HEIDEROTI ÕPETUS Võtan villaheide ja nr.4 heegelnõela. Liiga jämeda heegelnõelaga on siukest pisikest asja pigem halb teha. Kõigepealt teen nii pika õhksilmustest keti, et see ringina on lahedalt ümber näpu (minul oli nii 8-9 silmust) Ühendan selle ringiks ja heegeldan ringiratast sobiva kõrguseni. Siis kahandan kokku ja lõpetan. Peidan heideotsad. Nüüd heegeldan kõrvad: Nüüd heegelda samal ringsel kombel nina-nui. Nina õmblen külge vähe tugevama asjaga - niidi või villase lõngaga. Kui nina küljes, siis jämedama lõngaga õmblen-tikin- mässin ninaotsa. Nina alla tikin valge lõngaga 2 hammast ja roosa keeleotsa. Silmad on pärlitest. Saba heegeldan tavalise ahelsilmusketi tavalise halli villase lõngaga (võtan kahekordselt, nii tundub paras) - siis jääb peenike, nagu rotisaba. Heie on liiga jäme roti sabaks
Sabakonnalised Üldiselt · 280 liiki · Levinud põhiliselt põhjapoolkeral · Elavad vees. · Ronivad ja isegi hüppavad Välimus · Sisalikulaadse kehakujuga · Kaks jalga, vastsetel jalad puuduvad. · troopilistel aladel erksavärvilised. · Suurim-hiidsalamander · Pikenenud kere , mis areneb sabaks. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris ) · Kuni 11 cm. saba 5,5 cm. Kehakaal 3,5 g. · Saba moodustab poole kehapikkusest. · Pruunikas-kollakas täpiline. · Levinud Lõuna-Euroopast Lääne-Siberini. · Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal toitub vihmaussidest jne. · Sigimine algab,kui veetemp. on 10 C ringis. · Vastne koorub kuni 20 päeva
tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja pea ja inimese kehaga olevus
rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomustab piklik keha ning lpuste ja paaris- ning paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lpusepiluni), kereks (viimasest lpusepilust prakuni) ja sabaks (prakust keha lpuni). Kaladena ksitletakse tavaliselt klasse sstikkalad, srsuud, khrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.
Priapulida on meres elavate usside hõimkond. Vanimad fossiilid, mis on leitud Priapulida taolistest ussidest, pärinevad Kambriumi ajastust. Hetkel on 18 liiki Priapulida hõimkonnas. Kuuluvad kestloomade hulka. Tunnused Silindrilised, kurgikujulised ussid Elavad liiva või muda sees 5mm- 30cm pikad Enamasti leidub neid külmades vetes Anatoomia Keha jaguneb: londiks (proboscis), kereks (trunk) ja sabaks(caudal appendages). Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe. -> Aitab liikuda. Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime
Vähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________
näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi. Kala fossiil Kalad toiduna
............................. .................................................................................................................... .................................................................................................................... ................ b) 1. vanad luuavõrud, vanad rattad, vanad rangipuud, vanad ahjuluuad, kõiksugu vana rämpsu. 2. krattil pannakse puukaussidest ******näkid, köntluuad paneb kinsuks, lusika kahad pand rindadeks . 3. vokk ja viht sabaks. 4. niinekera, ahjuluud, vana voki kere ühes rattaga. 5. mustal kassil hing välja, kass vana kuu neljapäeval sauna lavale, kaks vihta tiibadeks, kaks elavat sütt silmadeks. 6. puukausid kannikateks, punased lõngakerad rindadeks, punane lõngakera südameks, voki kruvi suguosaks, ahju luua paelad soolteks, poolikud hobuse rauad. 7. üks nahk (vasika ehk koera), pannakse nahas härja ike selgrooks, vana viht habemeks, soola kivid või päeva kivid (põllult leitud) silmadeks,
a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad
Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalade välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakunii) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede
Ühel päeval võttis prints Väikese Merineitsi kaasa, läksid meretagusesse kuningriiki, printsessi endale naiseks vaatama. Printsi pulmas oli ka Väike Merineitsi siidis ja kullas, kandis pruudi kleidisaba. See oli tema saatuslik surmapäev, sest prints polnud temasse armunud. Veepinnale ilmusid tema õed, kes olid oma pikad juuksed andnud nõiale noa eest, mille Väike Merineitsi pidi torkama printsi südamesse, et sealt tulev veri ta jalad jälle kokku sabaks kasvataks. Väike Merineitsi vaatas õnnelikku pruutpaari magamas suudles printsi kaunile laubale, viskas noa voogudesse, sukeldus vette, kus muutus liuglevaks õhumullikeseks. Kui palju head suudavad korda saata, jõuavad kolmesaja aasta pärast jumalariiki. Christjan Jung (jutustus) Kaugel avamere sügavuses elas Väike Merineitsi oma õdedega, ta oli imeilus. Esmakordselt oma viieteistkümnendal sünnipäeval, merepinnal ujudes, nägi
nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal) Ehitus · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. 1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale. 2. Pea e kooma, millest saab Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. 3. Saba koosneb ülihõredast gaasist, mis veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumis on hästi vaadeldav. Komeedi saba võib olla miljonite kilomeetrite pikkune. Kõige pikemate sabade pikkus on üle 150 miljoni kilomeetri. Komeedi saba on sedavõrd hõre, et kui Maa juhtub seda läbima, ei märka me midagi erilist.
REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid
Mulle raamatus meeldis kuidas räägiti kuidas Blake lendas ja lisaks pakkus huvi kui ta oli muutunud loomaks,linnuks.Astusin maja servalt vabasse õhku ja hüljusin seal,rahvas vahtis mind ja sosistasid,kuid ma liikusin edasi tegin ringe ümber majade ja inimeste. Jooksin maja juurest alla jõe poole ja hüppasin vette.Jahedas ja külmas vees võtsid mind vastu vetikad ja mitmed kala parved.Hakkasin ujuma ja otsisin oma käsi ja jalgu,kuid need olid kadunud.Need olid muutunud võimsaks sabaks ja loibadeks.Olin muutunud vaalaks. Mulle ei meeldinud raamatuse et Blake tahtis kõikidega paarituda ja ta lõi troopilisi taimi oma seemepurskega.Seda reite ja rindade rivi põrnitsedes tundsin ma närvilist sugutungi.Seeme purskus mulle pihku.kõikjal,kuhu ma läksin,pillutades oma seemet sel hommikusel ringkäigul,jätsin ma selja taha päikese poole tungiva uue elu. Mees nimega Blake varastab lennuki ja kukub ühe väikelinna kohal jõkke,millest ta ise pääseb
madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m).
meelika-lüürika antiikkirjanduses, mis jaguneb vastavalt ettekandele sooloks ja koorimeelikaks Sappho stroof-antiikkirjanduse värsimõõt, mis sai nime Vana-Kreeka naisluuletaja Sappho järgi 8. fööniks-punaste ja kuldsete sulgedega lind, kes vananedes end põletab ning siis uuesti tuhast tõuseb- igavese uuestisünni sümbol amatsoonid-naissõdalased aoidid- rahvalaulikud, kes esitasid ja lõid laule lüüra saatel kimäärid-tuld sülgav koletis, lõvi, kellel on seljas kitse pea ja sabaks madu nümfid-kaunid naisloodusvaimud muusad-kunstide ja teaduste kaitsejumalad pegasus-tiivuline hobu satürid-siku jalgade, saba, kõrvade ja sarvedega inimkujulised loodusvaimud, Dionysose saatjad fuuriad-halastamatud, kuid õiglased kättemaksujumalad (õelad naised) Daidalos-ehitusmeister, leiutaja (tiibadega kukkus merre) Kerberos-põrgukoer, kolempealine ja maosamaga Phaeton-Päikesejumala poeg, kes sai loe päikesevankrit juhtida, kuid lendas maale liiga lähedale ning Zeus surmas ta
grammatika,dialektika, retoorika, aritmeetika,geomeetria, astronoomia ja muusika 27. colosseum- antiikaja suurim amfiteater roomas 28. hedonism- õpetus mille järgi ülim väärtus , seega igasuguse tegevuse ajend ja siht on lõbu 29. hippokrates- ..kreeka arst, teadusliku meditsiini rajaja ,kelle kutseeetika iga patsiendi tervise arvestamine- on ka tänapäeval arstivande aluseks 30. kimäär lõvi keha ja kitse peaga tuld sülgav koletis,kelle sabaks on madu 31. delfi- apolloni pühamu,milles asus kreeka kuulsaid oraakel 32. gaia - ..maajumalanna,teda austati kui eluallikat ja elukandjat , kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja, ürgema. 33. Heureka ! olen leidnud! Nii olevat hüüdnud Arichimedes,kui ta vannis olles avastas hüdrostaatika põhiseaduse. 34. gladiaatorid- kutselised võitlejad, peamiselt orjad ja sõjavangid 35
tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse Päikesesüsteemis komeetide koguarvuks 2- 3 miljonit. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale. Saba koosneb ülihõredast gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumus on hästi vaadeldav. Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Meteoriidid
alt on iga laps korjanud omale tammetõrusid. Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata augud pisut viltu, et loom püsti seisaks. Sõralistel väävlid alles jätta need on justkui kabjad. Jänestele sobivad kõrvadeksvahtraviljad. Rebase sabaks on kohev kõrreline, käbist ja tammetõrulüdist saab pea. Väikesed siilid saab kastanimunakoortest. Lõpliku meeleolu annab looduslikest materjalidest ümbrus (puukoored, samblikud, seened, lehed...) Näited · 6. Näide: Loovtöö "Käbiloomad" Eesmärk: Laps tunneb männipuud. Laps teab käbide omadusi, kuusekäbi ja männikäbi erinevusi. Laps valmistab männikäbidest loomakesi erinevaid loomakesi.
Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Hulkharjasussid Hulharjasusside kehapikkus on väga varieeruv, alates ühest millimeetrist kuni kolme meetrini. Nad on küllaltki silmapaistmatult värvunud ning nad jäävad mere põhjas märkamatuks. Osa usse kaevub ka mere põhjas setetesse ning seetõttu on nad täiesti märkamatud. Nende keha on sale ning jaguneb kolmeks küllaltki selgesti eristatavaks osaks: peaks, kereks ja sabaks. Sarnaselt teiste rõngussidega koosneb ka hulkharjasusside keha hulgalistest lülidest. Hulkharjasussid kuuluvad rõngusside hõimkonda. Osa hulkharjasussiliike on vee- eluviisiga. Nende keha on jagunenud arvukateks lülideks. Nende igale lülile kinnitub paar lülilisi jätkeid, mille abil nad edasi liiguvad. Eestis elavatest hulkharjasussidest on tuntuim tavaline harjasliimukas. Harjasliimuka keha pole eristunud rindmikuks ja
..................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 2 Kalad meie toidulaual 1. KALA Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele
Päikese lähedale ning selle kiirgus hakkab neid sooojendama. Soojenemise tagajärjel hakkab jäine pind aurustuma, tekitades auru ja gaasi pilve. Gaas purskub välja jugadena, mis haaravad kaasa tolmu. Sellest gaasi ja tolmu segust moodustub komeedi tahket osa- -tuuma-imbrutes pilv. See pilv peegeldab Päikese valgust ning komeet muutub nähtavaks. Päikese kiirguse põhjustatud rõhk surub tolmu komeedi heledast peast eemale ja muudab selle lehvikukujulisels kollakaks sabaks. Päikesetuulega kaasnevad magnetjõud panevad gaasi laetud osakesed helendama ning suruvad need teiseks sabaks, mida nimetatakse ioonsabaks. Kasutatud kirjandus: Y "Hubble. Aken Universumisse" Eesti entsüklopeediakirjastus 2003 Y "Universum" Rein Veskimäe 1997 Y www.google.com Y www.neti.ee
välja mõelda. · Peale valguse ja soojuse vabaneb Päikselt tohutuid osakestehulki. Osakesed eemalduvad ümbritsevasse ilmaruumi päikesetuulena, mis veab endaga kaasa ka Päikese magnetvälja. · Päikesetuul põrkub Maa magnetväljaga ning see moodustab päikesetuulde ööne, mida nimetatakse magnetosfääriks. Päikesetuule survel on magnetosfäär päikesepoolselt küljelt sisse litsutud, vastasküljelt aga veninud pikaks sabaks. · Kui tingimused on soodsad, pääsevad Päikeselt pärinevad osakesed Maa magnetosfääri ja kogunevad ajapikku selle sabasse · Magnetosfääri sabas mõjuvad jõud tõukavad osakesi Maa suunas · Omandanud küllaldase kiiruse, tormavad osakesed piki maakera magnetvälja Maa atmosfääri ülaosasse ionosfääri. Maa magnetvälja ehitus on selline, et osakesed liiguvad ionosfääris ümber ovaalsesest piirkonnast Maa kummalegi poolusele. Neid
Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI. Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki) VII
annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse lihasekõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Mõnedel lihastel on kaks pead (kakspealihas), mõnedel kolm pead (kolmpealihas). Lihaseid, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks, nimetatakse kakskõhtlihasteks. Mõnedel lihastel on lihaskiudude kulg katkestatud kõõlusviirgudega (kõhusirglihas). Kui lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga all, on tegemist kahelisulgja lihasega. Kui kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki, siis on see ühelisulgjas lihas. Üle ühe liigese
Väikseimad on teadaolevalt mõnesaja meetrise läbimõõduga. Mõnede asteroidide orbiidid on piklikuks venitatud ja tulevad Päikesele lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel. Komeedid e. sabatähed väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis. Silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul ehk
Multipleksides kaks väljundit, saame kodeeritud järjestuse c = (11, 10, 11, 11, 01, 01, 11) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 15 Näide Sõnumijärjestusest pikkusega L = 5 bitti kodeeritakse järjestus pikkusega n(L + K 1) = 14 bitti Selleks, et nihkeregister kodeerimise lõpus jääks nullisesse lähteseisu lisatakse sõnumijärjestusele K 1 = 2 nulli Pikkusega K 1 nullist koosnevat järjestust sõnumijärjestuse lõpus nimetatakse sõnumi sabaks (tail of the message) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 16 Koodipuu, võre ja olekudiagramm Traditsiooniliselt kujutatakse konvolutsioon koodri omadusi graafilisel kujul kasutades selleks ühte kolmest samaväärsest diagrammist: koodipuu, võre või oleku diagramm Nende diagrammide kasutamist illustree rime eeltoodud konvolutsioonkoodri töö kirjeldamisega Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 17 Koodipuu Konvolutsioonkoodri graafilise kujutamise
toimusid söömapidustused) Uskumused :“Väga hea preestrid/ennustajad” Terrakota- savi mis põletatakse ja rajjutakse kujuks Maalid: värvid on rõõmsamad, liikuvamad Varakult võtsid üle kreeka kunsti Nende linnades töötasid kreeklased, nende juurde saadeti oppima noored etruskid Oskasid kasutada pronksi: 1) kapitooliumi emahunt 2) kimäär (mütoloogiline loom kellega Herakles pidi võitlema - Lõvi, kellel madu sabaks ja selja pealt kasvab välja kitse pea) Etruskite kuju näol irvakil Templid: -puust -nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega erakonda -puutalastik võimaldas samaks paigutada hästi harvalt -katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate ja figuure -kivist alus, puidust pühamu osa, sambad puidust, viilu äär kaunistatud terrakotadega Oskasid hästi teha kupleid, võlve Nende tegemis oskuse parandavad etruskid roomlastele *tiivuline Lõvi Vulvist| 6
7.1. Listid Esitavad järjestatud elementide korteeže List unifitseerub • ühe muutujaga List = [a, d, f, [s, f, [],d]] • Listi erinevaid osi adresseerivate muutujatega, kui on mitte-tühi list [Head|Tail] Head (listi pea) - listi ilmutatult viidatavad esimesed elemendid Tail (listi saba) – ülejäänud listi elemendid | - eraldussümbol. 1. Termi konverteerimine listiks ja vastupidi ”= ..”. Tulemuseks list, mille peaks on predikaadi nimi ja sabaks predikaadi argumendid. Sorteerimispredikaadi defineerimine: - Ordering := < , kui aritmeetiline järjestamine - Ordering := aless , kui alfabeetiline järjestamine, kus 7.2 Semantilised võrgud Semantiline võrk (SV) on diagramm, mis esitab objekte, nende omadusi ja objektide vahelisi seoseid. SV annab mõistete konteksti ja aitab selgitada valdkonna mõistete tähendust. SV graafiline esitus: - tipud: objektid ja nende omadused
(Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad
2 Amfipaatsed molekulid vesilahuses Ühe olulise ja huvitava ühendite klassi moodustavad ühendid, millel on samaaegselt nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed omadused. Selliseid ühendeid nimetatakse amfipaatseteks. Tüüpilisteks amfipaatseteks ühenditeks on rasvhapped ja detergendid (joonis 3.4). Amfipaatse rasvhappemolekuli hüdrofiilset osa nimetatakse peaks ja hüdrofoobset osa sabaks. Sabaks on tihti pikk süsivesinikahel. Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille
Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga. Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri. Etruski kunst · Etruskid elasid kesk ja põhja Itaalias. · Etruskide kirja ei osata tänaseni desifreerida. · Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid · Pronksimäär tuld sülgav, lõvi peaga koletis, seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu. · Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus. · Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad. · Linnades olid teed, veehoidlad, templid. Templid paigutati kõrgetele alustele poodiumile. · Kunstis on palju mõjutusi kreeklastelt. · Kunstiteostel kujutatud inimestel torkab silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandli silmad ja lopsakad huuled.
inimeste poolt ja hulljulgust, mis ei jää karistuseta. Selles mõttes on nimes "Titanic" isegi midagi pahaendelist. "Temast võib kõike teha. Temast võib teha titaani või mängukanni" Oscar Wilde, DORIAN GRAY PORTREE, lk. 41. KIMÄÄR(NE) - (kr. chimaira - kits; lad. Chimaera) Suust tuleleeke sülgav suur, kiire, hirmus, tugev ja ohtlik koletis, kes pärines Lüükiast. Kimääri peeti ka allilma koletiseks. Teda kujutati lõvina, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu. Selle koletu eluka tappis Korintose heeros Bellerophontes, lennates tema kohal oma sõbra Pegasose seljas ning pildudes niiviisi ohutult nooli kimääri kehasse. Ülekantud tähenduses kasutatakse sõna "kimäär" või "kimäärne" hirmukujutise või viirastuse, fantastilise nägemuse, fantasmagooria õuduse kirjeldamiseks. HESPERIIDIDE AED - Hesperiidid (kr. hespera - õhtu) olid Nyxi ja Atlase heledahäälsed tütred Nad valvasid kaugeimal läänes Maailmamere ääres ehk
18. Lihaste kuju ja ehitus Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel, lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel, laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Enamik lihaseid algab ja lõpeb kõõlusega, vaid üksikutes kohtades kinnituvad lihaskiud otse periostile. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpuosa sabaks. 19. Lihaste jaotus (liht- ja sulgjad lihased) Lihasekiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihsaed liht- ehk dünaamilisteks lihasteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks. Dünaamilistes lihastes kulgevad lihaskiud paralleelselt lihase pikiteljega ning otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks. Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning
Kui te ootate lühikeses sabas, muutub see järsku pikaks. Kui te ootate pikas sabas, siis inimesed, kes on teie taga, juhatatakse uude, lühikesse sappa. Kui te lahkute hetkeks lühikesest sabast, muutub see pikaks. Kui te olete lühikese sabas, siis inimesed teie ees lasevad vahele oma sõpru ja sugulasi, muutes saba pikaks. Lühike saba väljaspool hoonet muutub pikaks sabaks hoone sees. Kui te seisate ühe koha peal küllalt kaua, tekitate te järjekorra. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast. Olen alati ühel arvamusel inimestega, kes minuga nõustuvad. Moraali võib lugeda ka tähti tundmata. Kõik võib olla. Isegi see, et midagi ei ole "Kes naerab viimasena? ... Ma olen teie järel!"
jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, veel ei tehtud tööd. Küll aga võisid mehedsõita laadale. Eriti tuntud oli Tartu kolmekuningapäeva aastalaat. Kuni 6. jaanuarini võib tavakohaselt veel head uut aastat soovida. 7. jaanuaril viidi jõulukuusk toast välja ning jätkusid kõik argised tööd. (1995 puusea aasta). Kristliku versiooni kohaselt olevat sel päeval kolm hommikumaa kuningat käinud väikest jeesust kummardamas
sidekoelise ümbrisega - siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest - välisperimüüsium. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud: Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. a) Käävjas lihas. b) Kakspealiohas (kolmpealihas) - mõnedel lihastel on kaks (kolm) pead. c) Kakskõhtlihas - lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks. d) Kahelisulgjas lihas - lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga all.
helendavad, kuigi ise nad valgust ei kiirga. Komeedi tolm koosneb peamiselt süsinikust ja ränist, gaasiks on veeaur. Päikesekiirguse mõjul aurustuvad komeedi tuumast väljuvad tohutud vesinikupilved, mille läbimõõt ulatub kümnete miljonite kilomeetriteni. Enamiku ajast oma teekonnal ümber Päikese komeedi tuumal saba ei ole. Päikese lähenedes hakkab komeet soojenema, lumi aurustub ning kosmosesse lendub gaas ja tolm. Päikesevalgus ja -tuul kihutavad gaasi ja tolmu kaheks sabaks- valkjaks tolmsabaks ja siniseks gaassabaks (vt joonis 18). Mõlemad on alati suunatud Päikesest eemale. (1:30-31) Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. (7) 4.3 Meteoriidid ja meteoorid Vaadates öötaevasse ja nähes seal sähvatavat valgust, ütlevad inimesed, et langes täht
saanud neid kätte, otsustas, et ta ei tahagi neid, sest need on niikuinii hapud Kentaurid inimese ülakehagaja hobuse alakehaga ning jalgadega metsikud olendid Kerberos tige valvur; mitme (3, 5 või 100) peaga metsik koer, kes valvas sissekäiku Hadese riiki, Herakles tõi ta maapinnale, kujutati väänlevatest madudest ümbritsetuna Kimäär hirmukuju, viirastus; tuld sülgav metsik olend, lõvi peaga, seljast kasvas välja kitse pea ning sabaks oli madu, kimääri tappis Bellerophontes Kirke kõik mehed on sead; nõid, kes muutis Odysseuse kaaslased sigadeks,mkuid Odysseuse palumise peale muutis nad tagasi inimesteks Kreeka kalendid päev, mis kunagi ei saabu; esimene päev kuus Kroisos viimane Lüüdia kuningas, kellele oraakel ennustas, et kui ta ületab Halyse jõe, hukutab ta suure riigi. Kroisos arvas, et võidab Pärsiat, aga selle asemel hukkus Lüüdia
Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi nagu ka ülejäänud loomadeks maskeeritud. Tavaliselt tõmmati pahupidi kasukas selga ja võeti kätte sokupea (näärisokk kasutas samu vahendeid, mida jõulusokk). Sokupea oli enamasti puusaua otsa kinnitatud ja tehtud puust, lambanahaga kaetud, ehtsate või puust sarvedega ehitud. Tavaliselt oli sokul lõua otsas taku- või linahabe, vahel ka lihtsalt kaseviht; sabaks pandi kaseviht. Vahel kasutati ka ajutisemat materjali nagu õlest sarvi jm. Pea ja saba võisid olla ka looga otstesse kinnitatud sel juhul võeti look jalge vahele. Üldiselt arendati maskeerimise juures fantaasiat ja täiendati kostüümi kõigiti küll kella, küll koti, küll kepiga. Tihti oli sokuga kaasas karjus, kes teda kantseldas, sest sokk puksis pererahvast, kiusas tüdrukuid ning pritsis sabaga vett. Ühtlasi kogus karjus ande.
54. Kas vedelas olekus on võimalik vesiniksidemete moodustumine veemolekulide vahel? V: Iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. 55. Mida tähendab amfipaatne molekul? V: Amfipaatsel molekulil on samaaegselt nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed omadused. Amfipaatse rasvhappemolekuli hüdrofiilset osa nimetatakse peaks ja hüdrofoobset osa sabaks. Tüüpilisteks esindajateks fosfolipiidid. 56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? V: (Erinevalt hüdrofiilsetest molekulidest ei moodustu hüdrofoobsete molekulide ümber hüdratatsiooni kihti.) Vette asetatud hüdrofoobse molekuli ümber tekib veemolekulidest regulaarne, jää-sarnane klatraatstruktuur, mis moodustab hüdrofoobse molekuli ümber nii öelda ,,puuri". 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses?
Paigalseisval loomal fikseerivad lihased keha asendit. Lihaste kuju on väga mitmekesine. Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel. Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpposa sabaks. Lihaskiudude erinevate seostumisviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihased liht- ehk dünaamilisteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks.Lihaste EHITUSLIKEKS koostisosadeks on lihasekiud ja sidekude. Lihase sidekoeline toestik koosneb teda väljastpoolt katvast lihaseümbrisest ehk välimisest perimüüsumist ja sellega ühenduvast, lihase sees asetsevast ja viimast erineva suurusega lihasekimpudeks jagavast sisemisest perimüüsumist. Iga lihasekiud on ümbritsetud
Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad. Maolised kasutavad oma hästi arenenud peenikesi hambaid saagi haaramiseks ja söögitorusse lükkamiseks. Roomajate toes on arenenud täiuslikumaks kui kahepaiksetel. Nende keha on liigenenud peaks, kaelaks kereks ja sabaks. Selgroo külge kinnitunud roided on rinnaluuga kokku kasvanud, tekkinud on hingamise ajal laienev ja ahanev rinnakorv. Madudel rinnaluu ja rinnakorv puuduvad. Madudel (ning osadel sisalikel) puuduvad ka jäsemed, liiguvad loogeldes. Samuti puudub madudel selgelteristatav kaelaosa, aga see ei tähenda seda, et tal see puudub. Roomajate jäsemed - kämmal ja pöid on lühenenud ja seetõttu on nad väga liikuvad. Roomajate nahk on paks, veekindel ja kuiv. SISALIKU VÄLISEHITUS
tööta. Kui te ootate lühikeses sabas, muutub see järsku pikaks. Kui te ootate pikas sabas, siis inimesed, kes on teie taga, juhatatakse uude, lühikesse sappa. Kui te lahkute hetkeks lühikesest sabast, muutub see pikaks. Kui te olete lühikese sabas, siis inimesed teie ees lasevad vahele oma sõpru ja sugulasi, muutes saba pikaks. Lühike saba väljaspool hoonet muutub pikaks sabaks hoone sees. Kui te seisate ühe koha peal küllalt kaua, tekitate te järjekorra. Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. (Sokrates) Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. (M. Gorki) Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki)
.. 14. Meil pole äia, meil pole ämma, meil pole mujal laulmas käia kui vaid teotegijale tirrrr... 15. Hants kiine komm hause, Poghabe tiise selpst plärts! Anderiku roovistiku karplaa-ats... 16. Joonistan ma suvelinnu piki selgeid taevaääri lendab pääsu piir-pääri. Rind tal ees on lumivalev, aga must on kuuekalev. Laskub mööda järveklaasi, piki õilmitsevaid laasi üle lillelise niidu laiutab ta suvetiibu. 17. Pääsukene, piiri-pääri! Sabaks süsimustad käärid; nokast veereb viisikera, hüüad üleval vidiit! Tuled viuh! Kui välgukera midli-madli-tsirr-tirliit! 18. Oh ma vaene, kus mu naine, Kirevere metsas kitse karjas, lapib karvakasukaid ja paikab tinalusikaid siidiga ja niidiga, sika-suka-sika sirr... 19. Piiri-pääri pääsukene, imeilus linnukene, laulis meie aia peal, lendas üle meie kesa, räästa alla tegi pesa, söötis oma poegi seal. 20. Sibrin-sabrin villad, teen ämmale sukad,
moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Sugurakud : Sugurakkude üldiseloomustus : 1. haploidsed 2. Sugurakkudes on muutunud tsütoplasma. 3. küpsed sugurakud ei jagune. 4. sugurakud on allasurutud ainevahetusega. 5. sugurakud on kehavõõrad rakud. 6. sugurakud ei kuulu kudede koostisse. Spermide iseloomustus : Sperm jaguneb peaks, sabaks ja kehaks. pea : rakutuum(spermi DNA kokkupakitus on suurim), akrosoom - muundunud golgi kompleks(akrosoomis on lõstavad ensüümid) keha : mitokondrid(u. 10 tk. - viburi liigutamiseks), tsentrioolid. saba : tüüpiline vibur. tavaliselt üks, kuid vahel mitu(vähk). NB! taimede spermid on traditsioonilisest erineva ehitusega. Munaraku iseloomustus : munarakkudes on varuained(rebu kujul) a) rebu hulk * väherebused munad (päris imetajad)
jõudes tahtmatult koomilise tulemuseni. Näiteks: Meie hinge vari on nagu silmade peegel, mille põhja ei näe. (Õpilaskirjandist.) Kerberos kreeka mütoloogias kolmepealine madusabaga koer, kes valvas allilma väravat. Kerberos laskis kõik allmaailma sisse, kuid välja ei lubanud kedagi. kild vt lendsõna. kimäär kreeka mütoloogias tuld sülgav koletis. Kimääri kujutatakse lõvina, kellel on seljas kitse pea ning sabaks madu. kipu vanade inkade sõlmkiri. See valmistati jämedast nöörist, mille külge seoti eri pikkuse ja värviga peenemaid nöörikesi, millest igal oli oma tähendus, näiteks must märkis surma ja hädaohtu, punane sõda, valge rahu või õnne. kiri keele üks esinemiskuju; kiri täidab ühiskondliku mälu rolli, selle abil saab säilitada informatsiooni ajas ning kanda edasi ruumis. Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme, näiteks hieroglüüfkiri, ladina kiri jt.
3275. Sõprus on nagu maasikas, mille sa ära sööd, aga mis siis uuesti tagasi kasvab. 3276. Väljak, mis on nagu kolosseum.Väljak, mida katab roheline muru.Väljak, millel on 2 väravat.Väljak, millel mängivad inimesed on täis emotsioone.Väljak, mida ümbritseb alati tribüüne täis inimeste mass.Väljak, millel mängides võiks surra. 3277. Kui te seisate ühe koha peal küllalt kaua, tekitate te järjekorra. 3278. Lühike saba väljaspool hoonet muutub pikaks sabaks hoone sees. 3279. Kui te olete lühikese sabas, siis inimesed teie ees lasevad vahele oma sõpru ja sugulasi, muutes saba pikaks. 3280. Kui te lahkute hetkeks lühikesest sabast, muutub see pikaks. 3281. Kui te ootate pikas sabas, siis inimesed, kes on teie taga, juhatatakse uude, lühikesse sappa. 3282. Kui te ootate lühikeses sabas, muutub see järsku pikaks. 3283. Hämmastav, kui palju aega kulub selle lõpetamiseks, mille kallal te ei tööta. 3284
annaabi.ee 
