Sveits saavutanud peaaegu CO2 vaba keskkonna. Elektrijaamade kaart 2. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Kuna Sveitsis kasutatakse peamiselt vee-energiat, siis ei ekspordi ta energiat teistesse
............................ Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8.......................................................................................................Energiamajandus 9.......................................................................... Riigi põllumajanduse iseloomustus 10............................................................................. Metsamajandus ja metsatööstus 11.........................................................................................................Tööstuse areng 12......................................................................................... Transpordi iseloomustus 13...............................................................................................Turismi iseloomustus 14...................................................................................................Kasutatud materjal
............................................................................12 3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse..............................................................12 MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend............................................................................12 3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid.........................................................................................12 4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)...................................................................................................13 4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega....................................................................13 4.2 Rahvaarvu muutumine.............................................................................................................14 Rahvaarv aastatega on kõikunud. Mingil määral on aga rahvaarv alati tõusnud. Prognoos on aga, et rahvaarv kahaneb. ..
.....................................................................................................17 6. LINNASTUMINE................................................................................................................19 6.1. Linnastumise määr, linnade kaart.................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8
aastal- 12,8 miljonilt 21,2 miljonile, mis teeb Türgist top-10 riigi turistide külastatavuse poolest maailmas · Türgi pikk ning mitmekesine rannik, kõrged mäed ning kaunid järved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suurepärase turismipotentsiaali. · Jah, Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki. Reise pakutakse Antalyasse,Kemerisse,Sidesse,Alanyasse,Belekisse ja Dalamani. · 15% sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism.10 7 Andmed 2008.aasta seisuga. 8 Andmed 2008.aasta seisuga. 9 Andmed internetist lk www.bookinghouse.ee 10 Andmed pärit 2007.aastast.
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.........................................................................................................
suhkruga jne. b) Sisse ostab Brasiilia teravilju ja maitsetaimi. c) Tooted mida Brasiilia ekspordib on puuviljad,kohvi,mais,liha, elektroonikat,lennukiosi jne. d) Toodete ekspordi poolest on Brasiilia maailma esimeste hulgas kohviga. 5) Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest Brasiilais ei ole palju põllumaad. (Info on saadud 2008-2009 aasta andmete põhjal netist) Küsimused lk 63 Metsamajandus ja metsatööstus 1) Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Seda on väga palju, ühtlaselt on Brasiilia maailmas teine riik metsa suuruse poolest, Venemaa on esimene. 2) Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 3) Brasiilias asub enamus suuremad metsad Amazonase dzunglis(see on Brasiilia põhjapool) veel asub suur osa keskosas mägedes. (Amazonase vihmamets) 4) Brasiilias kasutatakse metsi mitut moodi,esiteks kasutatakse metsast
Sisse ostetakse põhiliselt sojaube ja teravilja. (c) Milliseid tooteid ekspordib? Eksporditakse puuvilju, pähkleid ja köögivilju. (d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Esikohal ollakse puuviljade, pähklite ja köögiviljade ekspordilt. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Põldude väetamised reostavad Hiina veevarusid. 6 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Metsad kasvavad 206 800 000 ha, mis on 21.9% Hiina kogupindalast ning seda on palju. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Hiinas kasvavad niisked lähistroopika metsad. 3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid asuvad Hiina lõuna- ja idaosas. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse paberi ja puidutoodete valmistamiseks. 5
Riik on hea metsasuse tasemega kui arvestada, et tegemist on väga mägise ja külma piirkonnaga. Selles riigis kasvavad peamiselt okasmetsad, mille puuliigid on männid ja kuused. Oslost kagus lisanduvad lehtpuud nagu kask, lepp, tamm. Metsamassiivid paiknevad suhteliselt ühtlaselt üle riigi. Mägised alad jäävad muidugi puudest vähemaks. Puid kasutatakse ehitusel ja eksporditakse välisriikidesse. Kuna Norra on väga kõrgel arengutasemel siis on ka metsamajandus hästi korraldatud. Jälgitakse raiet ja hooldatakse ning istutatakse uusi metsi. Puitu kasutatakse efektiivselt, kaasaegse tehnoloogia abil. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi enda vajaduse. Norra ekspordib puitu 11% ulatuses kogu ekspordi väärtusest. See on natuke vähem kui kalatooteid. Ainsaks probleemiks seoses metsaga on aeglane metsade kasv. Seepärast ei tohi liigselt raiuda ja sellega seoses vähenevad tulud metsa pealt. Metsad
toiduainetest. Teravilja 86%, juurvilja 18%, puuvilja 56%. Piimatoodetest ja linnulihast 1/3 ning loomalihast 2/3. 8.4.3Milliseid tooteid ekspordib? Jaapan ei ekspordi mingeid põllumajandustooteid 8.4.4. Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Kuna Jaapan ei ekspordi põllumajandustooteis, siis ei kuulu ta kuhugi maailma esimeste eksportijate hulka. 9.5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Jaapanis esinevad suured üleujutused, mis võivad saagi rikkuda. 9. Metsamajandus ja metsatööstus 9.1 Kui suurel pindalal kasvavad metsad Jaapanis. Jaapanis on metsamaa all 67%. See on väga suur protsent, kui veel arvestada, et Jaapan on väike saareriik. Kõige suurem metsamaa protsent on Soomel 76%, siis tuleb Rootsi 68% ning siis ongi Jaapan oma 67%. 9.2 Mis tüüpi on Jaapanis kasvavad metsad ja millised on peamised puuliigid? Jaapanis on kolm erinevat tüüpi metsi. On parasvöötme okasmets ja segamets ning niisked lähistroopilised metsad
....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport................................................................................................................15
Lõuna-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkonna laevateede vahel (Magalhäesi väin, Beagle kanal,Drake'i väin); mitmekesised maastikud ulatuvad troopilise kliimaga põhjast tundrani 4 kaugel lõunas; Cerro Aconcagua on läänepoolkera kõrgeim mägi, Laguna del Carbon on madalaim punkt läänepoolkeral. Riigi arengutaseme iseloomstus Inimarengu üldandmed Argentina kuulub kõrgesse inimaregugruppi, mille inimarengu indeks on 0,866(2009).Argentina asub inimarengu indeks põhjal 49. kohal.Sarnase näitajaga on veel Läti, mille IAI on 0,866 ja Uruguay, mille IAI on 0,865.Argentina kuulub Cairni gruppi. Argentina kuulub Ladina-Ameerika regiooni.Riigi kui ka regiooni tase on 1975-2005 ainult tõusnud.Aastatel 1980-1990 toimus Argentinas väike IAI langus, kuid peale seda hakkas IAI uuesti tõusma.
................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .......................................................................................17 9. Tööstuse arengutase................................................
ajalooliste vahetus ning reisimisteede ümber. Valitsus on üritanud, vahelduva eduga, julgustada migratsiooni äsja niisutatud pinnasele, kuivendatud kõrbe poolt. Hoolimata sellest, inimeste elamise poportsioonid maakohtades on jätkanud vähenemist, sest inimesed kolivad linnadesse otsides tööd ja paremat elustandartit. 8 Energiamajandus Egiptuse mineraal- ja energiaresurside hulka kuuluvad petrooleum, naturaalne gaas, fosfaat, kuld ja rauamaak. Toornaftat leidub peamiselt Suezi väinas ja Lääne kõrbes. Naturaalset gaasi leidub peamiselt Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes. Õli ja gaas moodustavad umbes 7% SKT-st 2000/01 rahandusaastal. Petrooleumi ja sellega seotud toodete eksport ulatus $2,6 billionini aastal 2000. 2001
.........................................................lk 12 6. Linnastumine........................................................................................lk 13 6.1. India suuremad linnad kaardil...............................................................lk 13 6.2. Rahvastiku paiknemine linnades............................................................lk 13 6.3. Linnade paiknemine..........................................................................lk 13 7. Energiamajandus....................................................................................lk 14 8. Riigi põllumajanduse iseloomustus..............................................................lk 15 8.1. Mida kasvatatakse Indias....................................................................lk 15 9. Metsamajandus ja metsatööstus..................................................................lk 16 10. Transport.................................................................................
linnades? Linnades elab 81 % rahvastikust. 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Miks suurlinnad paiknevad just nii? Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, sest seal on hea veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Brasiilias leidub naftat, kivisütt ja maagaasi. 2. Milliseid energivarasid riik ekspordib, milliseid impordib? Brasiilia impordib naftat ja maagaasi, ekspordib suhkruroost tehtud autokütust. 3
...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.......................................................................................................... 11 9. Metsamajandus. ....................................................................................................... 12 10. Tööstus ....................................................................................................................
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757
annaabi.ee 
