Leostunud ja leetjate gleimuldadega alasid on umbes viiendik, turbasoid umbes 14%. Kõrgustiku lõunanõlva kruusast ja liivast mõhnastike ning kaldpindsete liivikute leetunud ja leedemuldade ala on hõredasti asustatud metsalaam. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis asub Viiratsi-Holstre- Rutu-Taagepera joone. . Põhjaservas paiknev Koorküla ümbrus on kõrgustiku järverikkaim piirkond. Sakala kõrgustiku suurimad järved on Veisjärv (4,81 km²), Õisu järv (1,934 km²), Viljandi järv (1,62 km²), Kariste järv (0,62 km²) ja Ruhijärv (0.996 km²). Kõrgustiku suurimad jõed on Halliste jõgi (99 km, valgala 1891 km²), Raudna jõgi (63 km, valgala 1122 km²), Õhne jõgi (102 km, valgala 573 km²), Kõpu jõgi (69 km, valgala 399 km²) ja Tänassilma jõgi (40 km, valgala 450 km²). Veisjärv Õhne jõgi Kokkuvõte Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis on suure maastikualaga
(RTL 19.02.2001, 22, Ülemiste 9,6 2,5 4,2 309) Saadjärv 7,1 8 25 teadmata 31,9 0,000027 495 Vagula 5,2 602,8 11,5 491 Veisjärv 4,9 4,81 4 teadmata 26,1 Kasutatud allikad 3 "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=-668549228 http://www.emhi.ee/index.php?ide=7,582 http://www.kalapeedia.ee/3431.html http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv 4 Tabel 3
veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m). Asuvad setete alla mattunud oru kohal. Muldkate Sakala kõrgustik on LõunaEesti viljakamaid piirkondi (Põllupidamiseks keskmise ja kõrge viljakusega). Pinnakatteks on paks moreenikiht. Kesk ja põhjaosas viljakad karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmullad (pruunid näivleetunud mullad).
Kliimaolud Sügisel sajab kõvassti kõrgustiku läänenõlvadel. Suvel on soojem kui mandrialadel. Talvel on külmem kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Sakala kõrgustiku kõrval(idas) paikneb eestis üks suurimaid järvi Võrtsjärv. Suuremad jõed mis on tekkinud Sakala kõrgustikule on Halliste ja Raudna. Sakala kõrgustikule jääb ka paar suuremat järve. Üks neist on Viljanid järv ja teine Veisjärv. Vanad orud täituvad ka kevadel veega, aga suve algul kuivavad nad uuesti peaaegu ära ja alles jäävad kõigest veesilmad. Muld ja taimkate Seal on leostunud ja leetjad mullad, mis on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal
pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org
Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II Ermistu II Elistvere II Koosa II Pangodi III Otepää Valgjärv II Kodijärv II Mäeküla II Kokora Mustjärv III Lasva III Väimela Alajärv II Väimela Mäejärv III Noodasjärv II 5 Tabel 2.1 Kvaliteedinäitaja Ühik Väga hea Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb
künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221 Sakala kõrgustiku veestik Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula jt) äratab omapäraga tähelepanu järvekobar Koorküla ümbruses Tõrvast lõuna pool. Seal on umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal. Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate
.................................................................................................17 Hiugemägi.......................................................................................................................17 Kivivare linnamägi..........................................................................................................17 Vooremägi.......................................................................................................................18 Veisjärv............................................................................................................................18 Vooru linnamägi..............................................................................................................18 Kullamägi........................................................................................................................18 Viiralti tamm............................................................................................
järved). maakonna põhja ja lääne serva jääb ka VB tüüp (pehme- ja heledaveelised järved-Kesk ja edela eesti alavaldkond).(vaata ka Joonis 6) (entsyklopeedia.ee) 11 Joonis 6 Viljandimaal on kokku 124 järve, neist 27 suuremat järve. Tuntuimad neist on Viljandi, Sinialliku ja Õisu järv. Viljandimaa suurimad järved (ha) Võrtsjärv 166611 Veisjärv 487,5 Õisu 193,4 Viljandi 155 Parika 108,5 Ruhijärv 99,6 12 Mäeküla 61,7 Kariste (Vana-Kariste) 59,9 Karksi 26,1 Karula (Uue-Võidu) 25,3 Päidre (Tagametsa) 23 Ainja paisjärv (Ainejärv) 22,4 Pärsti (Kuuni) 18,3 1Viljandimaasse kuuluv osa (entsyklopeedia.ee) Viljandi järv asub linna piiril kulgevas ulatuslikus Tännassilma Viljandi Raudna ürgorus. Järv on 4,6 km pikk ja kuni 450 meetrit lai; ürgoru sügavus lossimägede kohal
põlevkivikarjäärides, Tehisveekogud (tiigid ja paisjärved), Kadunud- Vanad veskijärved, Sooks muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula 5,2 km2,Veisjärv 4,9 km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub
annaabi.ee 
