tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Tootlikkus sõltub riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtusest, mida mõõdetakse nende vabaturu-hinnas, ja efektiivsusest, millega neid toota suudetakse.Ainult piisav tootlikkus võimaldab riigil säiliada tugevat valuutat ja koos sellega ka kõrget elatustaset. 4.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu?
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70% teeninduses Teeninduses 68,6% Teeninduses 53% 15% Keskmine Mehed: 76,26 Mehed: 78 Mehed: 37 Mehed:...
tasandi sõnaõigusest ja ühistegevusest." Oma arvamuseks tahan öelda seda, mida ma olen varem arvanud sellest asjast. Varem ma arvasin, et EL toetab meid igatpidi ja ei jäta meid hätta, kui häda peaks käes olema. EL-iidu koosseisus on meil rohkem võimalusi, nt harimiseks ja enesearenguks. Me oleme siis ka rohkem kursis nende asjadega, mis Euroopas toimuvad. Sain teada: EL abiga EL'iidu liikmesriikide elatustase paraneb. Me võime ise ka loota suurele majandusele ja turule. Kasutatud allikad: http://www.postimees.ee/120828/sotsid-milleks-meile-euroopa-liit/ ja vikipeedia.
Prantsusmaa Pindala : 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist v...
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler ...
....................................................................................... 21 Lisa 2................................................................................................................. 24 2 3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed.
kaljukitsi ja hirvi. Rohkem on metssigu, rebaseid, arvukalt väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Sitsiilia saarel leidub mufloneid ja metskasse. Itaalias asub 22 rahvusparki. Maavarad Itaalia ei ole maavarade poolest kuigi rikas riik. Magneesiumivarude poolest on Itaalia üks esiriike Itaaliasleidub ka marmorit, kivisoola, naftat, maagaasi, kulda, elavhõbedat ja kipsi. SKT ja elatustase SKT ühe elaniku kohta on 30 500$ (2010. aastal) Elatustase Itaalias: Põhja-Itaalias elavatel inimestel on kõrge elatustase, Lõuna-Itaalia elatustase on Põhjast oluliselt madalam, linnad on väiksemad ja elu on tihti raskem. Tööstusharud Tööstuson Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia tööstust häid oskustöölisi vajavad tööstusharud (auto-,
1949.aastal. Euroopa Liit- Kõige pealt loodi söe ja terase ühendus ning see järel Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. 1951.a VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, mis loodi 1955.aastal. Venemaa poolt loodud sõjaline organisatsioon NATO vastu, Moskva kaasas sinna ka tema mõju all olevad riike. 9. Esimene, teine ja kolmas maailm. Esimesse maailma kuulusid demokraatlikud riigid. Toimis turumajandus oli heaoluühiskond ning elatustase oli väga hea ja kõrge ning paranevad pidevalt. Teise maailma kuulusid kommunistlikud riigid. Toimis plaanimajandus, mis tähendas seda, et oli ette määratud kellele toota ja kui palju toota. (raske- ja sõjatööstused), ühiskonnas olid ebavõrdsused ning elatustase oli keskmine ja jäi maha esimesest maailmast. Kolmandasse maailma kuulusid vaesemad riigid. Majandus oli väga nõrk, ühiskond oli maha jäänud ning elatustase oli madal ja esines vaesust. 10. Heaoluühiskonna tunnused.
Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.)
Kas Eesti on heaoluriik? Heaoluriik... Tihti arvatakse ekslikult, et see on riik, kus on kõike külluses ja kõigil hea elada. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb aga, et heaoluriik on riik, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. Kas Eesti on heaoluriik? Arvan, et siinkohal tuleks alustada nullist. Heaoluriik tekkis tööstuspöörde tagajärjel, kus riigi funktsioonid laienesid korralt ja kaitselt ka muudesse valdkondadesse. See on riik, mis tugineb majanduslikul taastootmisel ja jaotamise protsessidel. Lihtsalt öeldes on heaoluriik riik, kus on toimiv maksusüsteem ning saadud tulud jaotatakse laiali erinevatesse valdkondadesse nagu näiteks riigikaitse, haridus, tervishoid
Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased tulevad siia kas perekondlikel põhjustel või sellepärast, et elada Eestis. Paljud välismaalased tulevad Eestisse ka töölistel põhjustel. Mõnede inimeste jaoks on Eestis olev palk suurem kui nende kodumaal olev tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %
9. PEATÜKK. Tootmine ja tootlikkus Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. A B _F__ 1. Elatustase A. Teatud ajaperioodil riigi piires toodetud ja turule jõudnud toodete ning teenuste turuväärtus. _E__ 2. Mastaabisääst B. Teadussaavutuste kasutamine kaubanduses ja tootmises. _J__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. _A__ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __C_ 5
kontrolliti ka kultuurielu Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN
1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA lootis NKL ja tema liitlasi majanduslikult ära kurnata(kasut. Võidurelvastust, maj. Sanktsioone). 2)Võitluses kommunismiga oli tugevaks argumendiks lääneriikide kõrgem elatustase. *Diplomaatiline võitlus- 1)kasut. Erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja diplomaatilisi kanaleid. *Salateenistuse tegevus- 1)töötas tõhusalt (luure), luurajaid oli palju igas valdkonnas. 2)NL võimsamaks salateenistuseks oli KGB. 3)USA suurim välisluure organ CIA. 3. Mõisted: *Trumani doktriin-1947 USA president esitas seisukoha, et USA välispol. Põhimõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välisurve vastu. Peetakse
Heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus (sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim)Iseloomuustas kõrge elatustase, sotsiaalne turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Töötu- ja vaesustoetused, pensionid ja stipendiumid kehtestati. Sotsiaalse turvalisuse ühiskond- ühiskond, kus riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Nt. Norra, kes hakkas kasutama põhjamere gaasi ja naftavarusid ja sai ülikõvaks riigiks. Ja Rootsi, kes ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks,
Kosmose riigiks astumine on jätnud Eestist ma järjekordse tähtsa märgi .Lisaks e-lahendustele on Eestil ka ilus, puhas ja suhteliselt puutumatu loodus. See meelitab inimesi ka kaugemalt siia elama. Eesti on eriline paik, sest sellest maast on umbes pool metsade all ja umbes kolmandik märgalade all. Meie kodumaal on neli imekaunst aastaaega, mis eristuvad selgelt üksteisest. Kõik ei ole nii ilus nagu paistab. Eesti elatustase on madalam võrreldes lääneriikidest madalam, mis ei meeldi kohe rahvale üldse, kuid võrreldes nende riikidega, mis olid koos Eestiga Nõukogudeliidus on meie elatustase vähekene kõrgem. Selle põhjuseks on ligi 50aastat Nõukogudeliidus veedetud aeg, mis pani meie majandusele piduri peale. Ka mitusada aastat pärisorjuses veedetud aeg on mõjutanud eestlaste vaimset olekut. Me ei saanud korralikku haridust, millega oleksime maailmas veelgi rohkem korda saatnud
Peamised ressursid tööstusesse, eeskätt Alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga Seisak ehk stagnatsioon sõjatööstusesse, majanduslikult kurnatud Üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas 1965 majandusreform ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks, Rahva elatustase madal, esmatarbekaupade võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid likvideeriti rahvamajandusnõukogud ja taastati majanduse nappus tsentraalne juhtimine Liberaliseeriti NSVL-s juhtimist
Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakkas rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule ning esikohale seati põllumajandus (riik abistas ühistegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllumajanduse osas, samuti tõusis elatustase.3.2Too üks
Kordamine Arenenud tööskiikideks nim. · Tugev majandus · Kõrge elatustase · turumajandus · Autode kasv Arenenud tööstusriigid: · USA · SLV · Kanada · Jaapan sõjas kannatatud riikide abistamine: · Valuutafond(IMF) · Marshalli plaan · Maailmapank-said laene 1970.a majanduskriisi põhjustas: · üleküllastumine pikaajaliste tarbekaupadega · energiakriis-nafta hinna tõus Majanduskriisi tulemused: · energiasäästlikud tootmisvõtted · väiksemad asjad · infoühiskond- teave USA tunnused:
Vaesematel või täiesti kindlustamata pensionäridel on võimalus täiendavat abi mitmelt poolt taotleda. Rahvastiku kiirest vananemisest on saanud ülemaailmne probleem, mis avaldab survet mõlema riigi eelarvele, mistõttu on ka USA, kelle sotsiaalkindlustus sai mõned aastad tagasi rohkem tulu kui kulu ehk oli ülejäägis, viimastel aastatel hädas pensionisüsteemi rahastamisega. Kolmandaks võrdlen riikide elatustaset: 1) Saksamaa keskmisel kodanikul on küllaltki kõrge elatustase: omab kinnisvara, kaasaegset elektroonikat ning autot (või autosid, saksa firmade autod on hinnatud ju üle maailma). 2) Ameerika Ühendriikide keskmisel kodaniku elatustase on samuti küllaltki kõrge, omades samu materiaalseid heaolutunnuseid. Kuid USA-s on rikkus ning heaolu mitmelgi juhul äärmustesse kalduv- on palju multimiljardäre, kuid samas veel rohkem täiesti vaeseid- ja selline ongi oht liberaalsete riikide puhul, kuna riik sekkub majandusse küllaltki vähe,
Toojad teenivad suurt kasumit d. Palgad on kõrged 4. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondikule transpordile c. Kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad d. Hoida muud asjaolud konstantsena väljaarvatud mahla hind 5. Kui toodang isiku kohta kasvab: a. On vähem häid töökohti b. Hinnad kasvavad c. Elatustase tõuseb d. Elatustase langeb 6. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha c. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad d. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad 7. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist
mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne. Riigist, kust välja rännatakse nimetatakse emigratsiooniks ning, kes välja rändab on emigrant. Emigratsiooni ehk väljarände põhjusteks ja probleemideks on sagedased looduskatastroofid, sõjategevus, usulised konfliktid, inimõiguste rikkumised aga ka sotsiaalmajanduslikud tegurid. Nendeks võivad olla halvad tingimused ja tööpuudus kodumaal. Näiteks perioodil 1820-1930 a. siirdus Euroopast teistele mandritele üle 60 mln inimese
d. Ostate neid rohkem kuna nende väärtus suureneb 14. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b. Kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad c. Hoida muud asjaolud konstantsena väljaarvatud mahla hind d. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondikule transpordile 15. Kui toodang isiku kohta kasvab: a. Hinnad kasvavad b. Elatustase tõuseb c. Elatustase langeb d. On vähem häid töökohti
9. PEATÜKK. Tootmine ja tootlikkus Sobiv vaste: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. A B __f_ 1. Elatustase A. Teatud ajaperioodil riigi piires toodetud ja turule jõudnud toodete ning teenuste turuväärtus. __e_ 2. Mastaabisääst B. Teadussaavutuste kasutamine kaubanduses ja tootmises. _j__ 3. Tööjaotus C. Kapitali mahutamine ettevõtetesse ja seadmetesse. __a_ 4. Sisemajanduse D. Kaupade ja teenuste loomine. kogutoodang __c_ 5
väliskaubanduse negatiivne bilanss. 1924 tuldi Väliskaubanduse bilanss oli positiivne. Kasvas välja uue majanduspoliitikaga. Valitsus sekkus eksport suurimad partnerid Suurbritannia ja aina enam majandusse. Pöörduti Euroopa Saksamaa. Rahva heaolu paranes, kadus turule ja esikohale seati põllumajandus. Tänu tööpuudus, kasvasid sissetulekud. rahareformile saabus ka majanduslik tõus ning eksport hakkas kasvama, tõusis elatustase. 2. Arutlege, kas 1920. aasta põhiseadus võis olla demokraatia kriisi peapõhjus Eestis? Põhiseadus kindlasti mängis suurt rolli kriisi põhjustamises. Ei olnud ära määratud riigipea ametikohta, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õiguse kasutamine ei hakanud kuidagi tööle. Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll ning parlamendi tähtsus kasvas liiga suureks. Kuna parlamendi koht oli niivõrd mõjuvõimas ja nendes tingimustes oli see ka võimalik
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
1) naiste arv 2)religioon 3)traditsioonid 4) pereplaneerimine 5)väärtushinnangud 6)võrdõiguslikkus 7) majanduslikud võimalused Südndimuse võrdlemiseks kasutatakse: 1) laste arvu naise kohta ( eestis 1,3) 2) sündmuse üldkordaja Sündimust mõjutab ühiskonna arengutase. Kirjelda rahvastiku arengu 1) traditsioonilist etappi 2) kaasaegset etappi pereplaneerimine- traditsioonid-laste arv peres- ettevalmistusperiood laste kasvatamisel. Suremust mõjutavad: 1) elatustase 2)tervishoid 3)eluviis 4) sõjad Tüüpilised surma põhjused arenenud riikides: 1) südamevereringkonna haigused 2)vähk 3)õnnetused 4)vägivald Tüüpilised surma põhjused arengumaades: 1)
väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse arengutase-postindustriaalne tootmisviis 2.valitseb ja kontrollib maailmamajandust 3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2
Viisaastak lõppes 1932-33 aasta näljahädaga, kus hukkus ligi 5-7 miljonit inimest. Itaalias oli diktaatoriks Mussolini. Tema valitsusajal keelustati streigid, alandati töötasu, et vähendada tööpuudust. Ka Eesti ei jäänud ülemaailmsest majanduskriisist puutumata. Enne 2009. aasta majanduse kokkuvarisemist koges Eesti viimati oma nahal nii valusat kriisi peale USA börsikrahhi. Kolmekümnendate alguses kukkusid ootamatult ära Eesti eksportturud, tööpuudus kasvas kiiresti ning elatustase langes järsult. Majandus sai väga valusa hoobi ka sellepärast et erakonnad ei suutnud teha koostööd ning õigel ajal õigeid otsuseid langetada. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ülemaailmse majanduskriisi ajal hävis demokraatia: igasse riiki surusid end võimule diktaatorid. Inimeste kohtlemine oli julm. Riikides valitses suur tööpuudus, keskklass vaesus, lisaks sellele oli nälg ja rahulolematus ning elatustase langes.
Küsimuse tekst Majandusteaduse põhiline ülesanne on: Vali üks: a. Teha moraalseid valikuid selliste aasjade kohta nagu narkootikumid b. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest c. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib d. Selgitada, mis on meie jaoks hea Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui toodang isiku kohta kasvab: Vali üks: a. On vähem häid töökohti b. Elatustase tõuseb c. Hinnad kasvavad d. Elatustase langeb Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Makroökonoomika on õpetus: Vali üks: a. Kõikidest nappuse aspektidest b. Rahvuslikust ja globaalsest majandusest c. Multinatsionaalsest ärist d. Indiviidide ja eraettevõtete otsustamisest Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui turud on efektiivsed, siis: Vali üks: a
Tõin selle tsitaadi välja, kuna mulle meeldis see ja pani mind mõtlema. 8. Mis kasu/ kahju saavad riigid globaliseerumisest? Koosta võrdlev tabel arenenud riikide ja arengumaade kohta. Positiivne Negatiivne Arengumaad ·RV-d tütarfirmad ·Sõltuvuse suurenemine töökohad: hõive, RV firmadest ja elatustase tõuseb Põhja-riikidest ·Haridustaseme ja ·Ebavõrdne kvalifikatsiooni tõus kaubavahetus kasum Põhja-riikidele ·Infrastruktuur paraneb ja areneb ·Arenguriikides lihtsamad,
Vaesus Mis on vaesus? Seisund, kus inimene ei saa lubada elementaarseid inimvajadusi (nt. puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks spetsialisti poole Pöörduks sõbra
NSVL koosseis: eesti, läti, leedu, osa soomet, ida-preisi, kalilingrad, ukraina, bessaraabia. NSVL mõjusfäär: poola, rumeenia, bulgaaria, ungari, tsehhoslovakkia, isa-saksa, albaania, hiina, põhja-vietnam. NSVL: 1949 tuumapomm. 1953 vesiniktermo t.pomm. ABC relvad. 1950 kontinentvahelised raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsia...
CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
Eluolu 1. maailmasõja ajal Muudatused argipäevas Elatustase langes järsult Tekkis toidupuudus Levisid epideemiad Kadus traditsiooniline peremudel Muudeti või kaotati vanu moraalinorme Muutused sõjapidamises Ratsavägi muutus kasutuks Enamasti kasutati positsioonisõda Armee suurenes Lahingutes hakati rohkem varjuma Sõjatehnika areng Kiirelt arenes lennundus, millest arenes välja komertslennundus Merevägi, võeti kasutusele allveelaevad Kiirelt arenes ka soomusrelvastus Zeppelin ja lennukid Tankid
Tulemusel pankrotistusid Sajad kaubandusettevõtted ja tööstus.kasvas tööpuudus,langed elatustasel 1924 otto strandman uue majanduspoliitika. Sekkus valitsus majanduse suunamisse,püüdes Tagada vastuoludeta arenemist.Orjenteeruti vene Turul ümber euroopa turule.tööstuse asemel seati Esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa masinaühistu Arenemisele,maaparanduse ja solidaarsusele. 1920majanduslik tõus- suurenes põllumajandud ja tööstustoodang kasvas eksport,tõusis elatustase,avanesid võimalused uuteks onvesteeringuteks-26jaan 1921 atlandi ülemnõukogu tunnustas balti riike., 1920balti liit alla saaome,eesti,käti,leedu, japoole Põhjuseks oli balti riikide omavahelised vastuolud, Soome püüdles läheneda skandinaavaiale ja terav vene vastuseis. 1923a eesti-läti kaitseliiduleping.22sep 191rahvasteliigu liige eesti. 1.venem ei suuda eesti enam saksa sissetungi eest kaitsta oli nõrgestatud.2.vabatahtlike sõjaüksuste loomine-kalevlaste
Eestimaa on tuntud otsekui väga ilusa turismiriigiga, kus on kaunid naised ja odavad kaubad. Las see arvamus püsib, inimesed külastavad ilusat riiki olenemata levinud arvamusest. Eesti muutub järjest suuremaks, välismaalt liiguvad rahvusvaheliste firmade kontorid Eestisse, uued tuntud brändid saabuvad Eestisse ja majandus areneb väljamaa firmade ning inimeste arvelt. Eestil on häid külgi hulganisti rohkem kui halbu külgi. Eesti elatustase on kõrgemal keskmisest, tööpuudus väheneb järjestikku ning aastate jooksul on tekkinud tugev infrastruktuur majanduses, mille abil suudetakse meelitada rahvusvahelisi firmasid Eestisse. Eesti pole pelgalt majandusriik, kus on kõrge elatustase. Eesti on riik, kus on oma kultuur, oma keel, oma rahvas ja oma inimesed. Meil on pikaajalised traditsioonid, mis on tekkinud pika aja jooksul läbi pikkade aastate. Eestimaa ajalugu on väga kirev ning sellele pole veel lõppu tulla
Arvestustest 1.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
· Pindala 580 000 km2 · Pealinn Nairobi · Riighümn Ee Mungu Nguvu Yetu · Rahaühikuks on silingud Keenia lipp · Koosneb kolmest võrdsest horisontaal laiust (must, punane, roheline) · Must tähistab keenia rahvast · Punane vabadusvõitlust · Valge rahu ja ühtsust · Embleemiks on Masai sõdalase kilp Keenia mägi · 5199 meetri kõrgune · Keenia mäe järgi on ka tulnud Keenia nimi. · Maailmas 32. kohal Elamine · Madal elatustase ajab inimesed linna elama lootes paremat toimetulekut · Keenias eleab 40% rahvast linnades · Keskmine inimene peab saama hakkama päevas umbes ühe dollariga Iten maailma jooksupealinn · Elavad sajad riigi parimad sportlased · Õhus on vähe hapniku, kuna linn asub mägedes · Maailma parimad maratoni jooksjad käivad ennast treenimas Itenis Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Kenya http://et.wikipedia.org/wiki/Keenia http://www.saartehaal
erakond. Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. 1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944. See toimus Saksa armee üldise rünnakuga Vene armee vastu. See lõppes Punaarmee uue vastrünnakuga Saksa vägedele
selleks läksid paljud maa inimesed tehastesse ja tööstustesse tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks. Tööstuse areng muutis tuntavalt ka ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabriku palgast. Samuti tõusis kodanluse osatähtsus ja elatustase. Tööstustes hakati kasutama uut energiaallikat-elektrit. Sidepidamis vahendid täistusid ja leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ning raadio. Kuna inimestel oli rohkem vaba aega, hakati käima raamatukogudes, teatrites, kinodes jne. Mõeldi rohkem enda harimisele.
organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika. "Heaolu kõigile" Inimeste elatustase tõusis, tööpuudust peaaegu polnud. Lääne- Saksamaa kui ühiskondliku rahu ja partnerlusega riik. 1960.aastate teisel poolel puhkes riigis majanduskriis. Immigrantide sissevool vähem arenenud riikidest. Majandus Mindi üle rangele kokkuhoijupoliitikale. Parlament avaldas valitsusele umbusaldust ja võimule tuli taas Kristlik-Demokraatlik Liit. 1980.aastate lõpus algas taas Saksamaa majanduslik tõus. Välispoliitika
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB.
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega ■ ühelapsepoliitika ■ (4) 1980 ■ Näljahädadest saadi jagu ■ Majandus arenes ■ Demokraatia suruti maha
Vaesus Eestis Lühikokkuvõte interneti allikate põhjal Suhteline ja absoluutne vaesus · Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks · Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist http://uuseesti.ee/26510 2011. aastal kehtivad toimetulekupiirid: 2011. aastal on toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus
keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma PÄRAST ISESEISVUMIST · Majanduslikud raskused · Suhteliselt madal elatustase · Sportlaste menu · Arenev kirjandus · Diplomaatilised kontaktid · Riigipeade külaskäigud · Rahvasteliit · Rahvusvaheline majanduskriis CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951) · Soome sõjaväelane ja riigimees · Soome armee ülemjuhataja, lahkus ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. · Soome riigihoidja (riigipea) · Parandades suhteid Antandiga. · Soome kaitsenõukogu esimees · Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ja
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Fred Lobjakas 11.a Tartu Kommertsgümnaasium Revolutsiooni algus Kuninga hooletu käitumine Halvenes elatustase ja majanduslik olukord Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Ümberkorraldused Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata kehtestati diktatuur
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu
LINNASTUMINE E. URBANISEERUMINE *soodustab: - palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
