Jõusaali ajalugu Jõusaal, ingliskeeles „gym“ on tulnud vana-kreeka sõnast „gymnasion“. Just nii nimetati Vana-Kreekas kohti, kus sportlased olümüpiaks treenides valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu
kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris? Klassitsistlikesse ehitistesse lükati varem esinenud stiilide elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 4. Mis on historitsism? Mõne vana stiili jäljendamine. 5. Mis on eklektika? Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone. Varsti selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. 6. Nimeta kaks kuulsaimat skulptorit romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. F. Rude kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. (sõttamineku laul) A. L. Barye animalist, eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. 7. Nimeta kolm Inglise maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. J. H. Füssli maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. W
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi
kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Pärast muistset vabadusvõitlust ei saanud enam areneda eesti kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, juriste, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Samas, kui poleks toimunud Liivimaa ristisõda, oleks eestlased ehk siiani paganad, kes kummardavad puid ja on kirjaoskamatud. Sõja tulemusena lükati ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja asendati ristiusuga. Meie paganlikud traditsioonid segunesid katolike omadega, mis tõi kaasa uued väärtushinnangud ja normid, mida me tänapäeval iseenesest mõistame. Kui eestlasi poleks
Bütsantsi ja vanavene kunst ·5. Sajandil lakkas olemast LääneRooma riik, sealse kunsti areng peatus sajanditeks ·Kunsti areng jätkus IdaRooma riigis Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati
olnud suuri maanteid või raudteid. Ma ei usu, et positiivsed on ülekaalus, sest see projekt tekitaks küll materiaalse ja vaimse kahju Eesti elanikele ning tekitaks ka järgmisetele põlvedele. Seepärast oleks vaja trassialternatiivide võrdlemisel täpsemalt läbi arvutada projekti mõju just kohalikele inimestele ja kogukondadele ning nende elukeskkonnale ja arvestada seejuures iga pere, ettevõtte ja mittetulundusühinguga. Sellised sajanditeks Eesti maastikku pöördumatult mõjutavad otsused tuleks teha väga läbikaalutletult ja kõiki ühiskonna osapooli kaasates, mitte ainult valitsuse ja üksikute ametnike või firmade tasandil. Mõju on tegelikkuses palju ulatuslikum kui vaid trassikoridoris ja seda pole võimalik leevendada, sest müratõkked ja massiivsed viaduktid, mida peamisena mainitakse, reostavad juba iseenesest miljööd ja elukeskkonda. Lugesin ise hiljuti veel, sellega seonduvaid artikkleid ja
Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist. Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual käimist
). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa keeli, elasid Kesk- ja Lääne-Euroopa metsavööndis ning esimesteks sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende omapäraks on paelornament (sama, mis filigraan, kuid paksem; katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud). Germaani hõimud hakkasid liikuma 2. saj. p. Kr. Läänemere äärest Lõuna-Venemaale. Aastal 476 kukutas Germaani väepealik viimase Lääne-Rooma keisri
Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne-
ülekaalukate sõda ihkavate vaenlaste eest, püüdes samal ajal säilitada rahu. Film räägib 12. sajandist, mida kutsutakse ka ristisõdade sajandiks. Ajaloolisest aspektist on “Taevane kuningriik” korrektse idee ja loogilise süžeega. Sel ajajärgul peeti Jeruusalemma pühaks ja auväärseks, mistõttu oldi valmis selle eest oma elu ohverdama. Filmis oli tegemist kolmanda ristisõjaga, mis lõpeb sellega, et moslemid vallutavad Jeruusalemma sajanditeks. Mõnekümne aasta pärast minnakse Jeruusalemma vabastama, aga see lõpeb Konstantinoopoli laastamisega. Režissööriks on Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent Ridley Scott. Tema tuntuimateks teosteks on ajaloolise sisuga Oscari võitnud “Gladiaator” (2000) ja 2001. aastal valminud õudusklassika “Hannibal”. Ridley Scott omandas filmikunstihariduse Royal College of Artis ning alustas karjääri BBCs sarju lavastades.
Peamine rõhk asus fassaadide toredusel Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel Arhitektuur Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti Arhitektuuri ehitised Parlamendihoone Londonis Neogootika Neuschwansteini loss Baieris Neoromaani stiil
Vanakreeka kunst (skulptuur, keraamika) Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. Sajandil e.kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjaliks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algeliselt värvilised. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailine ajajärk Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes .
Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i [fransuaa rüüd] (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga
Neid erinevaid liike oli väga palju, ning need rikastasid igati keskaja kirjandust. Kurtuaasne kirjandus tõusis esile Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks. Teoste zanriks kujunes romaan. Põhilisteks teemadeks olid armastus ning sõda.Kõige värvikamad lood on kirjutatud kuningas Artusris ja tema kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Samuti olid populaarsed saatusliku armastuse lood. Teater ja näitekirjandus takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ning parima oleku saavutas 14.-15.sajandil. Keskaegne kirik hävitas antiikse teatri, ning uudseks lähtepunktiks sai jumalateenistus. See tulenes sellest, et lihtrahvas ei mõistnud ladinakeelset jumalateenistust ning lihtsustamiseks kasutati näidendeid. Tekkis liturgiline draama. Nendest kujunesid välja piibliainelised draamad ehk müsteeriumid. Minu arvates oli keskaeg kirjanduse tekkele väga kasulik aeg. Tekkisid erinevad teosed, milleta ei oleks praegusaegset kirjandust olemaski
Teiseks suureks põhjuseks on ilmselt see, et eestalsed pidid võitlema mitmete maadega korraga ning vaenlaste armeed said koguaeg täiendust. Vaendlastel oli parem relvastus ning neil oli rohkem liitlasti, sest Eesti polnud veel riik, ning selllel ajal kasutati ära eesti maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt. Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal. Võõra võimu tulekuga kadus eestlaslik kultuur ning põlisrahva õiguslik kord halvenes. Need, keso ldi ristiusu vadtu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi püsima. Majanduslikud olud talurahvale kitsenesid. Ristimisega kaasnesid ka kindlad kohustused. Põhiline oli kümnis. Talupojad jäid küll isiklikult vabaks , neil oli ka oma maa plus neil oli lubatud kaubitsemine.
Kahjuks puudus koostöö naaberrahvastega, algupärane Eesti riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult, mis on ühtlasi ka üks tagajärgedest. Teiste tagajärgedena LõunaEesti kuulus SaksaRooma riigi keisrile ning PõhjaEesti Taanile. Võib öelda, et vabadusvõitluses lüüasaamine oli väga kaalukas pöördepunkt nii Eesti kui eestlaste ajaloos. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla. Eestlasi peeti alamklassiks ja nende õigusi kitsendati üha rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond (kujunes LääneEuroopale iseloomulik killustatus), linnade teke (hakkas kujunema keskaegne linnakultuur), religioon (paganluse asemel ristiusk,
·Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. ·Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. EKLEKTIKA ·19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma. ·Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. ·Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. HISTORITSISM ·Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul. ·Kõige väljapaistvam pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis. ·Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. MAALIKUNST INGLISMAAL ·Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825)
Allajäämiste põhjused a)Eestlaste maakaitse, relvastus ja organiseeritus oli kohandatud vaid üksikutele sõjaretkedele, mitte pikkadele sõjaretkedele. Majanduslik seis oli nõrk. b) Vastasfeodaalidel oli parem väljaõpetus, organiseeritus ja elukutselised sõjamehed. Misjonärid teadsid kuidas ärgitada vastaseid sisetülidele ja oskasid hästi manipuleerida. c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust. d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid. Tagajärjed 1)sajanditeks sätestati võõrvõim . 2)eestlased muutusid alamkihiks oma enese maal . 3)eestlased kaotasid oma vanemad 4)võõra võimuga kaasnesid lääne-euroopa kultuuri mõjud. Tekkisid sidemed selle kultuuriruumiga. Liivimaa kroonika Läti Hendriku teos (saksa preester ,kes osales liivimaa vallutamises) . Tähtsaim ajalooallikas Liivimaa ristisõja kohta. Originaal oli ladina keeles, pole säilinud. Oli subjektiivne.
Bütsants nägi võimalust tugevdada oma mõju Vana-Vene riigi üle, Venemaa aga võimalust tihedateks sidemeteks Konstantinoopoliga; ristiusk võeti vastu 988 vürst Vladimiri ristimisega, sellega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Tänapäeval austab õigeusu kirik Vladimirit kui Venemaa ristiusustajat pühakuna. Vana-Vene kunsti seotus Bütsantsi kunstiga nad olid naabrid,
kutsutud külalised paabulinnu- ja luigelihaga, delikatesside hulka kuulusid ka täidetud seaemakad. Et maos uutele roogadele ruumi teha, kutsuti orgiate ajal sageli kunstlikult esile oksendamist juba söödud toit oksendati spetsiaalselt selleks mõeldud suurtesse anumatesse. Kuid pöörleva saali peod ei kestnud kuigi kaua: mõni aeg pärast selle valmimist puhkes Roomas ülestõus ja Nero oli sunnitud enesetapu sooritama. Palee aga laastati ja rüüstati ning vajus sajanditeks unustusehõlma. Maja jäänused avastati taas alles XV sajandil. Nüüdisajal on paljud ajaloolased juba varemgi uskunud säärase ehitise olemasolusse. 2009. aasta septembri lõpus avastasid arheoloogid aga Roomas Palatinuse künkal toimuvate Kuldse maja väljakaevamiste käigus ringikujulise saali seina, kivist samba läbimõõduga 13 jalga (ligi 400 cm) ja mitu suuremat kivist kera, millel asus tõenäoliselt pöörlev põrand
arvates peab imaami valima kogudus ja tema valimisel ei peaks lähtuma tema pärilikkusest. Siidid on natukene sõjakamad ja kompromissitumad. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutust ja põhjendage valikut. 1) Aristotelese, Platoni jt kreeka õpetlaste tööde tõlkimine araabia keelde Lääne-Euroopasse levisid need just araabiakeelsete raamatute kaudu 2) ,,Arstiteaduse kaanon" - Ibn Sina teos, mis tõlgiti ladina keelde ning millest sai sajanditeks Euroopa üks tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid 3) Muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" - Pärsia, Egiptuse ja Bagdadi lood, millest tänapäeva uurijad võivad midagi välja lugeda tolleaegsete veendumuste ja uskumuste kohta Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oma arstiteaduse käsiraamatuga ,,Arstiteaduse kaanon". 4. Mille poolest erineb islami kunst (kujutav kunst, arhitektuur) kristlikust kunstist?
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Eestlaste muistse vabadusvõistlusega lõppes ka esiaeg - 1227. aastal, mil Saaremaa ristiusustati. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla, millega kaasnesid ka võõrad mõjutused, eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Kõige sellega kaasneb ka eestlaste, kui alamklassi õiguste kitsendamine. Arvan, et kõige suuremaks probleemiks eestlasele kujuneski see, et neist said talupojad ning nad ei võidelnud enam oma isesesvuse eest, vaid võistlused toimusid teiste riikide vahel Eestimaa pärast. Suured muutused toimusid ka ühiskonnas, religioonis ja kultuuris.
füüsilist väärkohtlemist ei taunita vaid õhutatakse. Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale, kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga.
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
-1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 aprill 1343- Jüriöö ülestõus -1345- Jüriöö ülestõusu lõpp -1346- Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule -1523- Reformatsioon jõuab Eestisse, Luhteri õpilaste kaudu. -1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad.
Miks oli rooma katolik kirik huvitatud Läänemere ida-kaldast? Kirik oli huvitatud oma mõjuvõimu suurendamisest, uute territooriumide hõivamine tõi kaasa kirikukümnise näol suuremaid sissetulekuid. Samuti tähendas Läänemere ida- kalda vallutamine rooma katoliku kirikule, et on võidetud uus territoorium konkureeriva kreeka katoliku kiriku ees. Vabadusvõitluse tulemusena liideti Esti alad Lääne-Euroopa tollasesse kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud. Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad. Kõigepealt langesid löögi alla Sakala ja Ugandi maakonnad
,,Ta aimas nagu õhust ära, kellega tal tegemist. Kui palju on siin käinud kunstiga äritsejaid. Leopold viskas nad lihtsalt välja... Vahel ma olin isegi pahane, et ta mind kõigest kurjast eemale hoidis, et ma ühtegi niisugust... ebaausat pole lähemalt tundma õppinud." Sõnakoomika- Anne-Mai:"Aitäh, nii suur ja punane..." Eduard:" Vanamehe aiast... Annad tublisti sitta, siis tuleb lille mis mühiseb." (Teine vaatus) Eduard:"Häh! Ma ei tee tööd mitte aastateks vaid sajanditeks. Vohh!" Anne- Mai:"Kuidagi tuttavalt kõlab... Ah jaa, nii ütles reedel meie Anton! Siis, kui ta kaks teie paani seinalt maha rebis." (Teine vaatus) 7. Sõnastage teose peamõte. Teose juhtmõtteks on hea ning kurja võitlus.
vandenõu, pakkudes trooni Oranje Willemile. Kui Willem 1688. aastal oma sõjaväega saabus, põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada parlamendi koostatud “Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights), mis määras kuninga ja parlamendi võimu piirid, samuti pandi kirja seadused, mis välistasid trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus toimus veretult hakati seda kutsuma “kuulsaks revolutsiooniks”. 15) “Õiguste deklaratsiooni” põhimõtted, ● määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. ● välistas trooni stumise katoliiklase kätte. 16) ● Charles I - Rahva survel astus sõtta Hispaania ja Prantsusmaa vastu, et kaitsta protestantidest usukaaslasi mandril (sõjad osutusid kulukaks ja edutuks.) Samuti algastas Inglise kodusõja.
Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi tööstushoonetele lisati keskaegsete kirikute või muude hoopis teisel eesmärgil loodud ehitiste detaile
Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. 12 Kunst Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on
mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja- Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Peamiselt rünnati kloostreid ja kindlustamata linnu. Euroopa valitsejad pikka aega võimetud nendevastu. Tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel, jõgesid lahkuda. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskajaa lõpust 19.sajandini? Soome jäigi sajanditeks Rootsi võimu alla. 1809 läks soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem. Norra elanikkond koosnes põhilisel kaluritest ja talupoegadest. Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhteliselt iseseisvuse. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki ! (kus, millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsants = Ida- Rooma riik 395-1453. Keisril piiramatu võim. Õukond suur ja uhke, palju ametnikke, Elanikkonna
Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. · 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika-erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. · Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Alatskivi loss. Kanuti gildi hoone Nevski katedraal Londoni parlamendihoone Inglismaal Pariisi ooperiteater. Prantsusmaal Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism · http://et.wikipedia.org/wiki/William_Blake · http://www.miksike.ee/documents/main/referaa
võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada. Jumal on filantroop e. Inimesearmastaja. Mefisto meelest on inimene halb, ihne ja kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal
2 II 5 V 8 VIII 11 XI 14 XIV 17 XVII 20 XX 3 III 6 VI 9 IX 12 XII 15 XV 18 XVIII 21 XXI Pidevalt märgitakse mingite aastate asemel sajandeid! Proovi aru saada kuidas teha aastaid sajanditeks! 689 eKr 7 sajand 313 pKr 4 sajand 100 pKr 2 sajand 334 eKr 4 sajand 1210 pKr 13 sajand 2000 pKr 21 sajand 74 eKr 1 sajand 1918 pKr 20 sajand 2001 pKr 21 sajand Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj
rajatisi mängude ja etenduste korraldamiseks, hiljem aga rajati nende jaoks eraldi ehitised (nagu nt amfiteatrid, tsirkused, staadionid). Hiljem jäigi foorum eeskätt keisrivõimuga seotud ürituste jaoks. 14. Mida tead Pompejist? Pompeji on koht, kus on kõige paremini säilinud tolleaegsed linnad ja ehitised. See on linn, mis mattus 79 a m.a.j. Vesuuvi vulkaanipurskest tulnud laava ja tuha alla ning konserveerusid (e. seiskusid, jäid muutumatuteks) mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. 15. Millises skulptuuri-zanris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? Portreekunstis. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäiuslikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte,
rannavetes. Kõrge vanaduseni säilitas Baer huvi polaarmaade uurimise vastu. "Autobiograafias" ütles ta oma elule kriipsu peale tõmmates, et tema elu kõige eredamaks ja unustamatuks peatükiks oli teekond Novaja Zemljale... Karl Ernst von Baer pärandas maailmale sade teaduslikke töid. Paljud köited on pühendatud Arktika looduse tundmaõppimisele. Nende tähtsus pole kadunud ka tänapäeval. Tema geniaalne mõte jääb veel paljudeks sajanditeks elama. Tema avastused väärisid tema portree asetamist Eesti vabariigi kahekroonilisele rahatähele... Kasutatud kirjandus: "Maailm ja mõnda" V. Passetski, 1970.
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_ajalugu_liina.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/india_kadry.htm 5 2. India ajalugu Vanaaja lõpul oli India põhjaosa suur ühendatud ning võimas riik. Selle pealinn oli Pataliputra ja see asus Gangese jõe ääres. India lagunemine algas 5. sajandi teisel poolel, kui Indiasse tungisid valged hunnid. Lõpuks suudeti valgete hunnide vallutustele vastu hakata ja piir panna, aga riik jäi sajanditeks veel purunenuks. Indias hakkas esinema kaks religiooni, nendeks oli hinduism, mida esines rohkem ja budism, mida esines vähem. Küll aga tekkisid budistlikud kloostrid, kus õpetati peale budistlike tõdede veel astronoomiat, matemaatikat, arhitektuuri ja palju teisi teadusharusi. Esimese aastatuhande teisest veerandist on pärit mõningad tähtteosed ja siis kirjutati ka esimene raamat algebrast (matemaatika haru, mis uurib tehteid ja omadusi)
Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Muusika Muusikas peetakse romantismi alguseks Beethooveni küpset stiili, alates kolmandast Sümfooniast. A.Hoffmann kasutas esimest korda muusikas sõna romantiline, kirjutades kriitikat Beethooveni saatuse sümfooniast. Romantism muusikas lähtub paljuski klassitsismist. Nimelt laiendasid romantikud klassikute vormiõpetust ja harmooniareegleid. Romantismi lõppu on raske määratleda, sest mõtteviis jätkus veel ka 20. sajandil. 20
XII sajandil hakkas üha enam hoogustuma hansakaubandus. Hansa tähendab vanas saksa keeles seltsi või kampa. Niisuguseid seltse rajasid Põhja-Saksa kaupmehed selleks, et oleks parem seilata ühiste huvide eest. Saksamaalt pärit kaupmehed olid teatud ja tuntud nii Norras, Inglismaal kui Madalmaades. Kaubandus Läänemerel sai õige hoo sisse alles siis, kui Saksa kaupmehed saavutasid väljapääsu Läänemerele. 1158. aastal taastas Saksa hertsog pärast tulekahju Lübecki linna. See jäi sajanditeks hansakaubanduse südameks. Siitkaudu tungisid Saksast pärit kaupmehed üha kaugemale põhja poole. Hiljem hakkasid omavahel liituma mitte enam üksikud kaupmehed, vaid terved linnad. Nii kujunes XIV sajandil välja hansalinnade liit. Sinna kuulus suur osa Läänemere äärsetest kaubanduslinnadest. Mõjukamad hansalinnad olid ka Riia, Tallinn ja Tartu. Hansa Liit oli väga mõjuvõimas ühendus. mis võttis oma kontrolli alla kogu kaubanduse Läänmerel
sh. laipade lahkamisega, pöördus ta tagasi Firenzesse. Seal lõi Leonardo 1503-05 ilmselt kuulsaima maali kogu kunstiajaloos "Mona Lisa" (ka "La Gioconda"). Keda täpselt see portree kujutab, pole üheselt selgeks tehtud tänapäevani. Samuti on toodud vastukäivaid tõlgendusi naise salapärase naeratuse tähenduse kohta, kuid fakt on, et see teos sai Euroopa portreekunsti teenäitajaks ning jääb kunstihuvilisi paeluma sajanditeks. Meister on oma töös ühendanud välise ilu ja harmoonia ning püüdnud samas avada naise salapärast hinge. Maalikunsti kõrval püüdis Leonardo ikka veel ehitada lennumasinaid, mõtiskles kivististe päritolu üle ning jätkas laipade lahkamist oma anatoomiliste tööde tarvis. Vananev Leonardo külastas veel Roomat. Seal aga töötasid juba teised Bramante, Michelangelo, Raffael. Mehele Vincist anti vaid teisejärgulisi ülesandeid. Pettunud kunstnik lahkus Itaaliast
näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Aadlikud ja linlased armastasid kanda hästi värvikirevat rõivastust. Sageli tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline, püksisääred vastavalt punased ja kollased. Samas on ka igal värvil olemas oma tähendus: VALGE tähendas süütust, ROHELINE lootuse ja armastuse tärkamist, KOLLANE õnnelikku armastust, SININE truudust, PUNANE armulõõma, ja võitlus valmidust. Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning värvikirevaid sulgesid. Vööd olid neil kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe.Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga
kogu maal ärevust. Aadlikud sepitsesid kuninga vastu vandenõu ning pakkusid trooni Oranje Willemile Madalmaadest, kes tuli oma vägedega Inglismaale ning sellepeale põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks. Kuna riigipüüre toimus veretult hakati seda hiljem nimetama „Kuulsaks revolutsiooniks“. 8. Õiglase sõja idee Sõda peeti küll suureks nuhtluseks, kuid siis arvati, et valitsejatel on kohustus oma õiguste kaitseks relvad haarata. Sõjaliselt edukaid valitsejaid austati. Õiglaseks peeti sõda siis, kui valitseja või tema alamate õigusi oli rikutud. Vallutamise eesmärgil polnud sõda lubatud. Nii juhtuski, et kuningad läksid
linnade heakorrastus tänavad olid sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, keskküte (kuuma õhuga) ja kanalisatsioon. Roomaaegseid ehitisi või nende jäänuseid leidub tänapäeva Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja mujal. Linnaehitust tervikuna on lõige parem tundma õppida Pompeji ja Herculaneumi varemete põhjal. Need Vesuuvi tulemäe jalamil asuvad linnad mattusid aastal 79 pKr tuha ja laava alla ning konserveerusid peaaegu tervetena paljudeks sajanditeks. 18. saj. alustati nende väljakaevamist. Tulemuseks on võrdlemisi täielik pilt selleaegse väikelinna üldilmest, eluolust ja ka kunstist.
Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne. 18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet.
Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne. 18) Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet.
Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. 5. Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga
sattunud pahuksisse ning seetôttu pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist, kutsusid üles nautima hoopis maiseid rôôme ja mônusid. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse luule motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja hetke nautimisest. Teater ja näitekirjadus Draama areng takerdus keskajal paljudeks sajanditeks ja saavutas kõrgtaseme alles 14.-15. sajandil. Antiikne teater, mis Rooma keisririigi ajal mandus pantomiimiks, hävitati varakeskajal kiriku poolt. Keskaja teatri lähtepunktiks oli jumalateenistus. Kuna lihtrahvas ei mõistnud ladinakeelset jumalateenistust, siis hakati kasutama näitekunsti abi. Tekkis liturgiline draama piiblitekstide dialogiseeritud ettekanne illustreeriti primitiivsete dekoratsioonide, kostüümide ja rekvisiitidega.
neutronite reaktorites. Sealjuures tagatakse sümbiootilises (suletud) tuumkütusetsüklis väiksemad ja vähemohtlikud radioaktiivsete jäätmete kogused ning kõrgtemperatuurse soojuse saamine vesiniku tootmiseks ja muudeks tööstusvajadusteks. Perspektiivsed on arendused rikkaliku tooriumkütuse tegelikuks kaasamiseks energeetikasse. Ehkki asjatundjate hinnangul jätkub uraani isegi tuumaenergeetika osa olulisel suurenemisel maailma energiatoodangus paljudeks sajanditeks, ületavad tooriumivarud uraani omasid kolmekordselt. Teine väljakutse, tuumasünteesi juhitav ja ohutu teostamine, tõotab inimkonnale ammendamatut ja keskkonnasõbralikku energiaallikat. Tuumasüntees toodab tuumalõhestumisega võrreldes oluliselt lühema poolestusajaga ja vähemohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Puuduvad ka tuumkütuse tarnijatega seotud probleemid – iga vett ja seega selles sisalduvat deuteeriumi (raske vesinik) omav riik saab tuumkütuse omanikuks.
mängima Bütsantsi väline hiilgus ja kuulsus Venemaal. Kui Vladimir end ristida oli lasknud, ristiti ka tema kaaskondlased. Alama rahva, kes ei mõistnud, miks võeti kasutusele ristiusk, pidi Vladimir vägisi ristiusustama. Kiievlaste ristimine toimus Dnepri jões. Järkjärgult jõudis ristiusk ka teistesse Venemaa linnadesse. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kloostreid, kirikuid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik. Sajanditeks jäi mõjutama Vene kultuuri Bütsantsi kultuur. 10. Jaroslav Tark vene valitsejana Suurima õitsengu saavutas KiieviVenemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal aastail 10191054. Jaroslav Tark oli hiilgav valitseja ta tugevdas riiki nii sisemiselt kui ka välimiselt, ta püüdis laiendada riigi piire. 1030. aastal tuli ta oma väega ka KaguEestisse, võitis eestlasi ning rajas Tartu linnuse kohale oma kantsi, millele anti Jaroslavi ristinime järgi nimeks Jurjev. Kuid kauaks Vene
võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis. Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine, püüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit kasvas välja Rooma arhitektuur. II Skulptuur Varasemal ajal oli mõjutatud Idamaade kunstist, veidi puine ja tardunud. Tol ajal tehti põhiliselt jumalakujusid templite jaoks. Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. sajandil e. Kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algselt värvilised. Näiteid: Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Neil kõigil näol nn arhailine naeratus. * Vasikakandja * Türannitapjad Arhailise ja õitseaja piirile jääb * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. Pronksist originaal hävinud, säilinud marmorkoopiad.
annaabi.ee 
