fenoolidega reostunud. Kohtla-Järve poolkoksi-mäkke on põlevkiviõli tootmisel tekkivaid vedeljäätmeid ehk fuuse kogunenud umbes 560 000 tonni, millest 460 000 on poolkoksiga segamini poolkoksimäe sisemuses ja 100 000 tonni nn fuusijärves. Fuusid sisaldavad 20% põlevkiviõli, milles on omakorda 20% fenoole. Seega on aegade jooksul Kohtla-Järve poolkoksimäkke fuusidega jõudnud 22 400 tonni fenoole. Peale selle sattus poolkoksimäkke fenoole saastunud veega, mida kasutati poolkoksi laialiuhtumiseks ja jahutamiseks. Sellest võib järeldada, et Kohtla-Järve poolkoksimäele juhitud fenoolide tegelik kogus on suurem eelpool mainitud kogusest. Põlevkiviõli tootmisterritooriumide ja poolkoksimägede ümbruse põhjavesi on saastatud aastasadadeks. Reostada on saanud ka Kohtla, Purtse, Püha ja Mustajõgi ning Uhaku karstiala. Aastatega on küll fenoolisisaldus Eestis tunduvalt vähenenud, kuid siiski tekib seda Kohtla-Järvel suurtes kogustes.
Meestel sageli puuduvad Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, valuline suguühe, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Trihomonoosi ravi Tavaline ravim on metronidazole. Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kuna tagajärjeks on äge oksendamine. Sooleparasiidid On inimese sooles elutsevad ussnugilised. Nakatumine toimub mustade käte või saastunud söögi (aed või puuvilja, liha või kala) kaudu. Sooleparasiitide sümptomid Lööve koos päraku piirkonna sügelemisega Kehvveresus Valud rindkeres Seedehäired Palavik Sooleparasiitide ravi Soovitatavad taimed usside väljutamiseks on aloe vera, greipfruudi tee ja sõnajala juurika ekstrakt. Sibula, küüslaugu, porgandi ja kapsa söömine. Vältida suhkruid ja rämpstoitu. Täname tähelepanu eest !
c) Energia kulutamist selleks, et puuviljad oleks pestud. d) Igasugust koristamist. 6) Millest sõltub mikroobide paljunemine toiduainetes? (2 õiget) a) Mikroorganismide alghulgast toiduainetes. b) Nädalapäevast. c) Kellaajast. d) Niiskusest. 7) Helmintoosid on.. a) Nakkushaigused b) Külmetused c) Toidumürgitused d) Usstõved 8) Kuidas tekivad usstõved? a) Usse süües b) Parasiitidega saastunud toidu söömisel c) Võivad tekkida ükskõik mida süües d) Mereande süües 9) Kuidas vältida salmonelloosi? (3 õiget) a) Hoolikalt jälgida hügieeninõudeid b) Mitte süües c) Liha enne toidu valmistamist loputada kuuma veega d) Külmutatud linnuliha sulatada külmkapis 10) Kui pikad võivad olla laiussid? a) 5m b) 20m c) 30m d) 18m 11) Millele tuleb käte pestes erilist tähelepanu pöörata? a) Sõrmevahedele
tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist kontrollsüsteemide efektiivset toimimist Kaja Rahu 12 Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksiinidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toiduainetööstuses rakendatakse suhteliselt harva Kaja Rahu 13 Toiduohutuse tagamisel on esmane vastutus käitlemisettevõttel ning järelvalveinstitutsioonide ülesandeks on teostada järelvalvet toodangu, tootmise impordi ja turustamise üle Kaja Rahu 14 Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad (1) Inimene.
halvatus Puukentsefaliit puugi hammustus Haiguse läbi palavik nakatunud toit põdemine annab pea- ja lihasvalud eluaegse närvisüsteemi immuunsuse kahjustused Vaktsiin A-hepatiit ehk saastunud toit ja vaktsineeritakse nahk ja silmavalged kollatõbi jook muutuvad kollaseks kontaktnakkus maksatalitlushäired B-Hepatiit otsese kontakti haiguse ägedas varajases faasis : isutus, kaudu verega faasis ravitakse iiveldus ja oksendamine, kehavedelikega ainult sümptomeid väsimus, liiges- ja
ummistus. ELAMUTE VENTILATSIOONI EHITUS, HOOLDUS JA KORRASHOID 1. Selgitada mõistet ,,koksiallõõr". Ruumi rõhust sõltumatu, kinnise koldega gaasitarviti ,,toru-torus" ühenduslõõr välisõhku; sisemise toru kaudu väljuvad põlevad gaasid, välimise kaudu voolab koldesse põlemisõhk. 2. Milline on eluruumides lubatav müratase (dB)? 30 dB 3. Milline on õhuvahetuse põhimõte õhu saastuse seisukohast lähtudes? Värske õhk peab liikuma saastunud õhusuunas. Eluruumid peavad olema kõrgema rõhu all, et vältida saastunud õhtu liikumist nendesse. 4. Kui suur on rekuperatiivsete soojustagastite kasutegur? 55-66% 5. Kui suur on regeneratiivsete soojustagastite kasutegur? 75-80% 6. Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid? Toed peavad kandma nii kanalite isolatsiooni kui nendel olevate seadmeid kui ka väliseid lisakoormusi. 7. Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse?
· Edasikandumine patsiendilt patsiendile haiglas M20, vasaku varba trauma, MRSAga nakatumine 20000x suurendus MRSA bakterile Haiglainfektsioon · Et haavad ei saastuks, puhastatakse nahka enne operatsioone kloorheksidiini ja heksaklorofeeniga. · Stafülokokkide ringlemist haiglas soodustab tema võime püsida eluvõimelisena ära kuivanuna. · Ühelt haigelt teisele kantakse saastunud kitlite ja voodipesuga. Ka haiglapersonali käte kaudu levivad. Seetõttu on oluline väga hoolikas käte pesemine. · Nad levivad ka õhu kaudu. Aitab õhu kiiritamine UV kiirtega. MRSA ennetamine · Käte pesemine seebi ja veega. · Vältida nahapõletiku või haava korral kontakti teistega. · Ei tohi jagada oma asju teistega käterätikud patsient kasutab isiklike hügeenisidemeid · Ei tohi puuduta teiste haavu. MRSA ravi
Ennetamine Mumpsi vastu vaktsineeritakse plaanilises korras 12 kuu vanuses ja revaktsineeritakse 13 aasta vanuseid lapsi. Vaktsineerimata inimestel hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Las te halv atus Poliomüeliit on nakkushaigus, mille tekitaja on polioviirus. Kuidas levib ? Polioviirus kandub kõige sagedamini üle inimeselt inimesele või fekaaloraalsel teel, pesemata käte kaudu. Samuti on võimalik nakatuda saastunud toidu või joogi kaudu kohtades, kus on ebapiisavad hügieenija sanitaartingimused. Viirusega nakatunud võivad väljaheitega viirust eritada mitme nädala jooksul ja on kõige nakkusohtlikumad 710 päeva enne ja pärast haigusnähtude avaldumist Peiteperiood & sümptomid Peiteperiood on tavaliselt 1020 päeva. Haiguse iseloomulikud sümptomid on palavik, meningiidi ja halvatussümptomid. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,11% juhtudel
Metallpakend: · Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid · Konservpakendid, nt konservikarbid · Muud puhtad metallpakendid (v.a. tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid) Ohtlikud jäätmed: · Kasutatud õlid, õlised jäätmed, õlifiltrid, õlinõud ja -pakendid. · Vanad autoakud ja nendes sisalduv elektrolüüt. · Värvi, laki ja liimijäätmed, nende pakendid ning nendega saastunud töövahendid. · Puidukaitse- või immutusvahendid. · Päevavalguslambid ja niinimetatud energiasäästlikud pirnid. · Aegunud või kasutamata ravimid ja farmaatsiatooted. · Elavhõbeda sisaldusega kraadiklaasid. · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. · Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed (äädika ja sipelgahape). · Puhastusained ja lahustid (pleki-eemaldusvahendid, kloori sisaldavad
Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Tehnoloogia on kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Mida tähendab geotermaalenergia? Maa siseenergia, mida saab kasutada elektrienergia tootmiseks, seal kus on keisrid ja kuumaveeallikad. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? Elektrienergia saamiseks.
12. Eemalda haavalt vanad sidemed; 13. Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad; 14. Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega; 15. Vali vastavalt haava suurusele ja iseloomule uus sidumismaterjal; 16. Informeeri patsienti pidevalt protseduuriga seotud võimalikest ebamugavustest (valu); 17. Jälgi patsiendi seisundit kas esineb: peapööritust, halba enesetunnet, iiveldust, valu või puutetundlikkust (Alila jt. 2001: 450); 18. Jälgi saastunud instrumentide käitlemist; 19. Jälgi steriilse materjali kasutamist; 20. Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva; 21. Jälgi haaval oleva sidematerjali puhtust, märgumise ja lõhna teket, vajadusel vaheta side (Alila jt. 2001: 451); 22. Veendu, et patsiendil oleks võimalikult mugav, samas oleks ka tagatud korrektne protseduuri teostamine õe poolt; 23. Pane korduvkasutatavad haiglatarvikud desinfektsiooniks ettenähtud anumasse,
Loodusvarade kasutamine Loodusvarad Loodusvarad on need looduse osised, mida kasutatakse majanduses. v Kivimid v Mineraalid v Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest Näiteks kasutab mõni heaoluriik üle 40 korra rohkem maavarasid kui arengumaa Somaalia. Maavarad Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid. Rauamaak Boksiit Nafta ...
elektriseadmed ja valgustus. SISSEHINGAMINE Köha. Pinnapealne Kohalik Värske õhk, puhkus. hingamine. Neelu tõmbeventilatsioon või Pöörduda arsti poole. haavand. hingamisteede kaitsevahendid. NAHK Kaitsekindad Eemaldada saastunud riided. Loputada ning seejärel pesta nahk vee ja seebiga. SILMAD Punetus. Valu. Kaitseprillid, või Esmalt loputada rohke silmade kaitse veega mitme minuti
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id
linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, siis niidud võsastuvad ning hävimisohus liigid hävivad. Teiseks ohustab Eestit ka põhjavee suur saastatuse aste. See on ka kogu maailmas levinud oluline keskkonnaprobleem, sest magevett rahvastikuarvu kasvu juures napib ning need tagavarad on otsakorral. Eestis on põhjavesi saastunud põlevkivi kaevandamise tõttu. Näiteks ,,National Environmental Institute" andmetel, on 20 aasta pärast värsket vett maailmas väga vähe ning 25 aasta pärast, pole seda üldse. Põhjavee tase langeb rahvaarvu kiire tõusu, kliima soojenemise ning heitgaaside kiire suurenemise tõttu. Järelikult on see ka Eestis probleem, sest mis puudutab kogu Maailma, puudutab ka Eestimaad. Kolmandaks oluliseks keskkonnaprobleemiks Eestis on Kirde-Eestis elektrijaamade
Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad oma olemuselt olla väga kahjulikud.Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul: vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi. On väga oluline, et kemikaale kasutatakse nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju kasutaja tervisele, keskkonnale ja varale oleks välistatud või minimaalne. Oma olemuslikelt omadustelt ohtlikku kemikaali võib kasutamisel lugeda ohutuks, kui suudetakse tõestada ja tagada, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski, kui seda kasutatakse
..................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon .......................................................................................................6 2.1. Samblikud ja saastunud õhk ....................................................................................7 2.2. Lihhenoindikatsioon Eestis......................................................................................8 3. Samblikud.........................................................................................................................9 3.1. Samblike üldiseloomustus......................................................................................10
käsitseda nii, et patogeensete mikroobide kasvu ja toksiinide tekke risk oleksid minimeeritud. 8. Ohtlikud ja/või mittesöödavad ained, sealhulgas loomasööt tuleb vastavalt märgistada ning neid tuleb hoida eraldi ja kindlates mahutites. Vasta küsimustele 1. Toidukäitlejale on keelatud: Vastus: võtta vastu toidutooret või koostisaineid, välja arvatud elusloomad, ja muid toodete töötlemisel kasutatavaid materjale, mille kohta on teada või alust arvata, et need on saastunud parasiitidega, patogeensete mikroobidega või mürgiste, lagunenud või võõrainetega sellises ulatuses, et isegi pärast toidukäitleja tehtud hügieenilist tavasorteerimist ja/või eeltöötlust või töötlust on lõpptoode inimtoiduks kõlbmatu. 2. Nimeta toiduainete töötlemise nõudeid Vastus: tooraineid tuleb käitlemisettevõttes hoida sobivates tingimustes, mis on ette nähtud
Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett, toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. 6 Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud. Seetõttu kohtame teda isegi suurlinnades. Happelist kasvukeskkonda armastab ka hallsamblik
● Earth hour ehk tund Maa jaoks ● Ja palju muud. Tuleviku eesmärgid ● 2050. aastaks inimkonna globaalne jalajälg jääb Maa võime piiridesse säilitada elu ja meie planeedi loodusvarad on jaotatud võrdselt. ● Silmapaistvamad looduslikud paigad oleks säilinud. Huvitavad faktid ● Logoks taheti looma, kes on ilus, ohustatud ja armastatud paljude inimeste poolt. Tähtis oli ka, et ta mõjuks hästi must-valgelt, et hoida printimisel raha kokku. ● Saastunud jõed tapavad sama palju kui tuumaplahvatus. ● Üks värvipurk võib saastada miljoneid liitreid vett. ● 15 km² vihmametsa kaob iga minut. Reklaamid V Reklaamid Ka sina saad toetada WWF-ile on ka võimalik annetada nende kodulehel. Samuti on võimalik neid toetada ka enda allkirjaga. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maailma_looduse_fondwwf_evelinviks.htm (28.10.14) http://wwf.panda.org/(28.10.14) http://www.slideshare.net/MrG/world-wildlife-fund-224980
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt
põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bakterid, viirused, seened, tolmulestad, rakukultuurid, mikroorganismid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Makroorganismid: Taimed, linnud, loomad, putukad, kalad jne. Bioloogiliste ohuteguritega nakatumine toimub Nakatumine võib toimuda: õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude), saastunud esemete kaudu; toidu, vee, määrdunud (nakatunud) töövahendite, tööriiete kaudu. Ennetustöö põhineb puhtusel Füsioloogilised ohutegurid Raske füüsiline töö Sama tüüpi liigutuste kordumine Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös Raskuste teisaldamine. Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö. Liiga intensiivne töö. Vaimne ülekoormus Töötaja võimetele mittevastav töö.
Euraasia sisealade kohalt.Sademed võivad tekkida:1)pinnamood 2) tõusvad õhuvoolud 3)õhk soojeneb aluspinna kohal.Sademed on vä hetõenäolised a)madala õhurõhuga alal,sest seal õhk tõuseb ja sooj eneb b)siis,kui tuul puhub mandri siseosa poolt c)sel ajal,kui meie kohal kohtuvad kaks õhumassi.Kasvuhooneefekt-päikesekiirgus jõ uab aluspinnani ja soojendab seda,aga soojuskiirgus ei pääse maail maruumi.Põhjus-kasvuhoonegaasidega saastunud atmosfäär(CO2 ,CH4-metaan,N2O)Tagajärg-atmosfääri ja kliima soojenemine-liust ikud sulavad,aurumine,veetase tõuseb,põldude pindala väheneb.L iikide levila laienemine pooluste suunas,võõrliikide sissetung,liikide väljasuremine,loodusliku tasakaalu kadumine,massiline liikide välj asuremine.Hea:seal kus on väga niiske läheb kuivemaks,aga võivad tekkide kõrbed.
ka probleemid keskkonnas. Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Inimesed ei tee vahet olme-, tava- ja ohtlike jäätmete vahel. Seega käitutakse nendega hoolimatult .Prügi visatakse kokkusegatult minema teadmata, mida see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need kuhjatakse kokku prügimägedesse, juhul kui neid taaskasutusse ei võeta. Selletõttu on prügimägedes pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase, mis omakorda mõjub inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine ning prügimägede ülekuhjumise vältimine vähendaks ka seda probleemi. Positiivne aspekt on see, et Eestis on loodud projekt nimega,,Teeme ära", mis kujutab endast koristustalguid ja sellesse on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Selle tulemusena väheneb prügi hulk ning keskkonna üldine vaade.
raisatakse aga väga palju taastumatuid loodusressursse. Rahvusvahelised firmad küll pakuvad aasialastele tööd, kuid ühtlasi toovad neile riikidele kaasa ka mitmeid muresid, saastades sealset keskkonda jäädavalt. Põllumajandusfirmad väetavad maad üle ja muudavad nad sedasi kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ja globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste. Globaliseerumine toob endaga kaasa ületarbimist ja sellest tingitud saastunud keskkonna. Positiivseks globaliseerumise tulemuseks on riikide turvalisustunde suurenemine. Poliitilise üleilmastumise käigus on tekkinud mitmed rahvusvahelised ülemaailmset rahu tagavat organisatsiooni nagu näiteks NATO ja ÜRO. Organisatsioonide liikmesriigid hoiavad üksteisega häid suhteid ja vajadusel abistavad üksteist julgeolekuküsimustes. Riigid, mis on näiteks NATOga liitunud saavad alati abi selle liikmesriikidelt, kui keegi
Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas.
Looduslik vesi, selle probleemid ja lahendused Loodusliku vee mineraalide sisaldus oleneb pinnase mineraalide sisaldusest, võnkesagedus ja energeetiline seisund olenevad maaväljast, kus vesi liigub. Need on looduslikku vett iseloomustavad parameetrid. Looduslik vesi on vajalik joogiks nii inimestele kui ka loomadele. Looduslikus vees on alati mitmesuguseid lahustunud mineraalsooli, kõige rohkem kaltsiumi-, magneesiumi- ja rauaühendeid, aga ka mitmeid teisi nn mikroelemente lahustunud mineraalsooladena vähesel määral. Looduslik vesi on inimese ja loomade jaoks organismile vajalike mineraalide allikas, kus need mineraalid on nende jaoks enamasti sobivas vahekorras. Looduslikul veel on oma energiaväli, mis on inimeste ja loomade bioenergia allikas. Inimese bioenergiavälja ulatus on tema immuunsuse näitaja. Kui inimese bioenergiaväli on null, siis on inimene haiguste suhtes kaitsetu. Vesi on eriline aine, m...
lambad, koerad, kassid, närilised. Haige või pisikukandja inimene. Nakkuse Fekaal- oraalne: Toidukaudne Fekaal -oraalne. ülekandeteed olmelevik, vee levik(haige looma joomisel, või linnu liha, saastunud toit, munad. veri. Fekaal-oraalne. Kõhulahtisuse Algul Roe vedel, Defekatsioon kirjeldus kõhulahtisus, puderjane, vesine, valutu hiljem roojamissagedus tenesmideta, roe kõhukinnisus ja 3-5 korda päevas. vesivedel, mõne meteorism. tunni pärast
Samuti võib iga inimene, kel on olemas binokkel või linnuvaatlustoru, linde vaadelda seal, kus ise soovib. Loomulikult saab iga inimene osa võtta ka linnuvaatlusmatkadest, kus saab peale peamise eesmärgi ka seltskonnaga aega veeta ning lihtsalt loodust nautida. Sügis on selleks ka sobiv aeg, kuna siis pole veel kõik rändlinnud siit lahkunud, suur osa lehti on puudelt langenud ning seetõttu on kergem ka linde tabada. Kui inimesed on tüdinenud kiirest elust, saastunud õhust ja pidevast autoga sõitmisest või kodus istumisest, siis ideaalseks sügiseseks ajaveetmiseks annavad võimaluse räätsamatkad. Räätsad aitavad soos või rabas samblavaibal sisuliselt vee kohal õõtsuda. Nende abil saab minna sinna, kuhu ei pääse mitte ühegi transpordivahendiga ning kuhu ei vii mitte ükski laudtee. Veel parem on, see et, räätsad annavad võimaluse liikuda keskkonnasõbralikult astudes puutumatule rabapinnale sohu vajumata. Lähim koht, kus huvitavat
(tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud, idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk ladestada rasvlahustuvaid vitamiine Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritud (tiamiin) täisteratooted, ainevahetus, rühma väsimus, süsivesikutega
Fourth level nendest kõige tuntumad on A, B Fifth level ja Chepatiidi viirused. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese Click to edit Master text styles kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Second level Viirusliku Ahepatiidiga puutud kokku Third level eelkõige reisides. Ahepatiidist ohustatud Fourth level piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu
Sulamistemperatuur: 86°C Keemistemperatuur: 275-277°C Vees lahustuvus: 0.831 mg/L (25°C juures) Etanoolis lahustuvus: ei lahustu. Muudes lahustites lahustuvus: lahustub kloroformis, benseenis, eeteris, süsiniktetrakloriidis, süsinikdisulfiidis. log POW: 5.03-5.63 KOC: 17,378 Henry seaduse konstant H: 7,03*10-4 atm*m3/mol Kineetika ja metabolism Pentaklorobenseen jõuab organismi süües või juues saastunud sööki ja vett ning hingates sisse saastunud õhku. Põhiliselt puutuvad pentaklorobenseeniga kokku need inimesed, kes töötavad sellises firmas, kus valmistatakse või kasutatakse seda ainet. Pentaklorobenseen võib õhku sattuda tootmise ajal. Kahe ahvi peal tehtud katses anti mõlemale ühekordne doos pentaklorobenseeni (0,5 mg/kg). 40 päeva järel ahvid tapeti ning leiti, et umbes 95% antud pentaklorobenseenist oli akumuleerunud rasvkudedesse.
Kõrge temperatuuri suhtes on ta hästi tundlik – hävib keetmisel momentaalselt. Kuumutamist talub siiski võrdlemisi hästi, hävides alles 30 minuti möödudes. Desinfitseerivad ained hävitavad tekitaja kohe. Kõhutüüfuse nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja. Eriti ohtlikud on pisikukandjad, kes ise on küll terved, kuid eritavad väljaheitega haigustekitajaid. Nakatumine kõhutüüfusesse võib toimuda kolmel teel: vee kaudu, kui tarvitatakse saastunud vett lahtistest veekogudest või kui veevarustusallikad on reostunud; otsese kontakti teel kõhutüüfushaigega või pisikukandjaga; saastunud toidu tarvitamisel. Haigustekitajad satuvad suu kaudu seedetrakti, kus toimub nende paljunemine. Edasi tungivad tekitajad verre. Sellest tingituna erituvad nad väliskeskkonda nii väljaheite kui ka uriiniga. Kõhutüüfus kulgeb tsükliliselt ja kestab tavaliselt kuu aega. Kaks kuni kolm päeva enne
Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne); värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne); saastunud pinnas. Ohlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata käitlemiseks litsentsiomavale ettevõttele. Need on: ● Naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt ● Bitumeenitaolised segud ning kivisöe- või põlevkivitõrv ja tõrvasaadused ● Värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid ● Vanaõli
Al, Mg, ...) plahvatusohtliku gaasi H2 eraldumisega. Põleng tekitab toksilist suitsu. Esmaabimeetmed: Naatriumhüdroksiidi sissehingamisel : Viia kannatanu värse õhu kätte, puhkus, pooleldi istuv asend. Vajadusel kunstlik hingamine. Pöörduda arsti poole. NaOH allaneelamisel : Oksendamist mitte esile kutsuda. Juua rohkelt vett. (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole. NaOH Nahale sattumisel : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga. NaOH sattumisel silma : Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 min vältel, aegajalt tõstes üles alumis ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole. Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline , lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC ,
Eksport Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on ● tööstuskaubad ● kütused ● kemikaalid ● toit ● joogid ● tubakas Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4%. Import Suurbritannia suurimad impordiartiklid on: ● tööstuskaubad ● masinad ● kütused ● toidukaubad Keskkonnaprobleemid ● Õhk on saastunud, jõed põllumajandusjäätmetest kurnatud. ● Suurbritannia on sõlminud paljusid kokkuleppeid oma reostuse vähendamiseks. ● Tiheda asustuse tõttu pööratakse eriti suurt tähelepanu looduskaitsele. o Kaitstavad alad on enamasti väikesed, paljud paiknevad mägedes. Nende hulgas on riiklikke (kokku üle 1420 km2 ) ja kohalikke reservaate (1350 km2), metsareservaate, teadushuvi pakkuvaid kohti, linnukaitsealasid, rahvusparke ja muid. ● Metsade maha raiumine
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sa...
tv välisõhu või pinnase temperatuur, °C Kuna hoonel on üldjuhul mitu piirdetarindit, siis tuleb piirdetarindite summaarsete soojuskadude leidmiseks kõigi üksikute piirdetarindite soojuskaod kokku liita: Rakett 21 Ehitusinseneri kodutöö Õhuvahetusest tingitud soojuskaod tekivad, kuna hoones puhta õhu tagamiseks on vaja tuua ruumidesse värsket välisõhku ja eemaldada sealt saastunud õhk. Selleks kasutatakse ventilatsioonisüsteeme. Ruumide õhuvahetust on näiteks võimalik iseloomustada mõiste õhuvahetuse kordarv abil. Õhuvahetuse kordarv näitab mitu korda tunnis antud ruumi õhk vahetub. Tänapäevased ventilatsioonisüsteemid on soojustagastusega, mis tähendab, et osa väljatõmmatava õhu soojusest antakse sissepuhkeõhule tagasi. Soojustagastuse puhul näitab selle protsessi efektiivsust soojustagasti kasutegur.
suurendamine; · tuule- ja lumetõke. * fütontsiidid soodustavad õhu isepuhastumist, samuti hävitavad mikroorganisme. 4 · Linnades halvendab hoonete, tänavate ja väljakute kivist pind mikrokliimat · Linnas on õhutemperatuur 0,7...1 oC kõrgem kui linnalähedastel aladel. Vaiksel suvepäeval võib erinevus olla 7...10 oC · Mida selle parandamiseks teha? 5 Saastunud õhk... · Inimtegevuse tulemusena on CO 2 kontsentratsioon õhus suurenenud, mis põhjustab kliima muutuseid. Milliseid? · Samal ajal väheneb aga hapniku hulk. · Õhus olevat CO2 seob ja rikastab õhku hapnikuga taimkate, eriti puud. 6 · Linnade õhk saastub · tootmisjäätmetega; · autode heitgaasidega; · suitsuga; · tänavate tolmuga. · Puud filtreerivad õhust tolmu, kahjulikke gaasilisi
Tagajärjed Kliima on muutunud kontinentaalsemaks (suved soojemad, talved külmemad) Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel (tuulega järve lähedalt ära lennanud viljatu muld muudab mulla ka mujal viljatuks) Tolmutormid Järve toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on hävinud Tagajärjed(2) Kohalikel elanikel on suurenud terviseprobleemide hulk (tekib suurem vajadus meditsiini järgi) Magevee puudus (põhjavesi on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega) Biorelva laboratoorium 1948 rajati Vozrozdenije (pool)saarele bioloogiliste relvade laboratoorium. Selle ajalugu ja funktsioon on siiani teadmata. 1992 jäeti see NL lagunemise järel maha. On tõestatud, et seal toodeti, katsetati ning ladestati prügina bioloogilisi relvi. Hetkel tegeletakse ladestatud ainete neutraliseerimisega. Arvatakse, et sealseid relvi katsetati inimeste peal. Arvud
hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Haigus võib esineda puhangutena lasteaedades ning teistes kollektiivides. Ahepatiit paraneb alati hästi ning jääkprobleeme ei esine. KUIDAS HAIGUS LEVIB? TEKKEPÕHJUSED Ahepatiidi viirustega nakatutakse peamiselt mustade käte, toidu ja vee vahendusel. Nakatunud inimese väljaheites sisaldub viirust juba
Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. Ravi tuleb alustada võimalikult varakult ja korrata haigustunnuste taastekkel. Kassihaigus ehk peaseen Enamasti põevad peanaha seenhaigust lapsed enne murdeiga. See on haigus, mis kuidagi ise üle ei lähe, pigem läheb hullemaks, koldeid tuleb juurde. Eelkõige kandub nakkus edasi lemmikloomadelt, kuid on ka võimalik, et nakkus levib ühelt lapselt teisele kas vahetu kontakti või saastunud esemete kaudu (näiteks kamm, müts, padi vms). Sagedamini tekivad haiguskolded avatud kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning tavaliselt just sinna kohta, mis on loomaga otseselt kokku puutunud. Harvematel juhtudel haigestub ka juustega peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega haiguskollet. Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Peale kõigi nende punktide on veel see haigus ka nakkav.
Mina pooldan seisukohta, et tuumaenergia on inimkonnale rohkem kahjulik kui kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on terve lagunemise aja vältel ohtlikud, mille pärast tuleb neid
o Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaiguseid ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. DIFTEERIA o Levimisviis: piisknakkus o Haigusnähud: tursunud lümfisõlmed, köha, häälekaotus, palavik, neelamisraskused. o Ennetamine: mitmed vaktsineerimised o Ravi: ravitakse antioksiiniga ja antibiootikumidega SALMONELLOOS o Levimisviis: saastunud toidu- ja joogiga o Haigusnähud: iiveldus, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus o Ennetamine: kanaliha ja munatoodete vältimine tundmatus kohas o Ravi: antibiootikumid TEETANUS o Levimisviis: haava kaudu, musta süstlaga o Haigusnähud: näolihaste jäikus, neelamishäired, lihaskrambid o Ennetamine: vaktsineerimine o Ravi: antibiootikumid, antitoksiinid, lihaselaksandid PIDALITÕBI E. LEEPRA o Levimisviis: kontakt ja piisknakkus, 95% nakatunutest
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne
Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. KASVU- Külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes TINGIMUSED vähenõudlik, põuakindel. KASUTAMINE Puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist ja saastunud õhku. Aretatud mitmeid vorme. Ungari sirel Syringa josikaea Ungari sirel Syringa josikaea Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa AREAAL Kaug-Ida SUURUS Kuni 2m. VÕRA Püstine, tugevate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Hallikasrohekad, karvased, tihedalt ogalised. Ogad kõverdunud, erineva suurusega. LEHED Vahelduvad paaritusulgjad liitlehed, 5-22 cm pikad, laiade kokkukasvanud abilehtedega.
Olenevalt sademetest võib mõnel aastal põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase
Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. Must meri on väga saastunud. Saastumist mõjutavad mitmed suured sadamad Musta mere kaldal ja tihe laevaliiklus, samuti mere kaldal asuvate riikide hoolimatu suhtumine reostuse takistamisse. Samuti saastas Musta merd mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on ühendatud Vahemerega ainult kitsa Bosporuse väina kaudu, mistõttu on veevahetus on väike. 12. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Sea http://www.google.ee/imgres
Derivation Omadussõna Nimisõna Tegusõna Määrsõna Adjective Noun Verb Adverb Angry- vihane Anger- viha Anger- vihastama Angrily Embarassed- Embarrassment- piinlikus Embarrass- piinlikust Embarrassingly piinlik tundma Amazed- Amazement- hämmastus Amaze- hämmastama üllatunud Disappointed- Disappointment- pettumus Disappoint- pettuma pettunud Sad- kurb sadness- kurbus Sadden- kurvastama Terrified- Terror- hirm Terrify- hirmutama hirmunud Shocked Shock Shock Anxious- Anxiety-ärevus närviline Beautiful- ilus Beauty- iludus Beautifully- ...
Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
