Carina on kodus haige, kuid õnneks satub tema katuseterrassile faun. Väike faun aitab nende mõne päeva jooksul paljusid inimesi ja muid olendeid ning muudab maailma natukene paremaks. Faun külastab Carinat mitmeid kordi ja nendest saavad head sõbrad, kuid varsti jõuab kätte aeg, mil poiss peab tagasi marmorkujuks muutuma, kuid nad tõotavad teineteisele, et kohtuvad seitsme aasta pärast uuesti. Peamised probleemid Loodus on saastunud Inimesed elavad ainult endale Loo moraal Loodust tuleb hoida Kõik hea tuleb ükskord endale tagasi Hinnang teosele Ka kõige väiksem heategu on väärtuslik Headus ei ole veel maailmast kadunud Lugemissoovitus teistele See raamat on täis puhast headust Seda on kerge lugeda Selle lugemine teeb tuju heaks Tänan vaatamast
Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi. Levik: piisknakkus Sümptomid: valu mälumisel, kõrgenenud kehatemperatuur Leetrid Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav leetriviiruse poolt põhjustatud haigus. Levik: kontakt, piisknakkus Sümptomid: palavik, nahalööve Ohatis e. herpes
Viljad tavaliselt väga rikkalikult, valmivad augustis mai Õitsemisaeg Kasvukoht: väga valgusnõudlik valgus talub põuda niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kasvab ka liiv- ja soostunud muldadel muld Haljstuses, marjapõõsana Kasutamine emassort ´Julia´, isassort ´Romeo´ Sordid väga hinnatud viljad, talub kärpimist ja kasvab ka saastunud õhus, seetõttu kasutatakse ka haljastuses ja karjäärides metsastamisel Märkused MUST AROONIA Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1,5-3 m Kõrgus kõrge püstine põõsas Kasvukuju noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad, pealt
tulekahju ajal) tekkivad ülimürgised lagusaadused. [1] Kuigi PCB-de mürgisus oli teada juba enne nende kasutusele võtmist ja seda kinnitasid ka mitmed tolleaegsed uuringud, võeti nad tänu oma headele füüsilistele omadustele siiski laialdaselt kasutusele. [3] PCB-d oht keskkonnale tuleneb veel nende suurest püsivusest ja nende akumuleerumisest elusorganismidesse läbi toiduahelate. Inimesed võivad selle ohuga kokku puutuda süües PCB-sid sisaldavat toitu, eriti liha ja kala ning juues saastunud vett või hingates PCB sisaldusega õhku 4 Inimese organismis võivad PCB-d ladestuda rasvkoes ja maksas. Lisaks võivad nad üle kanduda emalt lapsele raseduse ajal või rinnaga toitmisel. Mitmed uuringud inimeste ja loomadega on näidanud PCB-de kahjulikke mõjusid järglastel. Kokkupuude PCB-dega raseduse ajal ja rinnaga toitmisel võivad mõjutada lapse arengut ja immuunsus süsteemi.
Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles bacillius ceriuse bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb bacillius ceriusega arvukuses 105-108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse seedeensüümide ja maohappe madala pH tõttu. Pärast peiteperioodi lõppu peamiseks sümptomiks on vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega ja iiveldusega, oksendamist esineb väga harva. Haiguse ilmnemisel kestab see 12-24 h ning on iselimiteeruv. Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu
Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles bacillius ceriuse bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb bacillius ceriusega arvukuses 105-108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse seedeensüümide ja maohappe madala pH tõttu. Pärast peiteperioodi lõppu peamiseks sümptomiks on vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega ja iiveldusega, oksendamist esineb väga harva. Haiguse ilmnemisel kestab see 12-24 h ning on iselimiteeruv. Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5
Parasiidid inimestel ja loomadel Lemmikloomadel on mitemesuguseid parasiite. Enamus parasiidid on omased loomadele, kuid on ka selliseid, kes võivad nakatada ka inimest. Esmalt satub parasiit looma karvadele. Looma paitades, liigub parastiit inimese käe peale ja edasi suhu. Nakatumine Vastsetega Munadega · Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha. · Saastunud joogivesi või toit Et vältida nakatumist: · Hoia puhtust. · Tee koertele/kassidele 2 korda aastas ussitõrjet. · Pöördu arsti poole, kui kahtled, et oled nakatunud. Liimuksolgme eluring -Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit. Inimene nakatub pesemata juur-ja puuviljadega Viljastatud munast areneb vastne Inimese suu kaudu liigub muna peensoolde Vastne puurib veresoonde ja teeb seal kahju
haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga. PAH Mida teha? Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad. Kahjuks küll umbes pooled linnud kannatanud lindudest lastakse tagasi merre. Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal. Paljud linnud leitakse pärast vabastamidt mõne päeva pärast surnuna või surmaeelses seisundis
BOTULISM Botulismi tekitab bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine e toksiin. Vastumürgi puudumisel lõpeb surmaga. Tugeva toksiiniga väga ohtlik toidumürgitus. Botulismibakter saab elada vaid hapnikuvaeses keskkonnas(konservides). Botulism tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota ainult õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda nt saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 min jooksul 100 kraadi juures. Tekkepõhjused ja tekkemehhanismid Haava kaudu või toiduga satub botulismitoksiin organismi. Sealt levib ta verega lihastes paiknevatele närvilõpmetele ning tungib närvirakku. Närvirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid e virgatsained, mille tulemusena tekib lihaskramp. Tavaliselt on haiguse peiteperiood 18-36 tundi. Sümptomid
kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erikäitlust. Teadmised ja kogemused on määrava tähtsusega ohtlike jäätmete ohutul kõrvaldamisel. ohtlike jäätmeid kogume ja käitleme : · patareid ja akud · vana õli ja õli sisaldavad jäätmed · päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed · vananenud ravimid · külmkapid, televiisorid ja monitorid · värvid, lakid, liimid ja lahustid · saastunud pinnas · asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) · ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) · kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) · mürkkemikaalid (putuka- ja taimemürgid)
Liustike sulamine Liustikud ● Suured liikuvad jäämassid ● Laskuvad lumepiirist allapoole ● Toidavad maailmajõgesid ● Ablatsioon ○ Prostsess, mille tagajärjel liustiku mass väheneb Liustike teke Sademeid peab olema piisavalt Temperatuur peab olema alla 0°C L Soojal perioodil ei tohi lumi/jää ära sulada Liustike sulamise põhjused ● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase Viies tase q Toi...
Inimestel on toksoplasma kõige enam levinud latentne ehk vaevuseid mittepõhjustav parasiit. Toksoplasmoos on põhiliselt kasside väljaheidetega leviv nakkushaigus, millesse nakatumine on ohtlik raseduse ajal ning immuunpuudulikkusega inimestel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatumine toimub... ü Kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega ü Toore või väheküpsetatud sea, lamba või veiseliha söömisel ü Võib kanduda emalt lootele (kaasasündinud toksoplamoos) ü Vereülekande või organite siirdamise puhul Inimeses toksoplasma paljuneb ja levib vere ning lümfiga kudedesse, kus moodustuvad parasiitide kogumikud ehk pseudotsüstid. Neid tsüste võib tekkida igale poole, levinumad kohad
Linnastumise keskkonnamõjud Joogivee puudus arengumaades Tänapäeval kasutatakse põllumaa niisutuseks 70%, tööstuse tarbeks 20% ja olmeks 10% tarbitavast veest. Linnastumine, industrialiseerimine ja rohke kemikaalide kasutus põllumajanduses on halvendanud pinna ja põhjavee kvaliteeti, mis omakorda ohustab inimese tervist ja loodust. Aastaks 2015 ei saa arengumaad puhast joogivett, kuna arenenudmaad kulutavad rohkem kui peaks. Energiavarude kulutamine Tänapäeva linnad kurnavad taastumatute energiavarude kulude ja tulude tasakaalu, sest linnades kulutatakse tohutult küttele ja kliimaseadmetele elektrit ja gaasi. Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja se...
Ravivõimalused: Raviks kasutatakse antibiootikume, peamiselt metronidasooli. Parimaks lambliatõrje vahendiks on akrihhiin! Väga tähtis on lamblioosihaige toitumisreziim. Toit peab sisaldama tavaliselt vähem süsivesikuid, mis soodustavad lambliate paljunemist ning rohkem valke, vitamiine (eriti Cvitamiin ja B vitamiini kompleks), värsket sibulat ja küüslauku. Prognoos: Ravile hästi alluv, kuid saastunud toiduga kergesti uuesti nakatav haigus. Ennetamine: Lamblioosi saab vältida, kui kõik toiduained korralikult pesta või kuumtöödelda. Kokkuvõte: Tsüstina võib lamblia niiskes kohas mitu kuud eluvõimelisena püsida ja soodsatesse tingimustesse sattudes uuesti tavaliseks algloomaks muutuda!
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustat...
enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust, üks neist tuumaplahvatus, mille tagajärjel paiskusid imepisikesed ja mürgised radioaktiivsed ained molekulaarses struktuuris atmosfääri laiali. Kahjude ulatus Maav'rina ja tsunami tõttu jäid mitu tuhat inimest ilma oma elust ja kodust. Fukushima tuumajaama ümbrus 20 kilomeetri raadiuses endiselt saastunud. Jaapani elektrienergiavarustuse sõltuvuse kasv imporditud fossiilsetest kütustest on järsult kasvanud kuni 62 protsendilt 2010. eelarveaastal. 88 protsendini 2013. eelarveaastal. Samal perioodil kasvas elektri hind kodutarbijatele 19,4 protsenti ja tööstustarbijatele 28,4 protsenti. Mõju keskkonnale ja inimestele Fukushima katastroofi järel on kõige suurem probleem selles, et iga päev voolab Vaiksesse ookeani u 400 tonni üliradioaktiivset vett. Lisaks
Eestis on haigeid umbes 30/100 000 Ravitav! Peiteperiood 2-12 nädalat Puukborrelioos Haigus võib avalduda väga erinevalt Spetsiifiline ringikujuline nahapunetus (1-4 nädala pärast) Haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. · Haiguse tunnused: kõhulahtisus, palavik, ägedad kõhuvaluhood ka peavalu. · Kestab on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata. · Tugeva tervisega täiskasvanutel võib haigus kulgeda ka minimaalsete haigusnähtudega
SEENED MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. Korja söögiks ainult neid seeni, mida kindlalt tunned ja mille söödavuses oled kindel! SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse
botulismipuhangud 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul olid seotud just vorsti tarvitamisega. Botulismi põhjustajaks on botulismikepikese poolt toiduainesse eritatud väga tugeva toimega mürk - looduses esinevatest mürkidest kõige kangem. Botulismibatsill areneb ainult hapniku puudumisel (anaeroobne mikroob). Botulism on sagedamini seotud suitsutatud toodete, soolakala ja eriti konservidega, kõige enam omavalmistatutega: seene- ja juurviljakonservidega. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on ,,kummis" konservikaaned. Mikroobi leidub pinnases, vees, põhjamudas, kalade ja loomade soolestikus. Ta on võimeline üle minema eoselisse vormi, mis aitab taluda ka mitmetunnist kuumutamist, kõrget happesust, suhkru kontsentratsiooni üle 50% ja soola kontsentratsiooni üle 10%. Üldiseloomustus Botulism on lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter Colostridium botulinum
Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele. Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda. Allaneelamisel ei soovitata oksendamist esile kutsuda, vaid loputada suud ning juua rohkelt vett. Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda. Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda. Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiidideg a
Gripp 11 klass Tallinn 2008 Mis on gripp? Gripp on tõsine nakkushaigus. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Gripi sümptomid Peavalu Palavik Köha Kurguvalu Lihas- ja liigesvalu Enamikel inimestel kulgeb gripp leebete sümptomidega Siiski on inimesi nagu näiteks vanemaealised astmaatikud, HIV-positiivsed,leukeemikud või muude vähivormidega inimesed tunduvalt vastuvõtlikumad haiguse suhtes ja põevad seda raskemalt. Gripi põdemine
v Kavandati ka rongidega vee vedamist aga see oleks läinud liiga kulukaks. Mida ette võtta: v Veetarbimise vähendamine. v Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline). v Õigeaegne väetamine põllumajanduses. v Läbimõeldud niisutussüsteemid. v Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse. v Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel). v Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. v Liustikuvee kasutamine joogiveena. v Merevee destilleerimine. (Kallis) v Vihmavee kogumine. Faktid v Miljard inimest on iga päev sunnitud tarvitama tervisele kahjulikku vett. v Arengumaades kasutab keskmine inimene miljon liitrit vett aastas. v Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Kaardil kujutatud olukord arvestab praegust vee tarbimist ja rahvaarvu kasvu.
paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda Täiskasvanutel paikneb sõlmeline nahalööve sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes, kõhul, tuharatel, meestel ka suguelundeil; peapiirkond ja selja ülaosa on tavaliselt lööbeta. Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillikesed ja pruunikasrohekad koorikud. Soodustavad tegurid Soe keskkond ja kehalõhnad Ülerahvastatus Hügieeni vähesus Valimatud seksuaalpartnerid Lestadega saastunud voodipesu kasutamine Tihe perekondlik kontakt Ravi ja abi Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe esinemisest). Rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist. Haigus on ravile hästi alluv.
Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Mürgine aine nahal Võta saastunud riided seljast. Pese mürgiga kokkupuutunud koht vee ja seebiga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Suu kaudu manustatud mürgine aine Loputa suu. Kannatanul ei tohi oksendamist esile kutsuda. Spetsiifilised mürgistused. Pesu- või loputusvahendi, dušigeeli, šampooni või mõne muu pesuvahendi korral segage noaotsatäis sidrunhapet klaasi veega ning andke see kannatanule juua. Alkoholimürgituse korral kutsuge esile
jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul, kuid õied ei tohi olla korjatud saastunud kohast ja peavad olema värksed. Kui neid kuivatada siis pimedas, nii säilivad need ligi paar aastat, siis hakkavad oma ravitoimet kaotama. Õied sisaldavad C-vitamiini. Pärna õisi on kasutatud ka konjakite ja likööride valmistamisel. Väga sageli kasutatakse haljastuses, eriti linnades pikkade alleedena ja ridadena, sest pärn on linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes vastupidav. Puidust tehtud sütt on tarvitatud medikamentides ja ka joonistamiseks. Kasutatud allikad: http://bio.edu
Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Veereostus on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse või põhjavette. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri
kuivamist. See viib naha lõhenemiseni, Olukorras, kus vett ja seepi pole käepärast, mistõttu võivad organismi sattuda näiteks reisil viibides, peaks kasutama haigustekitajad. Niisiis, ka pesemisega alkoholiga immutatud puhastuslappe. tuleb piiri pidada, haiguslikuks ei tasu seda Aga paarisekundilisest käteniisutamisest ei muuta. aita, käsi peab seebiga pesema vähemalt mine pole ka soovitatav, sest kui seebiga pool minutit, pärast seda tuleb saastunud eemaldame naha pinnalt kaitsva rasukihi, seep kätelt puhta veega maha pesta. siis soodustame naha kuivamist. See viib Kuivatamisel on eelistatud ühekordselt naha lõhenemiseni, mistõttu võivad kasutatavad paberrätikud. Kui seda organismi sattuda haigustekitajad. Niisiis, võimalust pole, siis sobib ka tavaline ka pesemisega tuleb piiri pidada, käterätik. Ühiskondlikes kohtades ei tohiks haiguslikuks ei tasu seda muuta.
Veekriis ja veekogude reostumine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põll...
4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega 6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise ,,Jäätmeseaduse" kohaselt. 7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. 2.6 Kes jälgib, et töötajad on varustatud vajalike isikukaitsevahenditega? Töökeskkonnavolinik 2.7 Mille alusel isikukaitsevahend valitakse? Töökeskkonna riskianalüüsi alusel 2.8 Kas ja kelle ettepanekutega on tööandja kohustatud arvestama isikukaitsevahendite valikul?
indiaanlaste kombel suitsetama. Sellest ajast alates on tervisele kahjuliku tubaka suitsetajate hulk järjest enam kasvanud. Tänapäeval on väga palju suitsetajaid, kuigi juba 40. aastat tagasi tehti kindlaks tubaka tervistkahjustav toime. Aga kahjuks inimesed ei teadvusta endale, et tänapäeval seostavad teadlased suitsetamisega 25 haigust. Enamik inimesi ei suitseta, kuid oma igapäevaelus nad ei pääse olukordadest, kus neil tuleb lühemat või pikemat aega olla tubakasuitsust saastunud ruumides. Sellises situatsioonis satub aga paratamatult nende organismi kahjulikke aineid ja keemilisi ühendeid, mis tekivad tubaka põlemisel. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Tähtsamad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: vereringeelundite haigused, vähkkasvaja ja hingamiselundite kroonilised haigused. Teadusmaailmas koguneb igal aastal uusi fakte tubaka kahjulikkusest tervisele. Näiteks on avastatud seosed suitsetamise ja väikelaste kõõrdsilmsuse vahel
suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest (enamus tuleb sealt): -rannikupüük väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest )
diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp) Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused ning kõhulahtisus. (Gripi info) Gripp levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sama oluline on ka levik saastunud käte abil. Köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Seetõttu tuleb alati midagi suu ette panna (nt varrukas, taskurätik). (Gripi info) Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiin hakkab mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad. Enamik gripiviirusi allub ka viirusevastastele ravimitele
Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded:
· Lahtiste veekogude vesi on joogikõlbmatu. Lahendused: · Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses · Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse Lahendused: · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 2030 liitrit päevas inimese kohta.
• Eelnähtude periood: iiveldus, oksendamine, väsimus, palavik ja teised mittespetsiifilised sümptomid. Valu, põletik, torkiv või kihelev tunne haavakohas. • Haiguse õitseperiood I : hingamishäired, ärritus- ja agressiivsusnähud, lihastõmblused, krambid, hüdrofoobia • II : võib kulgeda pärsitud vormina, mille käigus saabub surm tavaliselt südame või hingamise seiskumise tõttu. HAIGUSE ENNETAMINE (PÄRAST HAMMUSTUST) • pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga • töödelda haava joodipiirituse lahusega • panna peale steriilne side • viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine
• 2 hoonesisest silda (suurimad Skandinaavias 40x70 m) • Eelpingestatud seest tühjad sillatalad (2x2 m) • Hoone tagune betoonplats 7x7 m plaatidest (imiteerib Raadi lennuvälja) • Betooniklass C40/45 • Hoones on 8 lifti Hoonesisene sild Terasferm dekoratiivpaneelid Ventilatsioon ja Küte • Hoonel on 5 ventilatsioonikambrit • Kasutatakse rootorsoojusvaheteid • Kasutegur 89-90% • Tootja: Fläktwood (SWE) • Miinuseks: saastunud õhu taasringlusesse minek • Küte saadakse linna trassilt • Sooja ja külma trass on koos, eraldi on kompressorjaam • Ventilatisoonikambrid tulekindlad • Hoones põrandaküte Ventilatsioonitorud Rootorsoojusvaheti ulekindluse tagamine vent. kambris kütteseadmed Põrandakütte paigaldus Siseviimistlus • Enamjaolt kipsseinad • Betoontrepid kohapeal valatud • AAA klass
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri. Eutrofeerumine, saastumine, keskkonnamürgid ja muud kemikaalid, lisanduv laevaliiklus, ehitamine ja kliimamuutus ohustavad Läänemere tundlikku ökosüsteemi. · Läänemere olukord on viimastel aastatel juba pisut paranenud. Mere sisemine koormus on siiski suur. Seepärast on välise koormuse vähendamine veelgi eriti tähtis. Randadel loksuvat vetikat saab tõrjuda ka ise, võttes oma valikute aluseks Läänemere kaitse. Kaitsed Läänemerd näiteks vältides
kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6.Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. KEETMINE- Keetmiseks nimetatakse toiduaine kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Toiduaineid keedetakse sagedamini temperatuuril +95° -
Minu roheline kodukoht Maidla Maidlat saab nimetada roheliseks, kuna kui külla sisse sõita on kohe teelt paista suuri põlde, lähedusse jäävaid metsi, loomi ning tunda õhku, mis ei ole saastunud. Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi, mis on puhas, hoolitsetud aiad, majad, puud, põõsad, mis on talveks puhtaks tehtud. Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats,
Nagu enamik massaaziliike, on ka meemassaaz alguse saanud Aasiast, kus kasutatakse loodusravi. Meemassaaz aitab leevendada paljusid haigusi, see on hea kehvveresuse, kerge üleväsimuse, radikuliidi ja liigesehaiguste puhul. Meemassaaz ravib ja hoiab eemale selgroohaigusi, ergutab lümfisüsteemi ja vereringet, toimib tselluliidi vastu. Masaazi mõju on hea selgroo liikuvusele, sest mee bioaktiivsed ained mõjutavad selgroolülide kohal asetsevaid kõhresid ja toovad välja toksiinid ning saastunud energia. Samal ajal annab meemassaaz jõudu seedetrakti toimimisele, aidates paremini omandada toitaineid. Lisaks toksiinide väljatoomisele muudab meemassaaz naha pehmeks, elastseks ja siledaks. Meemassaazi ei tohiks ette võtta südame-veresoonkonnahaigusi põdevad, ägedate põletike ja nahahaavadega või insuldi üle elanud inimesed. Samuti ei tehta meemassaazi rasedatele ja lastele.
praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Nii nagu on tõusnud rahvaarv on ka suurenenud keskkonnale tekitatud kahju. Jäätmeprobleemid. Jäätmed on inimtegevuses tekkinud esemed, ained, materjalid või nende jäägid, mis kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Sellega seoses on tekkinud jäätmeprobleem, sest prügi pole enam kuhulegi panna. Pealegi üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Igal aastal
............................................................................. 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte............................................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Veereostus on suur probleem kogu maailmas
HAIGUSTE LEVIK NING SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID KÄTLIN SARIK, LOVIIS KALAMETS, RAIN ORGUS, REIN OLESK HAIGUSTE LEVIKU PÕHJUSED · Ränne · Reisimine · Rahvusvaheline transport · Inimeste teadmatus · Loomad · Saastunud vesi · Halb hügieen MEDITSIINILINE GEOGRAAFIA · ...on geograafia haru, mis uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke- ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. MALAARIA · Malaaria ehk halltõbi · Transmissiivne haigus · Punalibledes elavad eukarüootsed algloomad · Neli erinevat malaariavormi MALAARIA LEVIK · levinud troopikas ja lähistroopikas · Must Aafrika, Aasia ja Ameerika · Soe ja niiske kliima, hallsääskede paljunemine · emase hallasääse hammustus
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ain...
tekitatud jäätmed toiduahelasse. Ja see omakorda võib olla pidevalt sagenevate allergia nähtude põhjuseks. Mitte ainult tahkete olmejäätmete loodusesse jätmine ei tekita probleeme. Ka igasuguste mürgiste kemikaalide, nagu näiteks õli ja bensiini, maha valamine võib põhjustada peale looduse hävimise ka inimesele halba. Sest kõik maha kallatavad vedelikud imbuvad läbi pinnase põhjavette ja selle kaudu jõuavad nad inimeseni. Sellisel viisil saastunud põhjavett ei saa mitte mingisugustel viisidel kasutada - vesi muutub kasutuskõlbmatuks. Selle kohta võiksin tuua väga hea näite Haapsalust, kus umbes 10 aastat tagasi, Haapsalu nn Konnakülaks kutsutavas piirkonnas, oli tavapäraseks nähtuseks, et mingil hetkel hakkas kraanist koos veega veel õli tulema. Selle tõttu said inimesed päris mitu pesumasinatäit pesu kasutuskõlbmatuks lugeda ning igakord, kui kraani keerasid, pidid alguses veenduma, et seekord ikka puhast vett tuleks
abinõusid vee reostumise vastu. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid.Üha enam kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine kestab aasta sadu.Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb jäätmete hulk , mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem jäätmeid prügilatesse ning üha enam ressursse visatakse lihtsalt minema . Pinnas prügimägede all on lootusetult saastunud.Jäätmed satuvad ka maailmamerre-igal aastal juhitakse ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Jäätmete kuhjumise vältimiseks tuleks neid taaskasutada või teket üldse vältida ja vähendada. Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust?Loodus pakub ,,ökoloogilisi teenuseid'' , milleta inimkond hakkama ei saaks.Inimestel tuleb leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas.