Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Säärane mulk.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
silmaring, harib, paljust, arvavad, laieneb, situatsioonides, millestkiKristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, sam
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olu
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse
Inimesed seevastu peavad end targaks ning rahulduvad sellega. Inimene ihaldab kõike mis tal ei ole ja mis on temale kättesaamatu. Tarkust peavad inimesed lihtsalt faktide ja teadmiste omandamist, kuid filosoofid küll ihaldavad tarkust, kuid ei püüa ilmtingimata tarkust taga nõuda, nad teavad et nad ei saa kunagi piisavalt targaks. Arvan et inimesed on kitsarinnalisemad, nad võrdlevad end liiga palju teiste inimestega ja seega arvavad, et nad on targad ja ilusad ja väga head. Kuna religioon populaarsus järjest kahaneb ei ole inimestel aimdust ka Jumala puhtusest ja tarkusest. Ükskõik mida enda Jumalaks pidades seejuures. Usun et filosoofid oskavad ja sudavad vaadata maailmapilti laiemalt ja näha et puhta tõeni on inimesel pikk tee, nad armastavad tarkust ja see tarkus paistab neile nii suursugune ja võimas et kõike hallata ei oleks kunagi võimalik.
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Intstituut Sotsioloogia suund Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem investeerida ja panustada see ressurss haridusse. See on iga indiviidi kaalutletud otsus. Kvaliteetne haridus on meile kui väikse arvuga riigile oluline, sest just ha
Usu ja mõistuse vahekord 1) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas): ,,Loomupärased"(need, milleni ma võin jõuda oma mõistuse abil) ja ,,ilmutuslikud"(need, mida ma saan teada ainult tänu Jumala armule; need, mida ma ei teaks ilma ilmutusteta, ilmutusraamatuteta). Need kaks ei ole omavahel vastuolus. ,,See, millega ma mõistusega aru saan, ei ole vastuolus sellega, mis pole loogiselt võetav ja arusaadav". 2) ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James): Teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (Sõprus, armastus). N: kuni ma ei saa tõsikindlat tõestust selle kohta, et ta mind armastab, ma temaga ei abiellu! Nonsenss Kui ma olen rikas, ei saa ma tõsimeelis teada, et kas sõbrad on minuga sõbrad tõsimeeli, või vaid raha tõttu. 3) Irratsionaalne seisukoht (Augustinus, Kierkegaard) Usun, kuna ei mõista, kuna see on absurdne. Inimene teeb midagi, mis on põhimõtteliselt mõistuse vastane
Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini. Miks peaksid sellised meeleolud meie jaoks olema oksaks filosoofiasse? Filosoofial on oluline erinevus võrreldes teadusega. Ta küsib küsimusi, uurib asju, otsib teadmist, mis erineb teaduslikust teadmisest. Filosoofiline teadmine puudutab minu elu. Filosoofiline teadmine on eksistentsiaalselt laetud. 4
3 mänguliselt ja lapsest lähtuvalt õpetada. Tallinna Ülikooli Pedagoogilisest Seminaris viimasel aastal õppides avastasin ma, et minus on tärganud tugev soov oma teadmisi täiendada magistriõppes. Mulle oli hakanud tunduma, et mida rohkem ma teadmisi saan, seda rohkem on mul veel õppida ja avastada õpetajana. Tundus täiesti loomulik, et jätkan oma õpinguid magistriõppes Tallinna Ülikoolis. Tallinna Ülikoolis õppimise ajal on minu silmaring oluliselt laienenud selles osas, mis puudutab lasteasutuse juhtimist. Õpetajana olen muutunud enesekindlamaks, julgen rühmas teha asju omamoodi, sisse viia uuendusi ja olen elavdanud lasteaia siseselt õpetajate vahelist koostööd. Olen teadlikumaks saanud lasteasutuse juhtimisest ja oma maja siseselt olen teinud ettepanekuid dokumentatsiooni korrastamiseks, ümbertegemiseks jne ja neid koos direktoriga ka ellu viinud. 3. oktoobril 2014 sain ma Rae
seda endale lubada. Mõned ütleksid, et on alati võimalus võtta õppelaenu või muut moodi see raha leida, aga kes meist tegelikult tahaks hiljem pool enda elu seda laenu maksta? Paraku on hariduse kättesaadavus kõigile asi, mida Eesti riik peaks arendama. Teine väga oluline faktor, mis mõjutab meie õppimist on meid ümbritsevad inimesed. Selge see, et noor, kelle sõbrad või vanemad ei soosi tema õppimist või arvavad, et see on ajaraiskamine ja uskuge mind, et neid inimesi leidub küllalt ei hakka just suure õhinaga pabereid ülikooli viima. Meid ümbritsevad inimesed mõjutavad meid rohkem, kui me arvata oskame ja kurb tõsiasi on see, et mitte kõik inimesed ei suuda endale ja enda soovidele kindlaks jääda. Loomulikult ei tohiks vanemad ja teised meile olulised inimesed õppimist ka peale suruda, sest ka see ei vii kuhugi. Olen mitmeid
jumalatest ja nõmedatest (inimestest) Eros (armastus kauni vastu) kui filosoof on midagi sureliku ja surematu vahepealset, ehk Võimas deemon, sest eks deemon ole ju midagi jumala ja inimese vahepealset. Filosoof ihaldab tark olla ning sellega on ta erinev Jumalatest ja nõmedatest, kuna esimesed on juba targad (kuigi ise nad ennast sellistena ei arva) ja neil pole vaja veelgi targemaks olla aga inimeste ehk nõmedatega on niipidi, et nad arvavad, et nad on targad (tegelikult pole) ning ei prüügi arukust juurde saada. Phaidon: 37) miks on filosoofile vastuvõetamatu enese kallal vägivalla tarvitamine Jumalad, kes on meid targem ja arukam on meie hoidjad. Meie olemegi kõik „vangistuses“ ning ei saa ära joosta. Meie oleme Jumala vara ning ainult tema saab anda märku, et lahkuksime elust. Filosoofid aga saavad sellest aru ning lihtsam öeldes, filosoofid saavad aru, et neil pole lubatud enese kallal vägavalla tarvitada,
Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuajamises, tegevuses või sü
Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest. Õnnetuseks on vaid vähesed meist head kuulajad. Juba puht informatsioonivahetuse tasandil jääb uurijate sõnul 75% suulisest suhtlemisest tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse see kiirest. Veel haruldasem on oskus öeldust sügavamat tähendust leida. Kui laastava mõjuga ja ometi kui tavaline on see, et räägitakse millestki endale väga olulisest ja avastatakse äkitselt, et kaaslane õigupoolest ei kuulanudki ja andis vaid automaatseid ja mehaanilisi vastuseid. 2.1 Mis mõjutavad meie kuulamisoskust? Meie ühiskonnas levinud viletsa kuulamisoskuse peamine põhjus on see, et juba varakult saame me range koolituse mittekuulamisest. Terapeut Franklin Ernst ütleb, et ,,elu esimestest aastatest peale on kuulamisoskus inimese kõige enam treenitav tegevus." Ernst märgib, et
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Magades targaks? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö "Magades targaks?" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri 1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise võimaluse üle. 1. Kirjat
Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole püüelda, vaid edu johtub millestki.See voogab väärilise eesmärgi nimel tehtud tulemusliku jõupingutuse ettekavatsemata kõrvalsaadusena. (53). Ära kaota võimet märgata kiiresti muutuvas ajas ilmnevaid suurepäraseid võimalusi. Võta silmaklapid ära ja hakka uute võimaluste järele ringi vaatama. (55). Olen ennemini pime kui kujutluseta nägija. Juhtimine on keskendunud TEGUTSEMINE olulise eesmärgi nimel. (57). Juhtimine tähendab mõistmist, et võimatuks peetud asjad on üldiselt need, mida lihtsalt pole
tõelise loomuse. Ja selle kogemuse alusel arvas Sokrates nüüd olevat aru saanud, millele jumal vihjas – nimelt sellele, et inimeste seast on kõige targem see, kes, nagu Sokrates, mõistab, et tõeliselt tark on üksnes jumal ja tema enda pelgalt inimlik tarkus pole midagi väärt. Nüüdsest mõistis Sokrates oraakli ütlust kui jumala poolt temale pandud kohustust käia inimese juurest inimese juurde ja näidata, et nendel tegelikult ei ole seda teadmist, mida nad arvavad endal olevat: “Nüüd rändan kõikjal ringi, uurin ja kontrollin vastavalt jumala näpunäitele, kas saan kedagi linnaelanikest või võõramaalastest targaks pidada. Alati, kui see mulle nõnda ei tundunud, näitan ma nagu jumalat abistades, et too inimene ei ole tark.” (23 b) Niisiis, Sokratese osutatud avastuse järgi on põhiliseks inimlikuks tarkuseks – teada, et ei teata. Kuidas seda Sokratese väidet mõista? Kõigepealt selgub teose kontekstist, et see ei
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud n
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles mõttes, siis arvan ma,
Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb. C. Rossetti Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Edukas naine ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu Kui ükski võimalik lahendus ei sobi, siis kõlbab ka võimatu lahendus. Tundmatu Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moodustavad õnne. J. B
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema
Mainori Kõrgkool Ärijuhtimise instituut ÕPPIV ORGANISATSIOON Referaat aines Juhtimise alused Koostaja: Katri Kauniste Õpperühm: PS-1-S-E-Tln Õppejõud: Toomas Saal 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja nende (ümber)õpet, vaid ka seda, et n
· Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. · Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et · Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. · Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. · Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik · inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et · ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea. · ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
situatsioonides toime tulema. ( Jüri Allik ,,Psühholoogia keerukusest" põhjal). NB! Viimase aja uuringud annavad veel ühe huvitava tähelepaneku - mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib endale keskkonna ,mis tema seadumustega kõige paremini sobib. Ja kui see ei sobi, siis ta kas üritab seda muuta sobivamaks või lahkub Inimese enda subjektiivsed hinnangud oma isiksuse kohta, langevada piisavalt hästi kokku sellega, mida teised temast arvavad. Kuigi tutvuse aeg ja võimalus näha inimest erinevates olukordades, parandab seadumuste hindamise täpsust, saab põhilisi isiksuse omadusi hinnata piisava täpsusega juba 5 minutilise kohtumise järel. Suur hulk tänapäeva teadlasi usub, isiksuse omadused on päris avalik asi, mida inimene ja teda tundvad teised inimesed saavad piisava täpsusega hinnata st. seal sees on ka ebatäpsusi, kuid inimese hinnangud on siiski piisavalt adekvaatsed. (Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD:
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambival
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
annaabi.ee 
