Saastunud õhk Eestis paiskuvad õhku kõige rohkem suurte tööstusettevõttete, katlamajade, ja sõidukite saasteained. Suured tööstusettevõtted kahjustavad jubedalt õhku, kuna nad toodavad erinevaid asju ja materjale, seega tehased põletavad aineid mis saastavad õhku. Tehased peaksid kasutama korstendes filtreid ja ei tohiks põletada asju mis tegelikult keelatud on, paljud tehased aga ikkagi teevad seda. Katlamajad nagu ka tehased peaksid kasutama korstendes filtreid, kuna ka puud, kivisüsi, põlevkivi ja teised materjalid mida kasutatakes kütmiseks saasatab õhku, kuna need tekitavad õhku suitsu ja põlemisjääke. Puit ei saasta palju aga mingil määral ikkagi. Kasulik oleks kütta päikesepaneelidega, aga loomulikult ei saa ju kütta nendega kui pole päikest. Tänapäeval sõidavad väga paljud inimesed autodega, tegelikult ju säästaks see õhku, kui inimesed kasutaksid rohkem ühistrantsporti ja käiksid lühemaid vahemaid j...
Kehra Gümnaasium 10.c klass Jekaterina Kresman Veereostus Referaat Juhendaja:Leo Kaupo Kivirand Kehra 2015 Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööst...
ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile
Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. 8) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. 9) Sarlakeid ei ravita. 10) Linnugrippi haigestutakse saastunud sööda või veega. Ülesanne 4 Paiguta järgmised haigused edasikandumismeetodi kaupa õigesse
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus.
Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub. Lehed/okkad surevad. Haigestumise oht suureneb. Taimedel tekib veepuudus. Muld hapestub.
maksapõletik reisijate seas. (kollatõbi). A-hepatiit kui viirus · A-hepatiidi viiruse · Üldiselt on hepatiit A puhul on tegu nn suhteliselt ohutu ja ei mustade käte ole surmaga lõppev haigusega, sest viirus haigus, aga haiguse eritub organismist kulg võib olla roojaga ning kandub komplitseeritud ja viia edasi otsese kontakti, pikaleveninud pesemata käte, haiglaravile. saastunud vee ja toiduga. Kuidas nakatutakse · Nakkust inimeselt · Nakkust võib saada, inimesele soodustab pestes saastunud pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või vees toorest toitu või mujal. Veega levivat valmistades sellest nakkust põhjustab eelkõige veest jääd. Sageli puudulik kanalisatsioon ja võib A-hepatiidi saada veevarustus. töötlemata
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega.
atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Ülle Krigulson Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu Ülle Krigulson Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport-liiklusega aladel. Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga
SEAKATKU EESTI FARMIDESSE JÕUDMISE PÕHJUSED ON LÕPUKS TEADA Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad: ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt; otseselt saastunud haljassööt ja allapanu; jalanõud, rõivad või laudainventar; farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid; teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad). 2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud uuring näitas, et 18 seakatku puhangust Eesti koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut
Kas haigus Jah, A, B, C, D, E Ei jagune. jaguneb Aon inimesele kõige lihtsam läbi omakorda? põdeda. Kahjustab magu Soolestikku, lümfisõlmi. kõige rohkem Haiguse Sõltub kollatõve grupist, Bon 4-7 päeva. kestvus krooniline, teised lihtsalt elad üle või äärmuslik juht, sured. Suurim väljaheitega saastunud käte toore linnuliha ja munadega, kuid ka võimalus mittepesemine, puu- ja juurvilja toorpiima või mõne nakatumiseks.. pesemine saastunud veega, muu salmonelladega saastunud . jääkuubikud jne toiduainega On see Jah, sülg, seemnevedelik, tupeeritis ja Jah, seemnevedelik, tupeeritis. On ka nakatav? ka rinnapiim. On ka erandeid erandeid. Huvitavat...
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega
Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda. Saasteainete levikut mõjutavad tegurid. Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained (hape, sulfaadid, nitraadid, osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi
Haigusnähud villid suguelunditel Vaktsiin puudub Viirus jääb organismi püsima - Gripiviirus Levikuviis piisknakkus Haigusnähud palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused südame veresoonkonna haigused) Peiteaeg 1-4 päeva Vaktsiin olemas, kuid viirus areneb ja muutub, seega koguaeg uute ja erinevate vaktsiinide vajadus - Rotaviirus (soolepõletikud) Levikuviis saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel Haigusnähud kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteaeg 2-4 päeva - Lastehalvatus Levikuviis kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis nakatunud looma hammustus
SISUKORD 1. OLMEJÄÄTMED.........................................................................................................3 2. OHTLIKUD JÄÄTMED...............................................................................................3 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED............................................................................3 4. HÜLJATU JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS...................................................4 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED............................................................................4 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED...................................................................4 7. REOVEESETE..............................................................................................................4 8. FEKAALID.................................................................................................
25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine
TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu.
pügamist. Harilik elupuu 'Spiralis' Thuja occidentalis Keerdus võrsete ja okstega hõredamapoolne vorm. ● Kasvukuju: tugevakasvuline, koonusjas, spiraalselt keerduvate võrsetega. ● Kõrgus: 5-8m. ● Laius: 1,5-2m. ● Okkad: rohelised. ● Kasvukoht: päikseline kuni poolvari, parasniiske, viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: talub hästi pügamist ja saastunud õhku. Harilik elupuu 'Teddy' Thuja occidentalis Kääbusvorm ● Kasvukuju: tihe, ümar, pehme kääbusvorm. ● Kõrgus: 10 aastaselt 0,5m. ● Laius: kuni 0,3m. ● Okkad: rohelised, noorusvorm. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, ● viljakas muld. ● Kasutamine: igal pool haljastuses. ● Märkus: omapärane keravorm, kaitsta raske lume eest.
Haigused Kertu Tedremäe SALMONELLOOS • liikuvad bakterid • võivad põhjustada kõhutüüfust • salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku Salmonelloos Nakatumine Vältimine • Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus
1. Toiduhügeeni üldnõuded · Müüdav või mingil muul viisil üleantav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud nõuetele · Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi · Riknenud, saastunud või mikrobioloogiliselt mittev astavat toidutooret ja toitu käidelda on keelatud 2. Toiduhügeeni eiramise tagajärjed Heast toiduhügeenist saadav kasu · Töötajate haigestumine Tarbija rahulolu · Tarbiate haigestumine Kooskõla seadustega · Valmis toodangu kadu Toidu säilivusaja pikenemine · Trahvid Head töötingimused
Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 minuti jooksul 100 kraadi C juures. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve (nt purgi kaas on sisemisest rõhust kumer). Botulism Botulismus (ld.k) Salmonelloos Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada
astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt
UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest ainetest. Näiteks piimhappebakterid süsivesikutest (piimas laktoos), stafülokokid süsivesikutest. Väliskeskkonda eritavad mürkaineid ehk toksiine. Bakterite levimine Õhu kaudu Mustade kätega Saastunud toiduga Saastunud esemetega: tööpinnad, käterätikud jne. Sugulisel teel Stafülokokiline toidumürgitus Tekitaja Staphylococcus aureus. Stafülokokid on väliskeskkonna tingimuste suhtes üsna resistentsed. Püsivad kuivamisel üle 6 kuu. Külmutamine neid ei hävita. Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad kuni tund aega. Stafülokokid võivad toiduainetesse (magustoidud, koogid jmt) sattuda
isendiga. · Teistele loomadele saagiks. Ainukene loom, kes ilvest ohustada võib on hunt. Hunt ründab teda enamasti söömise ajal. Antropogeensed tegurid: · Metsade hävitamine. Mida rohkem metsi maha võetakse, seda vähem jääb ilvesele elupaiku, kuna neile meeldib elada tihedates metsades. · Salaküttimine. Ilvese nahka kasutatakse mitmete jahitrofeede valmistamiseks, samuti pidi ilvese liha inimesele söödav olema. · Keskkonna saastatus. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. · Ehitiste rajamine. Võtab ära neilt kodu, samuti toob see inimese loomale lähedale ning haavata saanud loom võib inimest rünnata.
· See tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt) harvemal juhul ka sigu. · Teatud tüüpi lindude gripiviirus võib nakatada ka teisi imetajaid. · Ohtlik inimestele. · Eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravitamtu haigus, millega kaasneb linuded massiline haigetumine ja suremus. Levik · Levib enamjaolt rändavate veelindudega. · Levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ning vee kaudu. · Samuti levitavad nakatunud koerad, kassid, närilised ja inimesed · Viirust võivad levitadaka saastunud transpordivahendid ning esemed. Elukeskkond · Viirus võib püsida väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid. · Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka enamlevimnud desinfitseerivate vahendite suhtes. (Kloriidiühendid, formaliin, seebikivi.)
kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt tunnused:nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused, mumps-piisknakkus tunnused: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik, herpes- kontaktnakkus tunnused: villid huultel, gripp- , rotaviirushaigus- piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus, marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit
............................................................................................... ............15 Sissejuhatus Toiduainetööstuse eemärgiks ja ülesandeks on rahuldada tarbijate vajadusi. Toiduaine ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu toote. Seepärast ei tohi ükski toiduaine põhjustada sööja haigestumist ega vigastusi. Riknenud toote võib tarbija maitsmis- ja haistmismeele abil kindlaks teha, kuid haigusttekitavate mikroorganismidega saastunud toiduainet on võimatu teistest eristada. Vaatamata tarbijate ja toidukäitlejate teadlikkuse tõusule ning toiduainete tehnoloogiate kaasajastamisele ja täiustamisele ei ole toidust tingitud haigestumiste esinemissagedus siiski vähenenud. Toidust tingitud haigestumised tekivad patogeenseid mikroorganisme ja inimorganismile ohtlikke aineid sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedinõuetele.
>Polaaraladel vegetatiivselt: kas talluse küljest mudruvate tükikeste abil või ainult samblikele omaste põhjapõtrade toit.|Inimesele: Kasutatakse meditsiinis, saab määrata asjade vanust, õhu tillukeste paljunemiskehakeste abil.| Tähtsus looduses: lagundab kivimeid, sureb ise ja nii puhtuse määramiseks| Samblikud ei kannata saastunud õhku, kuna saavad sealt vett ja toitu, tekib kaljudele/kividele huumusekiht, kus saavad taimed hakata kasvama.>Polaaraladel st elavad samblikud enamasti aint metsas, kus on puhas õhk,neid ei ole seal kus õhk on põhjapõtrade toit.|Inimesele: Kasutatakse meditsiinis, saab määrata asjade vanust, õhu saastunud. Saastetundlikus sõltub kasvuvormist, kõige tundlikumad:põõsassamblikud.|
Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. Toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi.Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viiruhaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest Nakatumine bakterihaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused Nakkusviisid: · piisknakkus · saastunud toidu ja joogiga · siirutajad · Otsene kontakt haigega Difteeria · Levib piisknakkusega · Kurk on väga haige, tursunud lümfisõlmed, kõha, häälekaotus, neelamisraskused, palavik, võib põhjustada lämbumist · Ennetamine: mitmed vaktsineerimised elu jooksul · Ravi: ravitakse antitoksiiniga ja antibiootikumidega. Läkaköha · levib piisknakkusega · Toob kaasa ägedad köhahood jne · vaktsineeritav Teetanus
tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud. merevee destilleerimine, vihmavee kogumine, liustikuvee kasutamine joogiveena joogiveena ning vee transportimine kohtadesse, kus pole joogivett või see on saastunud.4 1 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 2 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013) 3 Globaalprobleemid
Tallinn 2010 Jäätmekategooriad : 1) Q1 edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 praaktooted; 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad; 8) Q8 tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid; 9) Q9 saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid;
Neandertallane Koostas: Klass: Aasta 2015 Sisukord 1. Eesmärgid 2. Aeg 3. Välimus 4. Käitumine 5. Pildid 6. Miks välja surid 7. Faktid 8. Kasutatud kirjandus Eesmärk Selgitada käitumis iseärasused ja miks toimusid rituaalid Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulis...
coli - Tüved ei moodusta toksiine. Esineb imikutel, kui nad rinnapiimast võõrutatakse. EIEC- enteroinvasiivne E. coli - Tungib soole limaskesta, kahjustab epiteelirakke, liigub rakust rakku. Kõhuvalu, limane väljaheide, oksendamine. EHEC - enterohemorraagiline E. coli – Peamine verise kõhulahtisuse tekitaja. Produtseerib toksiini, mis kahjustab soole limaskesta rakke. Vesine ja verine väljaheide. Nakatumine Enteropatogeensed colid satuvad soolestikku fekaalidega saastunud vee või toiduga. Palju on nakatunud saastunud hakklihaga. Kui toitu korralikult kuumutada, keeta ja küpsetada, siis coli hävib. Haigestuvad sageli just lapsed, kuid ka turistid. Turistidele on ohtlik kohalik joogivesi. Naiste uroinfektsioonidest on 90% E. coli põhjustatud Jämesooles elutsevad tüved koloniseerivad lahkliha ja ureetrat ning satuvad sealt kusepõide Uropatogeensetel E. coli tüvedel on spets. piilid kinnitumaks kuseteede epiteelile. Ennetamine
organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik) Levikuviis: piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel Haigusnähud: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus Peiteperiood: 2 –4 päeva LASTEHALVATUS Levikuviis: kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi Haigusnähud: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Eestis oli viimane haigusjuhtum 1961. aastal MARUTÕBI
Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8. HAIGUS VIIRUS PEAMINE LEVIMISVIIS Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu,
Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused. A-hepatiiti nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. Tegu on mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. B-hepatiidi viirus levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega. Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik nakatumise vältimiseks vaktsineerida. C-hepatiit on C-hepatiidi viirusest põhjustatud maksapõletik. C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandumiseks piisab isegi ühest veretilgast. Tüüpilised nakatumisteed on vere- ja verekomponentide ülekanded, ühiste süstlanõelte
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksatsirroos, maksavähk).
Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud. http://www.ebu.ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14 1.3 Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 1. Otsene kontakt haigega/ muu saastunud materjaliga 2. Toidu ja veega edasikantavad infektsioonid 3. Õhu kaudu edasikantavad infektsioonid ( piisknakkus või tolmuosakestega) 4 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA Siia alla kuuluvad vee ja toidumürgitused ning vee ja toidu kaudu levivad nakkushaigused. Toidumürgitus on haigus, mis tekib mingit mürgist ühendit sisaldava toidu söömisel.
Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina ja levivad õhus aerosoolina. Kuigi viirus võib levida õhuga, siis nakatumist viiruste sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga. Haiguspuhangute ajal esinevad korraga mitmed levikuteed – nt vee joomisel, milles olid noroviirused, haigestunud inimene nakatab teised oma pereliikmed, kes saavad nakkuse kas siis saastunud esemete kaudu või otsekontaktina. Kliiniline pilt. Millised on noroviirushaiguse sümptomid? Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad
.................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed....................................................................................7 2.2 Saastunud vee tekitatud haigused.....................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks mulla ja vee saastumise, sest see huvitas mind
See on tabanud Aafrikat rängemalt kui ühtegi teist kontinenti. Kaks kolmandiku Aafrikast maast on kuiv või pool-kuiv ning inimesed harivad väärtusetut maad. Olukorras, kus viljakas maa puudub, rajatakse talud ja rantšod poolkuivale maale, et toita ära sealset elanikkonda. Enamik kõrbestumist on põhjustanud ilmastikuolud, kuid oma mõju on ka karjapidamisel, puuraiumisel, pinnase viljakuse kahanemisel ja maa vääriti harimisel. Õhusaaste Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel. Primitiivne meetod, millega põldu haritakse on kindlasti üheks väga suureks probleemiks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kaob igal aastal 11,3 miljonit hektarit maad põllumajanduse, karjakasvatamise, kontrollimatu põletamise ja küttepuude tarbimise tagajärjel. Puitu põletatakse, et saada sütt toidutegemiseks, see paiskab õhku süsihappegaasi, mis on mürgine saasteaine atmosfääris. Kehva energiavarustuse tõttu
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna
komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid) riski suurenemine on otseses seoses eelkõige inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: · nakkushaigust · allergiat · mürgistust (toksiinidest) 3 Nakatumine võib toimuda: · kontaktülekandel (otsene, kaudne) · õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed sülje- ja rögapiisad) · saastunud materjalidega (saastunud toidu, vee või instrumentidega) Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohuklassi ja ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende: · ohtlikkus inimesele · kaitsevajadus ohuteguri eest Ohtlikkuse kriteeriumiks on: 1. tõenäosus kahjustada inimese tervist 2. haigestumise tõsidus (kas levib elanikkonna hulgas, põhjustades epideemiaid) 3. haigestumise ennetamise ja efektiivse ravi võimalikkus Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende
3.1 Samblikud ja vääveldioksiid. SO2 lahustub kergesti, moodustades veega reageerides nõrga väävelhappe. Lahustunud SO2 siseneb kergesti sambliku talluse rakkudesse, mis ei kaitse vahajad kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruilt vetikailt seentele. Äärmuslikus olukorras ei suuda vetikad piisavalt suhkruid toota ei seentele ega vetikatele ning samblik sureb. Samblikel on erinev taluvuspiir. Tugevalt saastunud aladel on seetõttu kooriksamblikke palju, puhtas õhus kasvab rohkesti mitmeid erinevaid sambliketüüpe. Selle alusel jaotatakse liigid erinevatesse tsoonidesse ( saastatud, keskmiselt saastatud ja nõrgalt saastunud). 1. Saastatud tsoon: · harilik hallsamblik · liudsamblik · vagu - lapiksamblik 5 · harilik jahusamblik · tähtjas - rosettsamblik · rips rosettsamblik 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks .
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM1 Soolenakkusi põhjustavad toiduained Referaat Koo stas: Elo Luuasep Juhe ndaja: Ene Takk Sissejuhatus Mis on soolenakkus? Soolenakkused levivad peamiselt saastunud toidu, vee, käte või esemete kaudu. Paikadest on nakatumise pingereas esikohal Egiptus, järgnevad Türgi, Bulgaaria, Läti, Soome, Tai ja India. Soolenakkuste kõige sagedamini esinevad haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest Kõik puu- ja köögiviljad tuleb korralikult pesta jooksva veega, eriti need, mida
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut
Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid SISSEJUHATUS Bioloogilisi ohutegureid leidub kõikjal. Neid leidub nii inimese organismis kui ka meie nahal. Samuti ka loomades. Paljud bioloogilised ohutegurid on aga inimesele ohtlikud ning nende tekkimist või paljunimist tuleks takistada või piirata nii palju kui võimalik. Kokanduses on väga tähtis, et toit ei oleks saastunud ega mürgine. Kuid kui töökeskkond on ebahügieeniline võib see saastuda erinevate bioloogiliste ohuteguritega, mis põhjustavad haigusi inimestele. Selle töö eesmärgiks on tuua esile bioloogiliste ohutegurite kahjulikkus, et neid tulevikus vältida. 3 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
