Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus HAIGUSPUHANGUD Referaat toiduhügieeni õpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................4 2 Haiguspuhangud .................................................................................................................... 5 Olmeliste haiguspuhangute iseloomustus .............................................................................5 Etioloogiline struktuur: ..................................................................................................... 5 Esinemise kohad: .............................................................................................................. 5 Piisklevi haiguspuhangute iseloomustus .................................
Läbimõõt on 0,81,2 m. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli ehk soolekepike ehk kolibakter coli-bakter (, sageli kasutatud lühendatult E. coli) on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich
TOIDUINFEKTSIOONID Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus.......................................................................3 Düsenteeria........................................................................4 Kõhutüüfus........................................................................5 Tuberkuloos.......................................................................6 Tuberkuloosi tekkepõhjused....................................................7 Tuberkuloosi avaldumine........................................................8 Brutselloos........................................................................9 Koolera............................................................................10 Listerioos.........................................................................11 Listerioosi sümptomid..........................................................12 Kampüloos.......................................................................13 Jersinioos..............
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia
mikroorganismidest põhjustatud haigestumised. Patogeensed mikroorganismid on teisisõnu mürgised mikroorganismid, millest kirjutatakse pikemalt järgnevates peatükkides. Valed toitumisharjumused tähendavad liigsöömist ja valedes proportsioonides toitainete tarbimist. Valede toitumisharjumuste tagajärjel me rasvume ja meil esinevad mitmed südame- ja veresoonkonna haigused. Looduses võime leida mürgiseid seeni, marju ja taimi. Me peame neid tundma ja mitte ise neid sööma, ega ka teistele neid toiduks pakkuda. Jälgima peab ka toiduainete pakendeid, sest mitte kõik lisaained, mis on toiduainetes ei ole meie tervisele kasulikud, seega tuleb toiduainetes vältida tervisele ohtlike lisaainete kasutamist. Keskkond meie ümber on saastunud kemikaalidest ja heitgaasidest. Seepärast peab
Enamik mikroorganisme ...ei hävi..kuid nende areng peatub Külmutusprotsess peab olema kiire Ei tohi sügavkülmutada suuri koguseid korraga MIKROORGANISMIDE ALLIKAD · inimesed · loomad (närilised) · linnud 4 · putukad · tolm · toit (toores) 3. LOENG TOIDUAINETE KAUDU LEVIVAD HAIGUSED: TOIDUINFEKTSIOONID (nakkushaigused) nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu või ka vahetul kokkupuutel haigega või terve mikroobikandjaga NB toiduinfektsioon levib eeskätt ......õhu ja toorpiima ...kaudu TOIDUMÜRGISTUSED Toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe Toidus on muu (mittemikrobiaalse päritoluga mürgiseid ühendeid) HELMINTOOSID (usstõved) Tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel
tarbimisest. Definitsioon sisaldab kõiki toidu- ja joogiveepõhiseid haigusi, sõltumata haiguse tunnustest ja sümptomitest. Mõiste sisaldab nii ägeda kuluga haigusi, mida iseloomustavad diarröa ja oksendamine, kui ka haigusi, mille sümptomid ei ole 23 seotud mao-sooletraktiga. Näidetena võiks tuua botulismi ja toidupõhise listerioosi ning haigused, mis on põhjustatud toidu kontaminatsiooniga toksiliste kemikaalide poolt. Toidumürgistuse mõistet ei kasutata haiguste korral, mis on põhjustatud tuntud allergeenide ja organismile talumatute ainete poolt (intolerantsus). Toidumürgistuse 10 peamist põhjust: 1) toit on valmistatud liiga vara ette ning on säilitatud toatemperatuuril, s.o mitte külmikus; 2) enne külmikusse panemist on toitu liiga aeglaselt jahutatud;
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega (pe
Kõik kommentaarid