ta on mänginud nii Nuku- ja Noorsooteatris kui ka väljas pool seda, teistes teatrites ja kokkuvõttest. Selle uurimistöö kaasa aitamise eest sooviksin tänada Karin Raski, kes oli nõus vastama meili teel küsimustele, seoses tema elu ja näitleja karjääriga. 3 KARIN RASK Eesti näitleja, kes on sündinud 21. aprillil 1979. Lõpetanud Haapsalu Gümnaasiumi 1997. aastal, õppinud aastatel 1997-1998 Tallinna Pedagoogikaülikoolis raadiorezii eriala ja lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli näitleja eriala (XX lend, juhendaja E. Nüganen) 2002. aastal. Karin Rask on üks kahest EMA Kõrgema Lavakunstikooli 20. lennu lõpetajatest, kes on läinud tööle Nukuteatrisse. Kõige esimene roll oli tal Haapsalu Kooliteatri etenduses ,,Läänemaa lugu". Esimest korda tegi Karin muusikalis kaasa siis, kui mängis ülimenukas ,,Greases" nohikut. Karini arvates
reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle väga meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga. Navitrolla pole küll kunagi ülikoolis kunsti õppinud, kuid see ei muuda teda sugugi vähem kunstnikuks. Ta erineb teistest kunstnikest ning tal on täiesti oma stiil. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. 7 Kokkuvõte. Tutvudes kunstniku eluga ja loominguga, sain väga palju uut ja huvitavat teada, mida saab ka referaadist lugeda
Su päevad on sageli pikad ja nii mõnigi peab sind töönarkomaaniks. Sõbrad tunnustavad su kirge ja ebaõnnestumine paneb sind pigem üritama rohkem. Leidlikkus: Sa oled loov. Sa üritad igas olukorras leida parima lahenduse ja sa võtad kriisiolukordi kui väärtuslikke õppetunde. Sa hoolitsed oma loovuse eest, kuna tead, et see on parim viis hoida end vormis. Vastupidavus: Sa tead, et edu ei tule üleöö ja et see nõuab pikaajalist ja pidevat harjutamist. Sa oled õppinud, et tänane tagasilükkamine viib sageli homse võiduni, mistõttu sa rühid kindlalt eesmärgi suunas. Plaanimine: Alati kui pead mõnda ülesannet täitma, siis alustad strateegia kavandamisega, et täita ülesanne võimalikult tõhusalt. Sõltuvalt ülesande keerulikkusest on sul plaan kas paberil või su peas, aga see on alati olemas. Optimism: Sa tead, et plaanid ei lähe alati nii nagu oled tahtnud
jõukaks Venemaal, kus ta tootis maa- ja meremiine sõjaväele. Noorena kolis Nobel Venemaale. Ta isa oli abielus Carolinega ja neil oli kaheksa last. Et tõrjuda Alfredi huvi luuletajaks saamise vastu, saatis isa ta Pariisi end täiendama keemias, mille vastu noormees samuti suurt huvi tundis. Enne Rootsisse naasamist 1859. aastal, töötas ta veel mõnda aega USA-s. Nobeli nime sai suguvõsa Nöbellövis sündinud esivanemalt, kes esimesena lõpetas ülikooli, aga Alfred ei õppinud üheski kõrgkoolis ning ei saanud ühtegi teaduskraadi. Tänu headele koduõpetajatele oskas 17aastane Alfred peale rootsi hästi ka vene, prantsuse, saksa ja inglise keelt. Alfredi vend Robert Hjalmar sai naftatöösturiks Bakuus, vend Ludvig Immanuel aga relvatöösturiks Peterburis. Relvaäri, õieti laskemoonatööstus, köitis ka Alfredit. 1847. aastal itaallase Ascanio Sobrero avastatud nitroglütseriiniga sooritas ta esimese plahvatuse 1862. aastal
1. Miks sõlmis issand metistofelesega kokkuleppe ? Issand sõlmis Metistofelesega lepingu kuna ta arvas, et Fausti hinge ei ole võimalik õigelt teelt eksitada ning Metistofeles lubas talle vastupidist tõestada. 2. Miks sõlmis Faust metistofelesega kokkuleppe ? Faust sõlmib Metistofelesega kokkuleppe, sellepärast et ta on väga haritud ja suure silmaringiga inimene, õppinud mitut teadust, aga sellegipoolest ei ole suutnud inimsoole näidata teed paremuse poole. Ta otsib meeleheitlikult kõige sisimat olemust, aga on alati piiratud inimliku mõistuse piiridest. Ta tahab elu nautida ja kõike mõista ning Metistofeles lubab talle pakkuda kõike mida ta vähegi soovib. 3. Kuidas iseloomustab end metistofeles ? Miks on tema tegevus vähetulemuslik ? Metistofeles kui saatan on raamatus kuri tegelane, huvitav on aga asja juures see et ta ei tundu kuri, ta on
Tuhkatriinu toimus 14.novembril Rahvusooper Estonias. Osades olid:*Angelina(tuhkatriinu)-Helen Lokuta-sündis 12.aprill 1975. aastal Tartus ja on eesti ooperilaulja(metsosopran).Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (2000.a) ja aastal 2001 Karlsruhe Ooperikõrgkoolis.Aastal 2002 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise eriaalal, õpetajaiks Pille Lill ja Tamara Novitsenko.Hetkel õpib ta Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris, juhendajaks Jakko Ryhänen.Aastast 2001 on ta Rahvusooper Estonia vabakutseline solist ja aastast 2006 koosseisuline solist.Aastal 1994 võitis ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia.Aastal 2002 osales Eesti noorte
pere ja naise ees. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja". Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta n-ö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks oli vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud, seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile
Kes on arst? Kui sa oled haige, on sul vaja arsti juurde minna. Arst on õppinud ära tundma, mis haigetel inimestel viga on, ja ta teab, mis neid terveks teeb. Tavaliselt on esimene arst, keda sa kohtad, üldarst. Need arstid tunnevad paljusid haigusi. Nad teevad ka haigust ennetavaid arstlikke läbivaatusi ja määravad kaitsesüstimisi. Sinu haigusest olenevalt võib arst saata sind kirurgi või mõne muu eriarsti juurde. Kirurgid on arstid, kes teevad operatsioone. Nad lõikavad patsiendi keha lahti ja võtavad haige elundi välja või parandavad seda
Scott A. Snook - USA Sõjaväeakadeemia käitumisteaduste ja juhtimise osakonna professor, Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent. Antud raamat annab meile ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ning kirjeldab selle olulisust argielus. Raamatu koostajad näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastate uuringute tulemusel on raamatu autorid leidnud, et vaiketeadmisi saab mõõta kui ka õpetada. Uuringute tulemuste andmed näitavad, et praktiline intelligentsus erineb psühholoogiliselt ja statistiliselt nii akadeemilisest intelligentsusest, mõtlemise isikupäras kui ka stiilidest.
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z
Friedrich August von Hayek (Lühitutvustus) Friedrich August von Hayek sündis 8. mai 1899 Viinis intellektuaalide katoliiklikku perekonda. Ta kaitses Viini Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduses ja politoloogias, lisaks on ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud
septembril 1972. aastal Karilatsis Põlvamaal. Tema ema on tekstiilikunstnik Eevi Nerva ja isa kirjanik ja luuletaja Silver Silliksaar. Lisaks on tema õde Kaja Raitar moekunstnik. Nerval ja tema abikaasal Evel on kolm last: poeg Ef Nei Net (sündinud 2000) ning tütred Ke Nette (sündinud 2002) ja Mona Rea (sündinud 2006). Hetkel elab ja töötab kunstnik Nerva Lõuna-Eestis Põlvamaal Maaritsas. Hariduselt on Nerva viiuldaja ja helilooja. Kunsti pole ta kunagi õppinud oli autodidakt. Kunstitööga alustas 1998. Aastal, kui müüs maha oma muusikainstrumendid ning tekkis eneseväljenduskriis. Ta alustab omaloomingut akrüüljoonistustega. 2002. Aastal hakkas ta pilte tegema digitaalsel joonistuslaual, hiljem ta printis joonistused välja. 2004. Aastal lõi ta "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" tehnoloogia, milles printis pildid välja spetsiaalsele paberile, kattis UV-- kaitsega laminaadiga ja kleepis aluspapile. Alates 2005
vilistlasena. Laiemale avalikkusele on tema aga tuntud kui kuulsa Eesti näitlejana. Uurimuse käigus üritan välja selgitada mis mees ta koolis oli, teatris ja reaalelus on. Tõnu Oja sündis 4. juuli 1958. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat veetis Tõnu tänapäevases Tallinna Inglise Kolledzis. Keskhariduse omandas Oja Tallinna Reaalkoolis. Reaalkoolis käis ta spordiklassis. Keskkooli ajal ta enda väitel ei õppinud üldse, kuna tal oli kindel siht ees saada näitlejaks. Tõnu oli klassis alati inimene, kes tahtis tähelepanu keskpunktis olla. Sellega kaasnesid muidugi ka naljakaid juhtumeid. Üks päev ei meeldinud Tõnu vene keele õpetajale ta portfell. Tõnu otsustas, siis järgmine päev tulla kooli metallämbriga. Oja oli pidev hilineja. Ühel päeval sidus ta oma jala sidemesse ning võttis kepi kaasa. Õpetajatele ütles Tõnu, et murdis jalaluu
ESSEE Ivan Julm IV ja tema veretööd Ivan Julm oli Moska suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani. Moskvas valitsenud tsaaridesst oli ta kuulsaim ja läks ajalukku kui üks kõige verisemaid valitsejaid enne 20. sajandit. Varakult orvuks jäänud ja 17-aastaselt tsaariks kroonitud, süüdistas Ivan IV kõigis oma pattudes rasket lapsepõlve. Just oma hooldajatelt, võimuahnetelt bojaaridelt, olevat ta õppinud salakavalust ja julmust. Tänu millistele veristele kordasaatmistele ta päris endale sellise nime? Ivan Julm saatis korda väga palju veretöid, mis on tänapäeva maailmapildis mõeldamatud. Minu jaoks on tema üks kõige shokeerivamaid tapatöid tema ja tema poja kaklus.1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale
liigutusi, kui teeb ema. Hetke pärast viskab ta aga käpuli ja hakkab hoopis tolmuimejat imiteerima- selle häält järele matkides ning mööda põrandat ringi roomates. Jean Piaget Piaget teooria kohaselt toimub lapse areng etappide kaupa ning kui mingi tase on õpitud, siis sellest tagasi ei ole võimalik minna. Seda oli näha ka Joonas tegevuses, et tal on näiteks klotsidega mängimine selge ning seda oskab ta teha ja seda oskust ta ei kaota. Samamoodi on ta ka selgeks õppinud, et kes on kutsu. Tema teooria kohaselt saab laps aru, et objektid eksisteerivad sõltumatult lapse tegevusest - objektide jäävus. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Ta tajus, et kutsu on olemas, kuigi koer sealt toast parasjagu lahkus, sest ta korrutas, et kutsu on õues. Lev Võgotski
20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigi...
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei
istutada,” lausus naine. Lisaks pakkus ta, et võiks olla mingisugune kontroll või järelvalve lageraie juures. Noor üliõpilane sõnas: ” Lageraie, kui selline kontrollitult on taiesti okei, aga kui metsi taastatakse, siis ei saa teha lihtsalt ühe puu põldu. See ei too mingit kasu.” Neiu lisas veel, et teab lageraiest päris vähe, kuid siiski tuleks kontrollida kuidas see ökosüsteemile mõjub. Koeru komando päästja on kunagi metsandust õppinud ja oskab kiirelt vastuseid anda. Tema teadmiste põhjal ei ole mõtet vana või haiget metsa hoida. “Umbes kolme aasta jooksul peale lageraiet peab lagendikule uue metsa istutama. Mööda ruttav Tiina andis lühikese ja kiire vastuse, et ta ei suhtu lageraiesse hästi, kui on vaja, siis tuleb uued asemele istutada. Pargipingil istuv seitsmekümnendates daam muutus päris nukraks selle küsimuse peale. Ta rääkis pikka loo sellest, kuidas tal kodu juurest ilus mets
vahest korraga ei saa. Inimesed õpivad kogu elu, saadakse üks asi selgeks, siis õpitakse teinegi. Nii on ka ametitga, saad ühe töö selgeks, oled olnud seal vähemalt 5-10aastat, siis aga tunned, et on vaja vaheldust ja hakkad otsima jälle uut tööd. Mõned seiklevad töölt tööle, kuni leiavad selle õige, mis talle kõige paremini sobib. Võiks ju vesta hunnituid lugusid sellest, kuidas inimesed on oma elu ala leidnud: 35-aastane projektijuht õppinud puutöömeistriks, 55- aastane finantsanalüütik läinud õppima maastikukujundamist, et oma maamaja korda teha ja seejärel läinudki teise valdkonda, laulja hakanud raamatupidajaks. Ameti otsimine võib kesta tegelikult kogu elu ja on üks tähtsamatest otsustest. Õigus vabalt valida tegevusala annab seega igaühele õiguse kujundada oma elu iseenese soovide kohaselt. Kahjuks ei lähe kõik soovid täide ning mõned unistused jäävad täitumata, sest pole
trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. Võttis aktiivselt osa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusest, mille eesmärgiks oli eesti kirjanduse ja kultuuri arendamine. Kokkuvõte Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Tal on võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval.
Mr. Darcy on algusest peale ääretult uhke inimene ja tekitab enda vastu viha. Kuid raamatu edenedes selgub, et Darcy pole tegelikult üldse selline. Teda on küll selliseks olema õpetatud, kuid sisimas on ta vägagi lahke ja tore ja peaegi muutub veelgi, kui ta armub Elizabethi. Elizaethil on Darcy suhtes aga eelarvamused. Ta arvab, et Darcy on kohutavalt ennasttäis ja tülgastav, kuigi ta pole teda põhjalikult tundma õppinud. Kui Elizabeth loeb kirja, mille Darcy talle kirjutas, vestleb temaga ning kuuleb tema heategudest, muutub Elizabethi arvamus ja eneselegi arusaamatult armub temasse. Teoses on palju armastuse traagilisusest juttu. Mr. Bingley ja Jane'i armastusest lugedes soovisin kogu aeg, et nad abielluksid ja elaksid õnnelikult. Olin selle juhtumises ka algusest peale kindel, kuid arvasin, et see juhtub kiiremini. Nende abielu ei saanud kohe teoks, sest nad
Kindlasti üks tähtis aspekt on see, kui head tingimused ja võimalused on Eestis ja eesti keelega tegelemiseks. Näiteks millised on need võimalus Saksamaal elaval isikul Eestis. Viimastel aastatel on üsna sageli tekkinud mulje, et piisab vaid inglise keele oskusest. Aga kas see tõesti on nii? Tänapäeval on muidugi inglise keel muutunud mugavaks, kuna seda kasutatakse igalpool. Näiteks kui inglane tuleb Eestisse ja saab rongipileti osta, ilma, et ta oleks selle maa keele ära õppinud. Kui aga eesti keel oleks selge olnud sellel inglasel, siis see oleks olnud muidugi kõva respekteerimine, aga nagu teadagi, kõik saavad hakkama ka kõigest inglise keelega. Milleks siis veel aega ja jõudu teistele keeltele raisata? Kas tõesti lõpeb selle keele teadmine, teiste keelte õppimisega? Keel on nimelt palju enamat kui lihtsalt kommunikatsiooni vahend. Jääb tunne, et see keel ei soosi teisi keeli omandama või täpsemalt, valdama. Selline on
Liigutakse järjest ülesse poole, kuna seinad on alt poolt tavaliselt rohkem määrdunud ja nii saab puhastuaine kauem imenduda. Kuivatamist alustatakse ülevalt. ANALÜÜS Mis osa/teema/ülesandega jäin ise kõige rohkem rahule ? Tööpindade puhastamisega, kuna teadsin kuidas seda tehakse. Mida teeksin paremini ? Akende puhastamist praktiliselt, kuna kui tunnis tegime seda, siis me ei olnud veel õppinud aknaid puhastama. Nüüd tean kuidas on õige ja kõige mõtekam aknaid puhastada. Kõige vajalikumad teemad minu arvates, miks? Kõige vajalikum teema minu arvates oli doseerimine. Miks? sest valesti doseerimine on kahjulik. Üledoseeringu kahjulikkus: Puhastus omaduste halvenemine Tekib liigne vaht Nõuab loputamist Pinnale jäävad jäägid Pinnad kahjustuvad Töötaja nahk saab kahjustada Lisakulud Kahjustatud keskkond
ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui endalgi tutvusringkonnas seesugu inimesi leidub. Olen õppinud, et rikastest kodudest pärit inimesed ei ole eriti usaldusväärsed ja nende peale ei saa loota. Neil on kujunenud arvamus, et raha on kõikvõimas ja raha teeb ka inimesest kõrgemaväärse olendi. Selliste inimestega on raske suhelda ja ka ühele arvamusele jõuda. Leian, et elus tuleb sellistest inimestest hoiduda. Ühiskonnas levib arvamus, et vaene kodu võtab aset räämas vanades majades, kus elutingimused on kesised ja on vähe ruumi kuhu istuda ja astuda
Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed
Ta oli küllap esimene, kes taotles sound`i kaasaegses mõttes, proovides kajaefekte ja elektrikitarri tämbrimuundusi. Esimene valge rock`n`rolli viljeleja oli Bill Haely.. Tema kontsertidel sai alguse publiku kummaline käitumine. Lärmati, lõhuti toole ja eriti võõrastav oli asja juures see, et seda tegid ,,kultuursed" valged noorukid. Rock`n`rolli kroonimata kuningas Elvis Presley avastas 1954.aastal Sam Phillips. Presley oli õppinud rütmibluusi lauljaid nii täpselt jäljendama, et teadustaja pidi esialgu raadios selgitama,et tegemist on valge lauljaga. Rock`n`rolli valdkonda kuulusid praktiliselt ainult meessoost lauljad. Nenda sekka suutis ennast suruda vaid Brenda Lee ja seagi ehk üksnes tänu oma viieteistkümnele eluaastale, miniatuursele välimusele, plahvatuslikule temperamendile ja elukogemustega naise häälele, mida on võrreldud Edith Piafi omaga. Klassikalise rock`n`rolli esimene kuldaeg kestis umbes 1954-1958
Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik Mosaiik oli äikestest värvilistst kivi -või
Arvestus Kevin Kohjus Käisin 28.juunil Suislepas, mille ürituse nimi oli „Suislepa Paadipäev“ peaesineja oli hetkel noorte inimeste lemmik „Karl-Erik Taukar“ kes tegi popp muusika kontserit. Valisin sellepärast sellise ürituse, et tahtsin veenduda, kas olen õieti arusaanud, et see bänd on tõesti tõmbav või lihtsalt väga suureks bändiks ära märgitud sotsiaalvõrgustikus. Kuid hea oli see, et ma teadsin bändi lauludest juba ennem ja paljude laulusõnad, olid ka meeldejäänud netis kuulates, minu ootused olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammist...
kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud. · Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole. · Juba antiikajast on vareseid kujutatud nutikate lindudena. Sama kehtib ka eesti rahvaloomingu kohta Välimus · Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Elupaik · Vareseid võib kohata nii
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007
teadmisi ning lõpuks on mul matemaatika põhiliselt selge. Kõike pole võimalik lihtsalt ära õppida, sest matemaatika on väga suur. Aga ega mul neid kõiki teadmisi elus vaja ka lähe. Sama asi on ka jalgpalliga. Ma läksin jalgpallitrenni 1. klassis. Ma olin jalgpalli ainult mõned korrad kodu tagahoovis palli jalaga löönud. Trennis olid mõned poisid, kes olid aasta tagasi trenni läinud ja nad olid juba midagi õppinud. Ma käisin jalgpallitrennis pool aastat, sest ma vaatasin, et see ei tule mul välja. Mõned aastad hiljem läksin trenni tagasi, sest tahtsin uuesti proovida. Ega siis ka midagi väga välja ei tulnud, kuid õnneks oli mul hea treener, kes innustas mind, kes ütles: „Proovi proovi, küll sul see välja tuleb!”. Tänu sellele jäin ma trenni. Kui olin juba kaks aastat järjest trennis käinud, tuli mul juba jalgpall paremini välja. Siis ma jõudsin selle mõtteni,
Solidaarsus kui inimeste füüsiline tugi Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut usku...
Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paralleele ja võrdlusi. Mulle meeldis kuidas etendus oli üles ehitatud, see oli enamasti arusaadav ja kaunis. Kuid kui ma eelnevalt ei oleks olnud teadlik selle sisust, ei ole kindel kas oleksin kõigest aru saanud. Luikede järv nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist valget luike, ent samuti ka pahelist musta luike- see õnnestus Alenal suurepäraselt.
selle septembri-oktoobri-novembri jooksul toimunud . See kõik on veel värske , et seda analüüsida ja kindlaks teha , kuidas ja millistes asjades ma olen muutunud . Muidugi oleks ka praegu selliseid kohti , näiteks kasvõi see et olen hakanud tähtsustama seda , miks ma õpin . Ma õpin ju endale , et ma saaksin edasi minna õppima seda eriala kellena ma tahan tulevikus töötada . Üldiselt nende kuude jooksul olen ma saanud juba hästi palju uusi tutvusi ja õppinud kindlasti midagi sellist juurde , mida ma varem ei teadnud ja ei olnud kogenud . Kuna olen nende kuude jooksul suhteliselt palju puudunud , enda haiguse tõttu , siis ei ole ma küll koguaeg kohal olnud , aga kui rääkida hinnetest , siis katsun ma alati teha asjad järgi ,et mitte väga maha jääda teistest ning mitte koguda endale puudulikke hindeid ja hunnikus tegemata kodutöid/arvestustöid. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei kuulanud
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaa...
Juhan sai vanaemalt päranduseks suvekoduks sobiliku maja metsajärve ääres. Omanikuvahetusega seoses tegi Juhan ka uue lepingu elektrivoolu saamiseks. Lepingu sõlmimisel sai Juhan teada, et majasse siseneva elektrivoolu tugevus on maksimaalselt 10 A suurune (peakaitse on 10 A). Suveks sõitis Juhan suvekoju, kuid üsna peatselt leidis vajaliku olevat elu mugavamaks teha ei taha ju palavaga pliiti kütta ning internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega
oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimestest lõpetajatest 1949 hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist, see talle ei sobinud ning ta vahetas järgmisel aastal eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp BIOGRAAFIA 1951-1956 õppis Tormis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni, Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi 1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt 1956-1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974- 1989 samas esimene asetäitja Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor
Kenno Mardi 11.C Retsensioon Käisin 18.septembril Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust vaatamas. Seal oli nii maale kui ka esemeid. Põhilised maalid ja esemed olid Marianne Balabini ja Nikolai Balabini omad. Nende kunstnike maalide hinnad olid tõsiselt kõrged, 300€-st kuni 4000€-ni. Marianne Balabini tööd olid väga omapärased, mulle meeldisid. Ta on õppinud 2001-2005 aastal Bachelor of Culture and Arts ja 2009-2011 aastal MFA-s (Master of Fine Arts) Soomes. Kõige rohkem hakkas silma mulle Marianne Balabini maal „Peegel 5“. Maalitud on akrüül õliga. Kasutatud on punast, sinist, rohelist, kollast, pruuni jne. Maal on tehtud keskelt nagu mõttes pooleks. Üks pool on ruuduline, teine pool pole. Ruuduline pool jääb mulle natukene arusaamatuks, kuid teisest poolest saan nii palju aru, et kujutatud on merd ja päikeseloojangut
postmodernismijärgse teooria ummikseisuni (“Post Discursum”). Farkas fotografeerib ühes ja samas valgustuse ja värvigamma režiimis oma toole, laudu, diivaneid jmt inimtekkelisi asju kujutavaid pabermakette. Ta nokitseb ise need väikesed paberist mudelikesed valmis, loob neist ruumilise misanstseeni, aga see on alles protsessi algus ja ka fotografeerimine ning teose pealkirja või juhtsõna lisamine ei tähenda veel lõppu. Kus ta õppinud on? Eesti Kunstiakadeemia, 2003, MA Eesti Kunstiakadeemia, 2001, BA Isiknäitused (viimased) 2012 "Kuvista Sanoin", Napa Galerii, Rovaniemi, Soome "Liikumises", Fuga Galerii, Budapest, Ungari "Päev, mida ei ole olemas", Hobusepea Galerii, Tallinn 2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn "Joonealused" - (Taavi Talvega) Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii, Tartu "3 merd" - (Neeme Külmaga) Labor, Budapest, Ungari Rühmanäitused (viimased) 2012
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei
· Kass oli justkui Lisete ja Jürka esimene lapsuke, kelle eest nad hoolitsesid. Tähtis roll oli kassil ka raamatu lõpus, kui Jürka kirstust matmise ajal must siniste silmadega kass välja hüppas. 5) Millised olid Kavala-Antsu ja Jürka laste suhted? · Laste suhted olid nii ja naa. Kui nad väiksemad olid, siis tundus, et kõik said hästi läbi. Lapsed tulid Antsu juurest nii, et olid jälle uued lollused ära õppinud, mis võib märkida, et lapsed mängisid koos kuskil põllu peal. Vanemas eas hakkas aga rohkem probleeme tulema kuna Antsu tütar Elenoore suhtles noore Jürkaga ja nende vahel oli mingil määral draamat. Siis muidugi Maia lugu, kuidas ta noorest Antsust rasedaks jäi ja siis rasedust katkestades ära suri. Ning Kusti kättemaks õe surma üle kui ta noore Antsu koos mingi tüdrukuga ära uputas. 6) Millisid arvamus.
Pillide soolod aga toovad välja rahuliku, kui ka sõbraliku õhkkonna. Kuigi orkestrit pole üldjuhul näha, on sellel kõige tähtsam osa. Kogu ooperielamuse jooksul oli minu jaoks kõige hämmastavam see, kui võimsat häält suudab inimene ilma abivahenditega teha. Ooperilauljate hääled olid väga kõlavad, kui ka soravad. Mulle oli suureks abiks see, et etendusel olid ka subtiitrid. Ilma nendeta oleks ma väga hädas olnud, kuna itaalia keelt ei ole ma veel õppinud. „Rigoletto“ puhul panin tähele seda, et kuigi ei kujutatud tänapäeva, on tegevustik ajakohane. Minevikus, olevikus ja ka tulevikus petetakse, vihatakse ja armastatakse. Vahel võib ette tulla koguni tapmist. Ooperit jälgides viisin sündmustiku tänapäevaga kokku. „Rigoletto“ oli mulle suureks elamuseks. Vaatamata mõnele miinusele, jäin ma kogemusega väga rahule ning ootan juba, mil saab järgmist etendust näha.
Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame mehed minema", ,,Noor kevade". Ooperid (5): ,,Tormide rand". Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu
Maailm, mis jääb väljaspoole Surnud Mehe maja, tundub minategelasele esialgu hästi mõttetu, tülgastav ja hirmutekitav, seevastu seiklused uues keskkonnas paeluvad teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose lõpuks saab too üksik hing aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ning mõistatuslik. Väliselt läheb mees küll tagasi oma harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt on ta õppinud olema vähem resoluutsem ning hinges ehk rohkem avatum kõigele uuele ja erilisele. Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja, mis oma lõputu hulga tubadega peab olema küll tohutu suur. Ruumid on välimuselt üsna erinevad, kuid domineerima jääb siiski ümbruskonna tumedam ja müstilisem aura. Aeg liigub teoses väga rahuliku tempoga ning kokku hõlmab tegevus perioodi vana-aasta õhtust kuni uue aasta saabumiseni.
"Haridus teeb vabaks" Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine või...
5) jutusta veelkord ja püüa seekord teha see ühe hooga algusest lõpuni, improviseeri vabalt, kindlus, enesekindlus tuleb ainult harjutamise, läbitegemise teel. Mõne jutu puhul võib olla väga oluline see, et visualiseerid selle teatud episoodid oma peas. MacDonald kirjutab, et uue jutu puhul tema kõigepealt räägib selle iseendale dusi all, siis teel tööle raamatukokku ja kolmandat korda harjutab tööl pausi ajal, püüdes ette kujutada oma auditooriumi. Kui oled loo ära õppinud, lase lool kõlada. Sina oled ainult vahend, läbi kelle see toimub. MacDonaldi järgi on päris auditooriumi ees rääkida kõige lihtsam, sest siis saab jälgida kuulajate näoilmeid ja saab neilt tagasisidet. Neljas kord on MacDonaldil esinemine publiku ees. Parem kui korduvalt ja korduvalt iseendale jutustada, on jutustada kellelegi, oma lapsele, sõbrale vms. Just niimoodi harjutamine teeb meistriks. (Otsi ise võimalusi, et rääkida lugu koolides, lasteaedades.)
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid.
head tulemused olümpial, kuid ka väiksematel võistlustel. Silmapaistvamad sportlased Eesti ajaloos on Andrus Veerpalu, Markko Märtin, Erki Nool, Kristina Smigun-Vähi. Ma arvan, et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas. Mõni inimene usub, et Eesti on hukas, mõni aga arvab, et kõik on korras. Tegelikult ei saagi kõik inimesed seaduse järgi elada, alati on pahatahtlikke ja halbu inimesi, nii ka teistes riikides. Ma arvan, et Eesti on suhteliselt korralik riik ja minu silmis on siin headust rohkem kui kurjust.
Õpiobjekti stsenaarium Õpiobjekti nimi Vooluresonants Õpiväljund Õppinud inimene selgitab, kuidas leida rööpühenduses olevate komponentide voolutugevust ning mis asi on vooluresonants. Õpiobjekti sisu Siin kohal ei arvesta pooli juhtmetraadi aktiivtakistust. Väljaselgitamaks koguvoolu, joonestatakse vektordiagramm. Alustatakse vabalt valitud asendis vektorist U, mis on kõigis harudes ühine. Samas faasis pingega on aktiivvool Ia vektor. Induktiivvoolu IL vektor jääb pingest 90o maha, mis on vastupidise suunaga mahtuvusvoolu Ic vektoriga, mis on pingest 90o ees. Ühendades vektorite alguspunkti lõpppunktiga, saamegi koguvoolu I vektori, mis on pingest nurga mahajääv. NB! Vooluvektorite mõõtkava peab olema ühine. Valemid voolude leidmiseks: Faasinurk leitakse valemitega: Aktiivvool = 1. cos = või In...
Mulle meeldis kontserdi puhul eelkõige see, et kasutati akustilisi pille, kuna see andis kontserdile hoopis teistsuguse tunnetuse. Kontsert poleks olnud üldse nii huvitav, kui Sandra Nurmsalu oleks lugusid esitanud üksinda ning eelnevalt valmis salvestatud fono taustal. Sandra Nurmsalu on saavutanud konkursil “Tähtede Laul” nii 2005. kui ka 2006.aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha. Löökpillimeister Oliver Rõõmus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning on trummariks nii Sandra Nurmsalu kvartetis kui ka Tenfold Rabbit’i bändis. Lisaks on ta ka trummiõpetajaks Viimsi Keskkoolis. Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
