koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks
pesumasinate puhul pole näha. Põhilist paranemist nähakse eelkõige sensortehnoloogia täiustamises, 20-kraadise pesutemperatuuri võimaldamises ja pesumasina soojendatud vee asemel eelnevalt mujal soojendatud vee kasutamises. [6] Joonis 3. Pesumasina energiamärgistus Allikas: [6] Pesumasina energiamärgistusel on märgitud järgmised asjad: Aastane veetarbimine, mis arvutatakse 220 pesukorra järgi. 2011. aasta juunist kehtivate nõuete kohaselt ei tohi toodetav 5 kg pesu mahutav pesumasin kulutada üle 60 liitri vett, 6 kg korral üle 65 liitri vett, 7 kg üle 70 liitri vett jne. Pesumasina maksimaalne täituvus kilogrammides. Uued pesumasinad mahutavad 610 kg pesu, mistõttu on oluline valida sobiva mahutavusega pesumasin ja mudel, mis on varustatud pesumasina täituvust arvestava sensoriga. Sensoriga varustatud pesumasina vee- ja energiakasutus võiks masina poole täituvuse korral teoreetiliselt väheneda
rohkem vett kui dusi all käimine · Ära pese pesu ja nõusid voolava vee all · Veendu, et kraan ei tilguks! Elektri kokkuhoid · Jälgi, et tuled põleksid vaid neis ruumides, kus ise parajasti viibid · Ära jäta elektroonikaseadmeid standby olekusse, sest ka nii kulub elekter eriti hoolikas ole seinastepslisse unustavate telefonilaadiajate osas Elektri kokkuhoid · Toidu soojendamiseks kasuta mikrolaineahju · Pliit - kuna ahjuplaadi üleskuumutamiseks kulub suur hulk energiat, siis kasuta ühte plaati järjestikku mitme toidu valmistamiseks Elektri kokkuhoid · Lülita pliit välja paar minutit enne toidu lõplikku valmimist - see on veel piisavalt kuum, et toit lõpuni keeta/küpsetada. · Kasuta nõudpesumasinat sellega pestes saavad nõud märksa puhtamaks ning võrreldes käsipesuga jooksva vee all hoiab masin kokku kuni 70% vett ja kuni 25% nõudepesuvahendeid.
.........................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud materjalid..........................................................................................
.........................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud materjalid..........................................................................................
Pliidid Liigitus Suurköögi pliidid võivad olla elektri- või gaasiküttega. Gaasipliitide osatähtsus on järjest vähenenud. Neid kasutatakse rohkem piirkondades, kus elektriühendus kipub olema katkendlik. Gaasipliiti eelistavad ka restoranid, kelledele pliidi kuumenemisaeg, õigemini siis selle lühidus, on oluline. Elektripliit Elektriga töötavad pliidid võib jagada: · Keeduplaatidega pliidid; · Ühtse tasapinnaga pliidid; · Infrapunapliidid ehk keraamilised pliidid; · Induktsioonpliidid ja wokid. Keeduplaatidega pliidid Enim levinud on keeduplaatidega elektripliidid. Suurköökide pliidid on tavaliselt 4- või 6-plaadilised.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täiustatud hõõglambid.......................
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
- malmplaadi ümber olevaid roostevabast teraste rõngaste vahed puhasta hambatiku abil 3. Klaaskeraamika - vähese määrdumise korral pühi niiske lapiga - määrdunud pliiti puhasta spetsiaalse või mitteabrasiivse puhastusainega ning puhasta 30 hiljem majapidamispaberiga - kinnitunud mustus eemalda kaabitsa ehk varrega varustatud ziletitera abil NB! Klaaskeraamilise pliidi juures hoidu kuuma soola või suhkru sattumisest kuumale pliidi pinnale ning teravate ja raskete esemete kukkumisest pliidipinnale. Mikrolaineahjud Mikrolained tungivad max 3-5 cm sügavusele Mikrolainete abil soojeneb toit seest poolt väljapoole Liikuvad molekulid ei peatu koheselt peale ahju välja lülitamist Toidu soojenemist ja küpsetamist mõjutavad toidu vee sisaldus, tihedus, kuju ja kogus Kasutamine: 1
sanitaarruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump tagab hea säästlikkuse ka vanemates majades, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest “isu täis” saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 60%. 10 SOOJUSTEGUR-COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Mida suurem on COP, seda suurem on sääst. COP-i arvutamiseks jagatakse saadud soojusenergia kasutatud elektrienergiaga: kui COP on 4,4, siis järelikult pumpab soojuspump 1 kWh elektriga 4,4 kWh soojust.
Toit valmib ka ilma rasva lisamata Valmistab ka külmutatud toite, ilma et peaks neid eelnevalt üles sulatama Tänu kuuma õhu ringlemisele valmib toit ühtlaselt Aerogrilliga saab grillida tervet kana, sest seadmel on kaasas ka kõrgendav vaherõngas Toit ei kaota valmimisel oma mahlakust Grillil on kaks alust, mis võimaldavad valmistada kaks toitu üheaegselt Ahi kulutab toidu valmistamiseks 80% vähem elektrit kui tavaline pliit Grillil on isepuhastuse funktsioon ja seda tohib pesta nõudepesumasinas Grillil veetlev ja elegantne disain ning seda on lihtne kasutada Anum on läbipaistev ja seetõttu saab toitu valmimise ajal jälgida
veevõtukoha kasutamise eesmärk. Nt nr 1 – käte pesuks enne käitlemise alustamist; nr 2 – köögiviljade pesuks; nr 3 – toidunõude ja inventari pesuks jne. Kasuta sisevõrkude märkimiseks erinevaid värve. Kanna plaanile seadmed ja suurem sisseseade. Nummerda plaanil seadmed ja kirjuta plaani juurde, mis numbrile vastab milline seade ning vajadusel täpsusta milleks seadet kasutatakse. Nt nr 1 – külmik (+2C° - +6C°) tooraine hoidmiseks; nr 4 – ahi; nr 6 – külmvitriin salatite ja magustoitude välja panekuks jne. Kanna plaanile toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed. Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende
(kraanikausid) nummerda. Plaani kõrvale kirjuta lahti igale numbrile vastava veevõtukoha kasutamise eesmärk. Nt nr 1 käte pesuks enne käitlemise alustamist; nr 2 köögiviljade pesuks; nr 3 toidunõude ja inventari pesuks jne. Kasuta sisevõrkude märkimiseks erinevaid värve. Kanna plaanile seadmed ja suurem sisseseade. Nummerda plaanil seadmed ja kirjuta plaani juurde, mis numbrile vastab milline seade ning vajadusel täpsusta milleks seadet kasutatakse. Nt nr 1 külmik (+2C° - +6C°) tooraine hoidmiseks; nr 4 ahi; nr 6 külmvitriin salatite ja magustoitude välja panekuks jne. Kanna plaanile toidu, pakkematerjalide, jäätmete ning töötajate liikumisteed. Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- jm protsesside alast kuni tarbijani (letini, serveerimisruumini, väljastamispunktini). Jäätmete liikumistee algab nende
- seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, - seade, mis tekitab, suunab ja mõõdab elektrivoolu või elektromagnetvälja, - seade, mis on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V. 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga? Kui tarbija ostab uue külmkapi, on tal õigus vana külmkapp samasse kauplusesse tasuta tagastada. Ei ole oluline, mis kaubamärki nii uus kui ka vana külmik kannavad. Müüja on 4 kohustatud tasuta üks ühe vastu tagasi võtma ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme seega uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa. Suuremas koguses on kauplus elektroonikaromusid kohustatud vastu võtma ainult juhul, kui müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab
....................................................................27 Pilt 1 Ahi...........................................................................................................................27 Pilt 3 Kamin...................................................................................................................... 27 Pilt 5 Õliradiaator..............................................................................................................27 Pilt 2 Pliit.......................................................................................................................... 27 Pilt 4 Teisaldatav soojuskiirgur.........................................................................................27 Pilt 6 Konvektor................................................................................................................27 ..........................................................................................................
• Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. • Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. • Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. • Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 5 4.27. Elektripliidi kasutamisel: • Elektripliidi paigaldamisel tuleb see jalgade pikkust reguleerides loodi seada. • Pliidi kõrval asuvad seadmed ja pinnad peavad olema kuumuskindlad. • Enne elektripliidil tööleasumist tuleb kontrollida selle termoregulaatorit ja ümberlülitite korrasolekut. • Suurimale võimsusele lülitatud elektripliite ei tohi jätta tühjaks. • Pliidipealne peab olema ühtlane ja sile. Moondunud pealispinnaga pliiti kasutada ei tohi. • Töö ajal lülitada plaadid alul täisvõimsusele, pärast valmistatava keematõusmist aga nõrgemale voolule
ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides fossiilsetest kütustest odavam. Vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetele päikeseenergiast saab 2050. aastaks maailma suurim elektrienergia liik,. Praegu on päikeseenergia osakaal alla ühe protsendi. Lähitulevikus saab tegelikuks aga vastupidine tendents gaas ja kivisüsi kaotavad oma mõjuvõimu päikeseenergiale. Töö kirjutamisel on lähtutud peavoolumeediast, teaduskirjandusest ja uuringutest. Probleemiks on inimeste vähene teadlikkus päikeseenergiast, mistõttu puudub neil huvi või julgus kasutada päikeseenergialahendusi enda majapidamises. Autori eesmärgiks selle
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
· Jäätmete põletamise arendamine eeldab: - head koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate ja teiste erinevate huvigruppidega - kõrget keskkonnateadlikkust ning erinevaid taaskasutuse viise (sh. põletamine) toetava seadusandluse arendamist Jäätmistehase loomine: Planeeritav tehnoloogia: jäätmete masspõletus restkatlas soojuse ja elektri koostootmiseks investeering: ca 100 milj.EUR Tulubaas: _ Väravatasu (Gate Fee) _ Kaugküte (District heat) _ Elektrienergia (Electricity) Jäätmete saadavuse ( kütuste) prognoos Eestis : Prognoositav segsaolmejäätmete kogus Eestis aastal 2012 ca 550 000 t/a · Prognoositav jäätmete kogusTallinn Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmepõletus tehase loomise eeldused: · Tegevuspiirkonna määratlemine · Ümbritsev keskkond ja naabrus
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
LOKT.04.023 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus (3 EAP) Ajakava, teemad ja õpieesmärgid Aeg (esialgne!) Teema 1.sept Sissejuhatus. Jäätmete liigid, koostis ja käitlemise põhimõtted. 8.sept Seadusandlus: Jäätmeseadus ja nimistu 15.sept Jäätmekavade koostamine ja keskkonnajaamade rajamine.. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapal
............................................................................................................ 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ............................................................................................ 19 3.7. Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. ..................................................... 20 3.8. Elektrilised täiturid ............................................................................................................ 22 3.8.1. Diood .............................................................................................................................. 22 3.8.2. Transistor ..........................................................................................................
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses
10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle
Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid o valgustus o ruumi aeroreasatsiooni reziim o vibratsioon o magnetlained Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu. Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega a
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus.......................................................................................................... 8
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
saavutamiseks, sellele otsitaksegi vastuseid loodusvarade majanamise ökonoomikas. Energia piisavus ja kättesaadavus on praegu üks olulisemaid majanduse ja loodusvaradega seotud teemasid, sest väga paljude riikide energiamajandus baseerub taastumatutel loodusvaradel (nafta, süsi, maagaas, Eestis põlevkivi). Kuna taastumatute varade kasutamine tähendab ühtlasi nende varu vähenemist, toob see kaasa nii nende loodusvarade kui neist toodetud energia hinna tõusu. Tabel 1. Elektrienergia hind euro/kWh kodutarbijale. Allikas: Statistikaamet KE34: ELEKTRIENERGIA LÕPPTARBIMISE HIND KODUTARBIJALE --- Periood ning Tarbimiskogus Aastatarbimine 2500-5000 kWh 1. juuli 2007 - 31. detsember 2007 0.07 1. jaanuar 2008 - 30. juuni 2008 0.07 1. juuli 2008 - 31. detsember 2008 0.07 1. jaanuar 2009 - 30. juuni 2009 0.08 1. juuli 2009 - 31. detsember 2009 0.08 1. jaanuar 2010 - 30. juuni 2010 0.08 1. juuli 2010 - 31. detsember 2010 0.08 1
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
28% juhtudel oli ventilatsioon lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest esines veel vana elektrikaabeldust. Tabel 1.2 Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed. Kood Külm vesi Soe vesi Kanalisatsioon Küte Ventilatsioon Elekter 6001 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Ahi ja pliit, Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: elektriradiaator, köögis ja elekter, pliit el.põrandaküte duširuumis 6002 Pumbaga Mahtvee- Puudub Keskküte Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: (kivisöega), köögis elekter duširuumis
magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
