tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi. 7 Abruka saar asub Saaremaa lõunarannikul,4-km kaugusel Roomas-Saarest.Abrukal kasvab Eestis haruldane Kesk-Euroopa tüüpi lehtmets.Saarel on kaks tuletorni:sõrestiktorn ja raudpetoon
tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud. Järve liudestik rand piki Sääre maanteed moodustavad kõrge rannaastangu.Luited moodustavad männimetsaga kaetud madalate küngaste rühmasid.Rand on kasutusel suppelrannana. Saare maakonnas on peale suurima saare Saaremaa veel Muhu,Abruka,Ruhnu,Vilsandi ja rohkesti väiksemaid saari ja laidusi. 7 Abruka saar asub Saaremaa lõunarannikul,4-km kaugusel Roomas-Saarest.Abrukal kasvab Eestis haruldane Kesk-Euroopa tüüpi lehtmets.Saarel on kaks tuletorni:sõrestiktorn ja raudpetoon
1 Sisukord Saaremaa üldinfo......................................................................................................................... 3 Kirev ajalugu................................................................................................................................ 4 Rikas loodus. ............................................................................................................................... 4 Palju vaatamisväärsusi................................................................................................................. 4 Õlu. .............................................................................................................................................. 5 Leib............................................................................................................................................... 5 Tuulikud..........................................................................................................
Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht.( 3 ) Foto 9. Käina laht Hiiumaal. ( 10 ) 14 9.Inimtegevus looduses 9.1. Saaremaa inimtegevus looduses. Saaremaal on väga aktiivne tegevus rannajoone puhastamine ja üleüldse hoitakse saaremaal loodus puhtana. Kaasaegse looduskaitsega on Saaremaal tegeldud juba selle sajandi algusest alates. Saare esimene kaitseala moodustati Vaika saartele 1910 aastal. Tänaseks on sellest välja kasvanud Vilsandi rahvuspark, kuhu alates 1993 aastast kuulub ka Tagamõisa poolsaar lääneküljel olev Harilaid. Veel on saaremaal Viidumäe looduskaitseala ja tegeletakse ka jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala
................................................6 4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded........................................................................................... 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht,
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja i
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mullutu-Suurlaht ja
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, P
tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala rajati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta siinseid haruldasi taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähelepanekute ja uurimistöö käigus on saanud üha selgemaks, kuivõrd rikas ja huvipakkuv on kogu siinne elus ja eluta loodus oma avaldumisvormides, on ka edaspidi siiski esmatähtsaks peetud kaitseala esialgset eesmärki. Looduskaitseala rajati pindalaga 593 ha, 1979. aastal laienes ta 1194 ha-ni ja 1995. aastal, kui välispiiri korrigeeriti ja kaitselaga liideti idaservas paiknenud kaitsevöönd, sai Viidumäe pindalaks 1873 ha. Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita,
Taimestik Saaremaal on valdavaks loopealsete ja puisniitude valdkond. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke. Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb siin 80 %, s.t üle 900 taimeliigi. Looduslikult kasvavad siin näiteks: 11 jugapuu, luuderohi ja tuhkpihlakas. Valdavateks puuliikideks on mänd ja Saaremaale iseloomulik harilik kadakas. Ülekaalus on männimetsad (valla põhja- ja loodeosas), ülejäänud osas levivad männi-lehtpuu segametsad. Lehtmetsade puurinde moodustavad eeskätt h. tammed, millele seltsib teisi lehtpuude liike (Loode tammik valla lõunaosas). Eraldi väärib äramärkimist Abruka laialehine salulehtmets, mis kuulub sinilille ja naadi kasvukohatüüpi. Domineerivaks puuliigiks siin on pärn, kaasnevad vaher, jalakas ja saar.
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S
Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama
Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, samuti terve rida geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Praegune kaitsealade süsteem on Eestis suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1. juunil 1994 võeti Riigikogus vastu "Kaitstavate loodusobjektide seadus", mis käsitleb kaitsealade kõrval ka looduse
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike
Kõige tähtsamad neist on Ristna-Ohami, Kõpu-Ojaküla-Ülendi ning Tahkuna lääne-ja põhjarand. Ristna-Ohami väärtusliku maastiku puhul on tegemist kõrge puhkeväärtusega alaga, mis sisaldab inimtegevusest vähe mõjustatud metsi ja randa ning kahte ajaloolise väärtusega kultuurmaastikuala: Ristna tuletorni ja selle lähemat ümbrust koos hoonetega ning Ristna- Lõunanina militaarala II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega. Ristna tuletorn ja rand on populaarsed külastusobjektid, selleks võiks saada ka 6 militaarala. "Surfiparadiis" meelitab seiklusturiste, kuid peletab eemale vaikust ja rahu otsivaid puhkajaid. Kõpu-Ojaküla-Ülendi ala hõlmab nimetatud külasid. Nendest huvitavaim on Kõpu küla, kus asub ka Kõpu tuletorn, mis on Hiiumaa sümboliks. Küla ja mõisa põllumaad on säilinud suures osas oma traditsioonilisel kujul
Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Puisniit - nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused:
7 Eesti rannikumeri Marianne Kangur KM31 Maakerge... Eesti jääb suuremas osas maakerke alale. Meri meie rannikul taandub, vee alt kerkivad karid, need muutuvad laidudeks ja saarteks, mis kasvavad lõpuks suurema saare või mandri külge poolsaareks. Kõige kiiremini toimub maakerge Hiiumaal umbes 23 mm aastas Saaremaa lõunarannik, Pärnumaa rannik ja Narva lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paik
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos
Lastele, üliõpilastele ning pensionäridele 10 krooni. Kontakt: tel.: 605 5044 ; 58 173 560 e-post: [email protected] 6 Piusa jõe ürgorg Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (pindala 1237 ha) asub Haanja kõrgustikul Võrumaa idaosas Vastseliina ja Meremäe valla piiril. See kaitseala on rajatud väga liigestatud Piusa jõe ürgoru (kuni 30 m sügav) ja selle veerudel esinevate suurejooneliste devoni liivakivipaljandite (12 nn müüri) kaitseks. Jõgi voolab kaitseala piires kuni 35 meetri sügavuselt aluspõhjakivimitesse lõikunud ürgorus. Kaitseala lõunapiiril on vaatamisväärsuseks 1342.a ehitatud ja Põhjasõjas hävinud Vastseliina ordulinnuse varemed ning 19. sajandist pärinev Piiri kõrts. Kaitseala lõunapiirile jääb ka Vastseliina mõisa park.
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merili Sulg, Marianne Männistö LÄÄNE-EESTI MADALIK Juhendaja lektor Are Kaasik Tartu 2009 1 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Geograafiline ülevaade............................................................................................................... 4 1.2 Pinnavormid..........................................................................................................................4 1.3 Rannajoon ja rannikualad......................................................................................................... 4 2. Kiima........
See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist.
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest
1. Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inimesi ei olnud. Mesoliitikum ehk k
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis
umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks. Rannajoon Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.
•Karbonaadivaesel lähtekivimil palurohumaade tüübirühm nõmmerohumaade tüübirühm 1) loorohumaade tüübirühm ( ka loopealsed e. alvarid) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)] cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi Alvar – rootsi k., K. Linné uuris 1741 Oluline: puudeta, põõsarinde katvus < 30 % Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran enamasti sekundaarsed, harva primaarsed tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel jagatakse kuivadeks ja niisketeks Ökoloogilised tingimused •mullad on õhukesed kuni 20-(30) cm, huumusrikkad, viljakad, pH ca 7 •sademete vähesus (eriti Lääne-Eestis) •tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
