Vee- ja elektrienergia
kokkuhoid
Vee kokkuhoid
· Eelista vanni kasutamisele dussi, kuna
vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda
rohkem vett kui dusi all käimine
· Ära pese pesu ja nõusid voolava vee all
· Veendu, et kraan ei tilguks!
Elektri kokkuhoid
· Jälgi, et tuled põleksid vaid neis ruumides,
kus ise parajasti viibid
· Ära jäta elektroonikaseadmeid standby
olekusse, sest ka nii kulub elekter eriti
hoolikas ole seinastepslisse unustavate
telefonilaadiajate osas
Elektri kokkuhoid
· Toidu soojendamiseks kasuta
mikrolaineahju
· Pliit - kuna ahjuplaadi üleskuumutamiseks
kulub suur hulk energiat, siis kasuta ühte
koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks
Tegelikkuses aga taandub lugu inimesele, kes energiat tarbib.Majapidamiste energiatarbimine on erinev, sõltudes geograafilisest asukohast, hoone suurusest ja kasutatud materjalidest, elektriseadmete hulgast ja tüübist, leibkonna suurusest ja eripäradest, kultuuritaustast ja tarbimisharjumustest. Selge on, et inimene saab energiat säästa, olgu selleks soojusenergia sääst akende tihendamise ja soojusvaheti kasutamisega ventilatsioonisüsteemis või elektrienergia sääst üleliigsete tulede kustutamise ja ööseks ootereziimil tarbijate seinast välja tõmbamisega.Säästliku mõtteviisi vajalikkust on propageeritud viimastel aastatel väga palju. Tänapäeval on võtmeküsimuseks tasakaalu saavutamine majandusliku efektiivsuse kasvu ja loodusvarade säästliku kasutamise vahel. Me kõik elame piiratud ressursside maailmas ja tegelikult saab igaüks meist oma igapäevaseid tegemisi sättida nii, et peetakse silmas keskkonna taluvuspiire ning
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi mehhaanika t
Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41 E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43 Sissejuhatus 43 Ajalugu 44 Seadusandlus 44 Arvestusmetoodika 45 Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47
niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
2.2 Toidupüramiid 2.3 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4 Tervisliku toitumise alused 2.5 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab andma inimesele vajalikul hulgal energiat ja toitaineid. Toit on vajalik, et inimene kasvaks, areneks ja oleks terve. Täiskasvanud inimene vajab toitu: ainevahetuseks, koerakkude uuendamiseks, töö ja tegevusega kulunud energia taastamiseks, vajalike toitainete varude loomiseks organismis. Valest toitumisest tuleneb üle 70% haigustest. Juba ühe päeva toitumisvead võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: väsimus, 22 halb enesetunne, näljatunne ja magusaisu, mao- ja soolestikuvaevused, rahutus, suurenenud vajadus kohvi ja tubakatoodete järele, unetus.
mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii-
Kõik kommentaarid