Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu
Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533. Peruu iseseisvus kuulutati välja 28. juuli 1821. aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824. Riigi arengutase Võrdlus Eesti, Saksamaa, Nigeri ja Türgiga Riik SKT 1 el. Rahvastiku hõivatus % Keskmine Imiku- Sündimus/ Suremus kohta eluiga suremus/ 1000 / USD põllumaj tööstus teenin M N 1000 sünni inimese 1000 andus dus kohta kohta inimese kohta Peruu 8500 0,7 23,8 75,5 25,8 26,4 28,62 19,38 6,14
Edasi kasvab rahvaarv suhtleiselt kiiresti, mis tõuseb kuni aastani 2012. Ning järgmiste aastate jooksul hakkab rahvaarv jälle tasapisi langema.Rahvastiku püramiidid: Rahvastikupüramiide uurides saab kindlaks teha, et kõige suurema osa moodustavad tööealised inimesed umbes 65%, järgnevad lapsed 27% ja kõige väiksema osa moodustavad vanemaealised inimesed 8%. Samuti jääb silma, et iga aastaga keskmine eluiga aina tõuseb, sellest saab järeldada, et rahvastik vananeb aastate jooksul. 1991. aastal oli meeste keskmine eluiga 15 eluaastat, 2009. aastal on see tõusnud juba 30-ni ja 2025 aastal jääb keskmine eluiga 45-50 aastani. Naiste keskmine eluiga 1991.aastal oli võrdne meestega, 2009. aastal jääb eluiga 30ne ja 40ne vahele ning 2025.aastal 40 eluaastat. 1991.aasta suhtes oli selline keskmine eluiga madala, kuid see on järk-järgult tõusnud. 1991-2009. aastatel sündis ja suri peaaegu sama palju inimesi, kuid 2025
Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin Nordrhein-Westfalen (10) Pealinn: Düsseldorf Rheinland-Pfalz (11) Pealinn: Mainz Saarimaa (Saarland) (12) Pealinn: Saarbrücken Saksi-Anhalt (Sachsen-Anhalt) (14) Pealinn: Magdeburg Saksimaa (Sachsen) (13) Pealinn: Dresden Schleswig-Holstein (15) Pealinn: Kiel Tüüringi (Thüringen) (16) Pealinn: Erfurt Rahvastik Rahvastik numbrites ja paiknemine Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste
...................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11 Rahvastiku paiknemine..................................................................................................................12
õhuniiskuseks on 8083%. Peale sajandeid tunda saanud Taani, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa võimu, sai Eesti lõpuks iseseisvuse aastaks 1918. Taasiseseisvumine oli aastal 1991, olles 51 aastat Nõukogude võimu all. · SKT ühe elaniku kohta on 15 555 USD (2008 a. seisuga) · Rahvastiku hõivatus : põllumajandus (4.7%), tööstus (33.7%), teenindus (61.6%) · Keskmine eluiga on mehel 36,5 aastat ja naisel 43,5 aastat. · Imiku suremus 7,32/1000 sünni kohta · Sündimus 10,37/1000 elaniku kohta · Suremus 13,42/1000 elaniku kohta Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti majandus on mitmekesine olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud
(Mehed 27,551,594/naised 26,776,647) 15-65 aastased tööealised moodustavad 61,1 % rahvastikust. (Mehed 49,956,431 /naised 50,891,519) Üle 65 aastased moodustavad 4,7 % rahvastikust. (Mehed 3,616,225/ naised 3,778,119) Sündimuskordaja on 2,6 last/naisel. 2009. aasta naiste keskmine eluiga oli 63,03 aastat ja meestel 57,57 aastat. 2011 aasta oodatav eluiga naistel on 71,65 aastat ja meestel 67,93 aastat. See eluiga on suhteliselt kõrge. Sündimus on 27, suremus 8 ja imikusuremus on 65. Suremus on viimastel aastatel suurenenud ja sündimus kahanenud. Bangladesh kuulub demograafilise ülemineku I etappi (plahvatus), kus sündimus on suur ja suremus väike. Rahvastiku koosseis : a) Rassiline koosseis - Bengalid (98%), muud (2%) 3 b) Usuline koosseis - 90% Islamiusulisi, 9% Hindud ja 1%muu Bangladesh on väga vaene riik ja enamik selle inimestest (89%) elab külades. Linnades elab ~11% rahvastikust
Sotsiaal-demograafilised näitajad 1.Iive;sündimus;suremus USA rahvaarvu kasv protsentides 1980 - 2050 ·Rahvaarvu kasvutempo on mõningate kõikumistega langenud (1980 aasta) 1,11% pealt (2005 aasta) 0,92% peale ning prognoosi kohaselt langeb ilma igasuguste kõikumisteta ühtlases tempos (aastaks 2050) 0,67% peale. Rahvaarvu kasv 0,883% (2008. aasta andmete põhjal) Loomulik Iive 5,91 Sündimus 14,18 sündi / 1000 elaniku kohta Suremus 8,27 surma / 1000 elaniku kohta ·USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid siiski kõrgem kui Euroopas (10). Samasugune erinevus väljendub ka keskmises laste arvus naiste kohta, mis on USA-s 2,1 ning Euroopas 1,4 (Maailmas 2,8). Järelikult on USA-s suuremad pered kui Euroopas. ·Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele
Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % ) põllumajandus: 2.9% tööstus: 21.1% teenindus: 76% Keskmine eluiga M/N 77/82 Imikusuremus ( infant mortality) 3.58 Sündimus, suremus 0.341% Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne
Alates 1975. aastast kuni 1985.ndani on riigis populatsioon vaikselt alanenud. 1985 aastast alates on aga populatsioon uuesti kasvanud. Saksamaa rahvaarv on 82 060 000. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. · Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1
4. Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks: kuni 1935.aastani oli Iraan Pärsia valduses. Iraan sai Islamivabariigiks 1979.aastal kui valitsev monarhia kukutati ja Shah Mohammad Reza Pahlavi oli sunnitud pagulusse minema. 5. Riigi arengutase: SKT ühe elaniku kohta 12,800 USD. Rahvastiku hõivatus põllumajanduses 25%, tööstuses 31%, teeninduses 45%. Meeste keskmine eluiga 69.65 aastat, naiste keskmine eluiga 72.72 aastat. Imikusuremus 35.78 promilli. Sündimus 17.17 promilli, suremus 5.72 promilli. Peamine eksporiartikkel on nafta (80%), gaas, veel eksporditakse keemia- ja naftakeemia tooteid, puuvilju, pähkleid ja vaipu. Imporditakse tööstuslikku toorainet ja vahetoodete tootmisvahendeid, toiduaineidte ja teisi tarbekaupu, tehnilisi teenuseid. Iraani majandust iseloomustab tõhus riiklik sektor, sõltuvus naftast, mis moodustab enamiku riigi tuludest. Enamik majandustegevusest on riigi kontrolli all. Erasektori tegevus on
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ http://mitchieville.com/category/descending-families/ Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Maailma rahvastiku kasvutempo on langenud 2,1%-lt 1960. aastal 1,2%-le 2010 aastal. • Siiski jätkub rahvaarvu kiire kasv, peamiselt arengumaade arvel. miljardit Arengumaade rahvastik Arenenud riikide rahvastik • Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab
TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..........................................................................................................................
Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust. Säilinud on paljud iidsed templid. Riik on olnud asustatud umbes 5200. aastast e.m.a. Enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks. Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused. 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma. Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE · SKT 8,338 miljonit USD · SKT elaniku kohta 20,281 USD 6.ANDMETE KOONDTABELID Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid.
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
Peamised tööstuslikud majandusharud Saksamaal on elektroonikatööstus , masinatööstus ja metallurgia(Euroopas Saksamaale vastast pole).Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.Energialiikidest kasutatakse peamiselt naftat,tahakeid kütuseid nagu kivisüsi jt aga ka hüdro-ja tuuleenergiat ningu tuumaenergat. Saksamaal on iive negatiivne (sündimus 8% ja suremus 10%) .Meeste keskmine eluiga on 76 ja naiste 82aastat. 2.Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Saksamaa kuulub oma arengutasemelt arenenud riikide hulka, kuna sealne tööstus kuulub peamiselt teenindavasse sektorisse mis on arenenud riikide tunnus ning Eestikeelsed: http://www.slideshare.net/Vartsu/saksamaa-pev http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
33 6 50 38000 75 / 82 Millisesse arengutasemega riikide rühma kuuluvad India ja Jaapan? Põhjenda. Arengutaseme näitaja ………. ………. SKP 1 elaniku kohta aastas (USD) 2200 27 200 Energiatarbimine 1 elaniku kohta aastas (KWh) 547 8020 Imikusuremus 1000 el. kohta 76,3 4,3 Keskmine eluiga sünnihetkest 59 79 Televiisorite arv 1000 el. kohta 63 684 Telefonide arv 1000 el. kohta 27 477 Interneti kasutamine1000 el. kohta 5 371
Judaism -> Iisrael Õigeusk -> Venemaa Protestantism -> Taani 12) Millised on Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega? Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega on ülelinnastumine, slummide teke, kuritegevus, nakkushaigused ja narkomaania. 13) Paigutage Suurbritanniat ja Indiat iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. SKT ühe elaniku kohta: 450 USD, 24 430 USD Energiatarbimine ühe elaniku kohta aastas: 5978 Kwh, 547 Kwh Imikusuremus: 68 promilli, 5,6 promilli Põllumajanduses hõivatud elanikke: 2% , 67 % Arengutaseme näitaja Suurbritannia India SKT 1 elaniku kohta 24 430 USD 450 USD aastas Energiatarbimine 1 5978 Kwh 547 Kwh elaniku kohta aastas Imikusuremus 5,6 promilli 68 promilli
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
näitajaid. Arengutaseme näitajad: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta 34 000 Sündimus, 10 Suremus, 8 Imikusuremus 4,3 Keskmine eluiga (N/M) 84/79 Kirjaoskus, % - 99 Hõive põllumajanduses, % - 4,6 Kuuluvus riikide rühma inforiik ÜRO inimarengu indeks 0,932 (10. kohal 2001. aasta kohaselt) Sveitsi arengutase on kõrge, sest sisemajanduse kogutoodang(SKT) on suur, sest SKT inimese kohta on 34 000, mis kuulub kõrge sissetulekuga riikide hulka. Sündimus aga on 2 suurem, kui suremus. Seega sünnib 2 rohkem, kui sureb. Imikusuremus on suhteliselt väike, seega on riigis palju lapsi. Keskmine eluiga on väga suur, järelikult on riigis hea tervishoiukorraldus ja arstiabi kättesaadavus. Kirjaoskus on väga hea, lausa 99 %, järelikult on riigis hea haridusega inimesi palju ja haridus on hästi kättesaadav kõigile. Hõive põllumajanduses on üsna väike, see tähendab, et põllumajandusega tegelevaid inimesi on väga vähe. Sveits kuulub
Ungari rahvastik Martin Jeret 11A Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. rahvaarv. Ungaris elab 9,905,596 inimest. Ungari kuulub rahvaarvult väikeriikide hulka. Maailmas on ta 82. kohal. Tsehhis(10,211,904), Boliivias(9,775,246 ) ja Somaalias (9,832,017) elab enam-vähem samapalju inimesi. 2
Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Rahvaarvu kasv Prantsusmaa rahvaarv praegusel hetkel kasvab, sest sündimus on riigis suurem kui suremus. Kui laste juurdekasv rohkelt väheneb, siis võib Prantsusmaa iive muutuda negatiivseks ehk suremus oleks suurem kui sündimus. Selle tagajärjeks on rahvavananemine. Keskmiselt
4. Sündimus: 10,04/1000 in. kohta (10,04) Suremus: 10,05/1000 in. kohta (10,05) Iive: 10,04 10,05 = -0,01 Rändesaldo: -0,47 migranti/1000 in. kohta Nendest andmetest saan järeldada,et riigi rahvaarv peaks kasvama sündimuse ja migrantide arvu suurenemisel. Kuna Poola ei tule palju migrante ja sündimuse arv ei ole suur, siis selle riigi rahvaarv üldiselt eriti ei kasva. 5. Vaadates Poola sündimust saab kohe aru, et see on madal ja seda tõestab ka 195. koht maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 ja see on palju suurem Poola omast. Arvan, et see on väike sellepärast, et seal on suur kirjaoskus 99,7% ja inimesed tahavad raisata rohkem aega enda peale ning suur laste arv takistab seda. Veel üheks põhjuseks võib olla meditsiini areng. Nimelt suur osa naisi rasestudes mõtlevad lapse saamise küsimuse ümber ning teevad abordi. Teisest küljest, Poola suremus on väike ning ta on 63. kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge
1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse % Keskmine oodatav eluiga Linnarahvastiku osatähtsus Imikusuremus Arstiabi kättesaadavus Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel HDI 3 osaindeksit: Oodatav keskmine eluiga Haridustase (kirjaoskus, kooliskäidud aastate arv) SKT/in kohta ostujõu alusel; elu kallidus Riigid võib jagada kolmeks: 1. kõrge inimarengu tase üle 0,8 2. keskmine 0,5-0,8 3. madal alla 0,5 Nt:
(2009).Täiskasvanute kirjaoskus on 99,7%(2011). Põllumajandus hõlmab 17,5% SKTst, tööstus 42,7% ja teenindus 39,8%. Tegu on tööstusriigiga, kust ei puudu ka tugev toorainesektor. Ukraina kuulub WTOsse alates 16. Maist 2008. 1991 alustati koostööd koos Venemaa ja Valgevenega CISis. 1997 oli Ukraina üks GUAMi asutajaliikmetest. Ukraina on ka IMFi liige 1992 aastast. Ukrainast pole tulnud ühtegi ülemaailmselt tuntud firmat. INIMKOND Joonisel on kujutatud Ukraina rahvastik 1950-2012. Ikrainas on 45'182'799 inimest(sept 2013) ja rahvaarvult on ta maailmas 29ndal kohal. Kaardil on Ukraina rahvastiku tihedus. Keskmine rahvastiku tihedus on 74,8 (2011) inimest ruutkilomeetri kohta. Rohkem rahvast paikneb linnade ümbruses. Kaardil on Euroopa rahvastiku tihedus. Ukraina rahvastikupüramiid 2012. Alla 15 aastased moodustavad 13,7 % kõigist inimestest, 15-64 aastased moodustavad 70,8 % ja üle 65 aastased 15,5%(2012). Riigi rahvastik vananeb,
Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi. Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel. Rijad õhtul päikeseloojangu ajal
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7
1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / 3 Kütmine Aafrikas /Keenia/, kalapüük Okeaanias 4 Varaagraarne tootmisviis 6000-10000 Põlluharimine a tagasi ja (alepõllundus) loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus Paikne eluviis Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes Ühiskond on üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti: tekib religioosne, poliitiline ja sõjaline eliit
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1)
· 1834. a. veendi Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseivusdeklaratsioonini SKT 1 el. Kohta USD Rahvastiku hõivatus $27,900 (2008 est.) Põllumajandus - $28,200 (2007 est.) 10% $27,600 (2006 est.) Tööstus 25% Maailma edetabelis Teenindus 65% 49. kohal Riigi arengutase Keskmine iga Sündimus, suremus Keskmine iga · Sündimus 13.94 80.36 aastat · Suremus 7.05 Keskmine iga · Imikusuremus meestel 78.43 4.92 aastat · Aastas kasvab Keskmine iga rahvaarv naistel 82.39 migratsiooni arvel 1% aastat Demograafia Kaubandus On Okeaania üks jõukamaid riike Väga sõltuv kaubandusest Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
