Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juudid Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid




                                                      ​Juudid Eestis                                                  Martin Kivisild  
 
Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja                           Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende                       usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne                         taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole                               hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi                               loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas                           ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid,                       haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik                         roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha                         söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud                           otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes                           rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku                         surma on trefe, st toiduks kõlbmatu. Et liha oleks koššer, selleks peab looma tapma                             eriväljaõppe saanud lihunik, kes peab olema usklik ja tundma kõiki oma ametisaladusi.                         Loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja                             voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt                             vere söömist.Samuti on juutidel olemas selline päev nagu Sabat. Sabat on juutide                         hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga                     ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki                                 mitte. Kuid süüa tuleb kolm korda päevas.Ühte vahest asja mida võib süüa sabati ajal                             nimetatakse Challahiks´iks. See on palmikleib või uue aasta puhul küpsetatud suletud                       ringi kujulist õnneleib.. ​Challah ​palmistetakse 6-st taignaribast ja laual peab neid alati                         olema kaks. Sabatilauale peab alati kuuluma ka kala, tüüpiliseks roaks on "täidetud                         kala" ehk kalatükiga täidetud pallikesed.Aga samuti juudid söövad erilist toitu ka                       paasapühade ajal mis tavaliselt kestavad 7-8 päeva tavaliselt aprillis või märtsis. Kui                         täpsemalt siis ainult sellel ajal nad saavad süüa Matsat. Matsa on põhimõtteliselt                         happendamatu leib. ​Matsat valmistatakse veest , nisust, rukkisest,, ja                 kaeerast.Paasapühad on judaismis peetavad pühad millega mälestatakse juutide                   vabastamisest egiptlaste vangist Moosese juhtimisel.Huvitav fakt on veel see et, isegi                       Mcdonalds on Israelis kosheerne. 
  Palmitsema-Valmistama 


Kosheerne mcdonalds Jerusalemis     Challah leib.   Matsa  Palmitsema-Valmistama 
Juudid Eestis #1 Juudid Eestis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Xdboii Õppematerjali autor
Selles konspektis on kirjutatud juutidest ja sellest, millega nad tegelevad eestis

Sarnased õppematerjalid

Erinevate usundite toitumisharjumused
3
docx

Erinevate usundite toitumisharjumused

Kosser on juudi seadustele vastav söömis ja toiduvalmistamiskultuur, mis põhineb piiblilool Moosese ja Iisraeli laste 40aastasest kõrberännakust Egiptuse orjapõlvest tõotatud maale Palestiinasse (kui muidu kahe nädala pikkuse teekonna läbi miseks 40 aastat kulutada, siis on tõesti aega, et kõikvõimalikke reegleid tuhandete kaupa välja mõelda). Liha ja piimatooteid ei sööda kunagi koos, neid hoitakse lausa eraldi külmikutes. Sealiha söömine on keelatud. Juudid ei söö ka mereelukaid, millel pole soomuseid ega selgroogu, nt ähk, kaheksajalg, krevetid jms. Olenevalt piirkonnast võetakse kossertoi tu tõsisemalt või vähem tõsisemalt ­ kui Tel Avivis on kosserrestorani sushi, grill ja itaalia restoranide vahelt raske leida, siis Jeruusalemmas on vastupidi. Hotellide restoranid järgivad alati kossertoidu reegleid. Iisraeli hommikusöök Rootsi lauas sisaldab piimatooteid ja kala, liha aga mitte. Liha kuulub

Kultuurilugu
Judaism ja juudid
10
odt

Judaism ja juudid

Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi

Kultuurilugu
Judaism ja juudid
10
odt

Judaism ja juudid

Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi

Kultuurilugu
Kontrolltöö-Eesti toidud-ehitised ja kultuur
3
doc

Kontrolltöö: Eesti toidud, ehitised ja kultuur

Kontrolltöö 1.Lõunaeestis oli juures palju venejooni, punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades. Põhja eestis- naised kandsid varrukateta särki, ja selle peal ja selle peal varrukatega pihakatet käiseid. Lillkiri mis tikiti madalpistes käistele ja tanudele. Peas kandsid pottmütsi. 2. Teraviljad- nisu hakati kasvatama 19. saj. Kaer ja rukis I aastatuhandel m.a.j, oder 2 aastatuhandest e.m.a. Jahupuder ja jahuvorstid igapäevasem ja lihtsama toit, tangupuder eriti veel tanguvorstid aga pidulikum toit. Vees keedetud koogid ehk käkid. Odrajahust küpsetati karaskit. Tehti erinevaid putrusid. Köögiviljad- 19- 20 saj. Naeris, kaalikas söödi ohtralt, kapsas hapendatult, porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits. Karaski leiva kõrvale oli naerist ja kapsast toidud, mis aitasid nälja vastu. Küpsetati reheahjus. Kapsast tehti suppi (hapukapsasupp ). XIX sajandil kartul võeti küll algul rahv

Eesti rahvakultuur
Kultuurilugu kontrolltöö
6
docx

Kultuurilugu kontrolltöö

suus värvli külge kurdu. Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri, mida tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste peakattena pottmüts. Põhja-Eestis kodunesid esimesena ja levisid mujalegi mitmed uuema moega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinine värv villastel rõivastel. 2. Kirjelda Eesti toidupärandit. Millal hakati Eestis kasvatama ja toiduks tarvitama. Mis toite neist tehakse? Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast

Eesti kultuuri alused ja tähendus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun