Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tolerants, sallima, austust, suhtumise, ühtemoodi, peabki, teiselt, harjunud, ütlema, asjadel, kehtestama, mõtleme, sundida, loobuda, rikasteMaailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted, geid ja lesbid. Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse, pooldatakse, austatakse, põlatakse, isegi kardetakse, kuid on ka neid, kellel ei ole ei sooja ega külma neist, ehk siis on ka erapooletuid. Ise leian ma aga seda, et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu, oleks meil kõigil
Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu Maailmas on palju erinevaid inimesi kuid erinevused tekitavad ka probleeme Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi uskumusi hoiakuid tavasid kombeid ideoloogiaid või kultuure üldse Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist kuid enamasti sisaldab austust Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted geid ja lesbid Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse pooldatakse austatakse põlatakse isegi kardetakse kuid on ka neid kellel ei ole ei sooja ega külma neist ehk siis on ka erapooletuid Ise leian ma aga seda et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide vastu oleks meil kõigil kergem kuna nad ei trügi meie eludesse ja ei otsusta selle
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma
südametunnistust sokeerivad. Kuid kuna rahvusvaheline ühiskond on juba oma põhimõtete poolest väga salliv, siis oma reziimi nõrkuse tõttu kujuneb ta praktikas veelgi sallivamaks ning ka vajalikke seisukohavõtte annab pikalt oodata. Konsotsiatsioonid ehk kahe-või kolmerahvuselised riigid on omamoodi sangarlikud korraldused, mis püüavad hoida koos impeeriumit ilma vastava bürokraatia ja distantseerituseta ning kus erinevad grupid peavad sallima üksteist ja töötama välja oma kooselu tingimused. Selline korraldus pole võimatu ja edu saadab sellist ühendust tõenäolisemalt siis, kui taoline konsotsiatsioon enne tugevate rahvuslike liikumiste algust tekib sest siis ei kiputa kallale vanadele kommetele. Aga just hirm kallalekippumise ees võibki konsotsiatsiooni lõhki ajada, st üks osapool hakkab kartma ühenduse muutumist rahvusriigiks, kus enamuses ja valitsevaks praegune naaber ja liitlane, kes siis teise
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4.
Just emalikkus ongi eluandev jõud, mis on loov, tervendav ja lubab lapsel end aktsepteerida sellisena nagu ta on. Ema teab, et kunagi ei ole võimalik üht inimest teisega võrrelda, sest me kõik oleme erinevad. Kui varem on oldud perfektsionist ja elatud pidevas süütundes hinges, millestki rõõmu tundmata ja orienteeritud oskustele ja kohustustele, et kõik peab olema täiuslik, siis nüüd tuleb leida endas uus tõde. Tuleb aktsepteerida, mitte võrrelda ja kedagi kritiseerida ning osata asjadel minna lasta. Raske aga vajalik on hakata rõhku panema rõõmule, elu täiusele ja positiivsele mõtlemisele. See omakorda parandab ja toetab lapse arengut. Lapsele on vaja nii ema kui isa. Paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end saamatuna just sellises olukorras, kui peres on puudega laps. Nõutakse endalt liiga palju, misstõttu on raske olevikus elada. Lapse jaoks on olulisem, et vanem ei tunneks end süükoorma alla maetuna, vaid üritaks parimat
sügavamat. *Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele. Kujutlusvõime abil loome me fantaasiamaailma, mida isegi jumal ei suuda, sest kõik, mis jumal mõtleb, ta loob, ta ei saa fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694)
Minu praktika on näidanud, et selline variant töötab. Kui ma varem püüdlikult kuulasin, mida mulle pakutakse, siis nüüd keeldun alati viisakalt. Mõnikord vastatakse väga ebaviisakalt ja nipsakalt keeldumist kuuldes, kuid see ajab mind pigem omaette muigama ja mitte välja tegema. . OSKUS JA JULGUS ÖELDA "EI" Kehtestamisel peetakse oluliseks kindlameelse, ent samas heasoovlikus toonis keeldumise ja eriarvamusele jäämise oskust. Õppides ütlema ei ilma süütundeta ja suhteid kahjustamata, saame mitmed elulised asjad taas oma kontrolli alla, võidame vaba aega, vabaneme pealesunnitud kohustustest ning järgime kindlamalt põhimõtteid. Saades vastumeelse palve või nõude adressaadiks, satume nn klassikalisse topeltlõksu. Vastutahtsi pealesurutud või süütundest tingitud nõustumine mitte üksnes ei tõsta, vaid isegi langetab meie autoriteeti teiste silmis
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
endassetõmbunumaks. Tal puuduvad täiesti sidemed teiste omavanustega, kuna ta peab ennast halvemaks, tekib alaväärsustunne, mis kogu eluks kummitama jääb. Üldse on inimlikkus suhteline asi. Räägitakse küll, et andestamine ja ausus ning õiglus kuuluvad inimlikkuse alla ja meie ühiskond on inimlik. Kuid mida arvata siis surmanuhtlusest, mis kehtib paljudes maades ning mille määrab aus ja inimlik kohtunik? Kas see on siis inimlik, võtta teiselt inimeselt elu? Sellistel asjadel on kaks otsa. Kui süüalune on seeriamõrvar, kelle teod on ettekavatsetud, siis on surmanuhtlus igati põhjendatud. Eriti, kui kogu süüdlase hoiak on ülbe ja üleolev ning vaevalt ta kunagi oma tegu kahetseb. Kui aga süüdistatav on tapnud kogemata ning kahetseb südamest oma tegu, mõistes süü suurust, siis piisaks täiesti 10-15- aastasest vanglakaristusest. Liiga kauaks aga ei tohiks inimest vanglamüüride vahele sulgeda, kuna sealt u
tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. 2. Järelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne moraaliteooria. Eetilise egoismi poolt II: · Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid väärtuslikuks. · Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid meie turjal liugu lasta. Esitatud argumendi vastu: · Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist lubab ka endast hoolida. · Tõsi, eelpool toodud argumendid kummutavad altruismi äärmusliku vormi. Veel argumente egoismi vastu: · Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine viib selleni, et peame ühtaegu lubama, et A teeb omahuvist lähtuva teo y, kuid kui see on vastuolus meie enda omahuviga, siis selle keelama.
Suhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel. See tähendab, et igasugustes tegevustes koos teise inimesega saama me mõlemad ühesugust tulu, et ettevõtmine on mõlemale osapoolele edukas ja teine inimene ei kasuta sind kuidagi ära. See ei ole mitte üksnes äris, vaid ka tavalistes inimsuhetes ja koostöös VÕIDAN-KAOTAD mõtteviis on eelnevale alternatiiviks. See mõtteviis ütleb, et kuna mina võidan, siis sina kaotad. Juhtimisstiilis tähendab see autokraatset lähenemist. Võidan-kaotad m
· Valetamist taunib iga ühiskond. · Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalne moraal Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda. Objektiivse tuummoraali põhireegleid: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane! · Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi! · Täida seadusi! Inimloomus on universaalne Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid. Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid
juhtus küllaltki regulaarselt iga tavalise kodaniku elus. Aristoteles väitis "Ateena Konstitutsioonis", et umbes iga kuues kodanik osales igal aastal tsiviilvalitsuses (küll peamiselt kohtus). Ateena traditsioonis keegi ei sündinud ametisse, ei ostud endale ameteid, vaid kõigil on võrdne võimalus ametitesse jõuda, ent sh ka vastavalt tema loomulikele võimetele. 2) Vabadus ja seaduskuulekus olid võimalikud vaid koos, vabadus sisaldas austust seaduse suhtes. Türanniat (valitsemist jõu, mitte seaduste läbi) peeti halvimaks võimalikest valitsustest. 3) Ateenlased uskusid ka ratsionaalsesse arutelusse (retoorika) kui parimasse vahendisse poliitika elluviimiseks ja ka parimate-võimalike otsuste tegemiseks. Samas uskusid kreeklased ka seda, et 4
arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi kui seda ei teadvustata. Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab
võimalik seda tõestada? Kristlik, religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil, aga religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Sartre: elu mõte tuleb inimesel endal välja mõelda! Nii peabki! Elu mõtet ei pea üles leidma, vaid välja mõtlema. Kas on võimalik aru saada, mis on jumal? Jumala olemus kristlikus monoteismis. Igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on: · Kõikvõimsus igavene · Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne
Eksistentsialismi põhimõtted: Inimene pole üksnes see, kellena ta end mõistab, vaid see, kes ta olla tahab ja nagu ta eksistentsijärgselt mõistab, nagu ta tahab olla pärast seda sööstu eksistentsi suunas, inimene on see, kelleks ta end teeb. Eksistentsialismi esimeseks sammuks on teha igast inimesest oma olemise peremees ja asetada tema õlule täielik vastutus oma eksistentsi ees. 11. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Ollakse harjunud, et pilt ei pea olema ette kindlaks määratud, et kunstnik pühendub pildi loomisele ja et valminud pilt ongi just selline, mis pidi valmima. Ollakse harjunud sellega, et pole aprioorseid esteetilisi väärtuseid, vaid need väärtused ilmnevad hiljem, pildi seesmises sidususes ja loomistahte ning tulemuse vahekorras. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist. Nii moraali kui kunstiteose loomise puhul oleme samasuguses loovas olukorras, mõlema puhul tegemist loomise ja leiutamisega. 12
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole n�
abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi.
abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi.
Sest sittagi sa joostes aastaaruannet teed vms Aju puhkab ju Mil moel annaks päästa olukorda, kus noored aina vähem raamatuid loevad ja teatris käivad? Või ongi see paratamatus? Tuleb teha raamatuid ja teatrit, mis noortele rohkem korda läheb. Mis neid massina kohale veab. Küllap siis osa neist ka selliseid marginaalsemaid teatritükke vaatama trehvab. See on põhilootus. Teine võimalus on minna raamatu ja teatriga hoopis sinna hängiva nooruki manu, sinna kus ta on harjunud olema. Mida on saate «Elolinõ» tegemine sulle andnud? Mida see saade vaatajatele annab? See on mul kindlasti julgust juurde andnud, et heas meeskonnas töötamisel võin imeasjadega 9 hakkama saada. Vaatajatele - ta on eelkõige mõnus ummamuudu ajaviide, aga ta on eriline selles suhtes, et viib juurte juurde. Oskussaatena on ta ilmselt teisejärgulisem.
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) ar
Kodus tegemata jäetut või valesti tehtut ei saa hiljem alati parandada. Kasvatuslik mõju ei avaldu üksnes siis, kui vanemad lapsi otseselt õpetavad, vaid last mõjutab rohkem see, mida vanemad teevad ja kuidas käituvad. Tähtsal kohal on vanemate omavahelised suhted. Kui perekonna suhted on neurootilised, kaldub see neurootilisus ka lapsele (Saarma 1994: 16). Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme
ning pidage sellest ka kinni. Näiteks: „Ma tahan, et sa oleksid minuga suhtes aus ja otsekohene ja Sina tahad sama. Pakun välja, et kui Sa tulevikus pole millegagi minu puhul rahul, siis tuled ja väljendad seda esmalt otse mulle. Kas Sa oled nõus minuga selles kokku leppima?“ 6. Tee enesele juhtunust kokkuvõte. Juhul kui eksisid, mõtle järele: 1. Kuidas võtta edaspidi omaks mittesüüdistava suhtumise raamistik, mis lubab mul mõista ja tingimusteta aktsepteerida seda, et teine inimene elab. 2. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida kasulikku ma sellest olukorrast õppisin? Mida uut sain teada enda kohta? 3. Millisest seisundist sõltuvat ma sarnastes olukordades mõnikord eraldun ning millises teadvuse seisundis see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus,
üksinda. Õpetasid mind Armastama , nüüd Armastan ma Sind . Kuid õpeta ka unustama , nagu unustasid mind ! On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... Raske on elada inimesega keda Sa ei armasta , veel raskem on aga selleta keda armastad . Keegi pole täiuslik - seni, kuni Sa temasse armud. Mul on olemas keegi , kelle nimel olen valmis kõigile ütlema EI . Las gracias , porque el actuar como usted cuidaron . ( Aitäh , et käitusid , nagu sa hooliksid . ) Te näete ainult väikest tüdrukut, Kes naerab ja naeratab päevad läbi. Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse.Kuigi te võiksite. Võibolla pole neil selline iseloom nagu sulle meeldib , või selline käitumine nagu inglil , ja ma olen kindel , et nad pole sellised nagu sina tahaks , aga kurat võtaks , nad vähemalt ei teeskle , et olla keegi teine !
teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada. Veel mianib Cioran, et inimesed püüdlevad tühiste sihtide poole ning tihti ei tea inimesed isegi, mille poole nad püüdlevad. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran arvab inimese elust seda, et inimene ootab elult liiga palju. Kuna elu ei vasta tihti inimeste ootustele, siis pettub ta tihti ning pettumuste puhul on vastutavaks maailm. Inimene peab elus liialt
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
olemas. Inimene võrreldes lõpmatusega = olematus, olematusega võrreldes kõiksus keskpunkt ei millegi ja kõige vahel. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Esimene harjumus on meie loomus. Kes harjub usuga, jääb sellele truuks ega saa enam lakata põrgut kartmast. Meie loomulikud põhimõttedki on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted, mille me oleme omandanud vanematelt. Kui me oleme harjunud kasutama mingeid valesid põhjendusi (näiteks loodusnähtuste tõestamisel), siis ei tahagi me õigeid põhjendusi omaks võtta, see ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest
kes patsiendi vastupanu ületades sunnib avanema mitteteadvustatu tabuvaldkondi. Lühidalt: Ravikõneluse eesmärgiks päästa inimest, kes on haige, st inimene, kellel on kadunud võime kõneluseks. Kõigepeal arst peab oma patsienti veenduma, et ta on haige ning siis läbi arutelude ja õpetluse teda ravida. Ravikõnelus – sellise kõneluse eripäraks on see, et ühel isikutest ei ole oskust, julgust, et pöörduda teise inimese poole, kuigi suhtlemistahe on olemas. Nii peabki aktiivne poole nii öelda “patsiendi” poole pöörduma ning jututeemat pidevalt “elus hoidma. Usalduslik kõnelus, kus mõlemad pooled on küll aktiivsed, kuid üks pool kaotab selle, tingituna teise poole väljendamisest. Üteldakse: “Sinuga on võimatu rääkida.” Ja teisele jääb tunne või ka kogemus, et teda ei mõisteta. Niisiis on “võimetus kõneluseks” ikkagi diagnoos, mille paneb see, kes end ise kõnelema ei seagi ja kellel
Keha on võimeline tundma iha, on naudingu objekt. Platoni arvates on inimese hing surematu, intellekt on igavene. Kristlik antropoloogia- inimene on jumala palge järgi loodud olend, looduse kroon, on loodud kõrgeimaks, loodust valitsevaks, jumala palge järgi loodud. Ainus eetiline olend, kes on võimeline eristama head ja halba, seab elu eetiliste printsiipide järgi. On jumala armu ja karistuse objekt. Jumal ootab inimese poolt vastuarmastust ning ka tõestust sellele, austust ning meelespidamist. Inimene igatseb midagi, millest juba enne sündi ilma jäi, mis viitab, inimese elule teispoolsuses. Romantismile omane antropoloogia- inimese ,,mina", tema saladus peitub ennekõike isiksuses, mida saab tajuda vaadates selle inimese loomingut. Isiksuse saladus väljendub loomingus. Inimese looming on seotud tema isiksuse sügavate kihtidega, kuid looming ei suuda väljendada kõike isiksusest, selle sügavik jääbki saladuseks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Raamatute nimekiri: 1. Fridebert Tuglas „Popi ja Huhuu“ Huhuu oli n-ö mõtlematu inimene. Popi- tegi kõike, mida Huhuu tahtis. Kuhu võib küll jõuda, kui rumal inimene juhib elu. Huhuu (ahv) tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Popi (koer) polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota, kui peremees kodust lahkus. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest, millega nad ise pole otseselt kokku puutunud. Popi oli arg ja ebakindel. 2. A.H.Tammsaare „Kõrboja
· Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist taunib iga ühiskond ning lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline. Universaalsesse moraali kuulub: · Ära tapa süütuid inimesi! · Ära põhjusta asjatut valu või kannatust! · Ära varasta ega valeta! · Pea oma lubadusi ja austa oma lepinguid! · Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust! · Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta! · Ole õiglane, koheldes võrdseid võrdsetena ja ebavõrseid ebavõrdsetena! · Vasta teistele samaga, näita üles tänulikkust! · Aita teisi inimesi, eriti kui see ei maksa midagi. · Täida õiglasi seadusi! Kes otsustab, mis on õige ja vale? Enamuses otsustab selle, mis on õige ja väär ühiskond. See, kus indiviid on üles kasvanud
annaabi.ee 
