VALGU FUNKTISOONID SÜSIVESIKUD SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED VALKUDE EHITUS Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Nad moodustuvad vaid elusorganismides Omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast VALKUDE JAGUNEMINE Koostise järgi: o Lihtvalgud ehk proteiinid, näiteks munavalge ja zelatiin o Liitvalgud ehk proteiidid, näiteks hemoglobiin Ruumilise ehituse järgi: o Fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja kihilise ehitusega. Esinevad sidekoes, luudes, küüntes, karvades o Globulaarvalgud korrapäratu molekuliga, lahustuvad vees. Näiteks ensüümid, hormoonid, antikehad VALKUDE TÄHTSUS Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi Osalevad paljude ühendite transpordis,
biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape,
värvitud kristalsed ained,mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes lahustites. Valgud Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud ehk proteiinid on üles ehitatud ainult lähtudes aminohapetest.Näidetena võiks siinkohal nimetada albumiini(munavalge) ja zelatiini. Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariide, rasvu või ka metalle.Kõige tuntum liitvalk on verele punast värvust andev hemoglobiin. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega.Need valgud on sidekoes,luudes,nahas,karvades ja küüntes sisalduvad valgud. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees.Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud:ensüümid,hormoonid ja antikehad. Valkudel on inimorganismis täita mitmeid väga olulisi funktsioone: 1)Energeetiline funktsioon.Valkude lõhustumisel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevuseks. Mis on etaanhape?
asendatavateks aminohapeteks. 15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad keskkonda. Polüamiidkiud toatemp. küllaltki püsiv, väike kuumuskindlus, lahustud mõnede orgaanilistes lahustes. 17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). 18. Fibrillaarvalgud on kiulise ehitusega nemad vees ei lahustu (luude ja naha struktuur, valgud, karvad). Globulaarvalgud on korrapäratu kujuga, kerajad molekulid. Osa on vees lahustuvad(ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad). Sidemed peptiidsidemed( nende abil moodustub valgu primaarne struktuur), vesiniksidemed(nõrgad), disulfiidside(kovalentne side) 19. Omadused kõrgemal temp. võivad katkeda nõrgemad sidemed. Valkude aktiivsus võin väheneda. Denatureerumine hapete, aluste, soolade
hapetega ja tekitavad soola. 21. Kuidas liigitatakse valke? (2+2) Mõisted. Näited. Valgud liigitatakse koostise järgi: 1. Lihtvalgud ehk proteiinid on üles ehitatud ainult lähtudes aminohapetest. Nt munavalge, zelatiin. 2. Liitvalgud ehk proteiinid sisaldavad peale aminohapete veel kas sahhariide, rasvu või ka metalle. Nt hemoglobiin Samuti liigitatakse valke ruumilise ehituse järgi: 1. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega (kiulise) Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad. 2. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Nt ensüümid, hormoonid ja antikehad. 22. Mida nimetatakse valgu denatureerumiseks? Näide. Valgu ehituse pöördumatut muutumist nimetatakse valgu denatureerimiseks. Selle toimel hävib pöördumatult valkude ehitus ja nad sadestuvad. 23
Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk oma omadused kõrvaldamisel taastab, on see renaturatsioon. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Peptiidid Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, nim peptiidiideks. Kaks aminohapet moodustuvad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks
Molaarmass asetseb piirides 10 astmes 4 6 korda 10 astmes 7. Valgud erinevad üksteisest ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Ruumiline struktuur on ebapüsiv. Temp. tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Valgud hüdrolüüsuvad hapete, leeliste, eriliste ensüümide ja proteaaside toimel, saaduseks on aminohapped. Valkude ruumiline ehitus: - fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja enamasti kiulised. NT: kollageenid (sidekoe, kõhrede, luude ja naha struktuurivalgud), keratiinid (vill, karvad, küünised), müosiinid (lihasvalgud) - globulaarvalgud korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad NT: ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest. Veidi toidukeemiast
3) 4CH3NH(CH2)3COOH + H4SiO4 = (CH3NH(CH2)3COOH)4 + SiO4 4) 3CH3NH(CH2)3COOH + Al(OH)3 = (CH3NH(CH2)3COO)3Al + H2O 5) CH3NHCH2COOH + NaOH = CH3NHCH2COONa + H2O 6) NH2CH2COOH + HCOOH = (NH3CH2COOH)HCOO VALGUD Koosnevad ühest või mitmest seotud polüpeptiidahelast. Valkude molekulmass on 10-4 - 107. Lihtvalgud ehk proteiinid- ainult aminohapetest: albumiin(munavalge), zelatiin Liitvalgud ehk proteiidid- aminoh+rasv/metall/sahhariid: hemoglobiin Fibrillaarvalgud: sidekoes, luus, nahas, karvas, küüntes. Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke.
7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused 6) sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri (disulfiidsidemed- tugevad, ioonilised, hüdrofoobsed, vesiniksidemed nõrgad) - fibrillaarvalgud- kiulised - globulaarvalgud- kerajad 7) denatureerumine- valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks 8) valgu hüdrolüüs => aminohapped SAHHARIIDID Liigitamine: 1) monosahhariidid: tavaliselt 5- 6 C-d - 1 osa aldehüüdrühma või ketorühma koostisesse. Ülejäänutega on seotud hüdroksüülrühmad. - Moodustavad tsüklilisi sisemolekulaarseid poolatsetaale - C6H12O6- glükoos, fruktoos
4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Fibrillaarvalgud on vees lahustamatud ja enamasti kiulised. Need on kollageenid, keratiinid, müosiinid jt. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv
annaabi.ee 
