Luikede järv (0)

Kontserdiarvustus “ Luikede järv”
Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski balletti “Luikede järv”, mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses.
Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi  ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd . Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Škatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Škatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses „Manon”.
Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paralleele ja võrdlusi. Mulle meeldis kuidas etendus oli üles ehitatud, see oli enamasti arusaadav ja kaunis. Kuid kui ma eelnevalt ei oleks olnud teadlik selle sisust, ei ole kindel kas oleksin kõigest aru saanud. Luikede järv nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist valget luike, ent samuti ka pahelist musta luike- see õnnestus Alenal suurepäraselt.
Kõige meeldejäävamaks jäi mulle “Väikeste luikede tants”, mille meloodia on teada paljudele . Mind hämmastab kui samaaegselt ja graatsiliselt nad tantsivad, olles ka kooskõlas orkestriga. See kõik oleks olnud nagu kuskilt puldist juhitud . Samuti meeldis ka mulle väga “Must luik” ja see hetk kui valge luik tantsis sulgede hunnikus hämaramas valguses.
Suurt rolli mängis etendusel orkester , nende mängitud palad olid tõesti head. Pillimänguoskus oli kindlasti kõrgtasemeline ja tegu oli oma ala professionaalidega, sest mängides tuntuid ja raskeid meloodiad, samal ajal üksteisega arvestades pole lihtne. Tšaikovski on minu arvates üks ütlemata hea helilooja ning arvan, et kasutades tema loomingut just balletietendustel on kõige parem valik, meloodiad on kuidagi puhtad ja rikkalikud nagu on ka seda ballett .
Lavakujundus oli enamjaolt suheliselt tagasihoidlik , kuid oli näha romantisimi aegseid jooni ja kujundust. Mulle on alati meelinud baleriinide elegantsed kleidi ning ka seekord olid need imeilusad. Eriti mõjus see kui neil olid valged kleidid ja terve lava täitus nendega. Kõik nägi välja nagu muinasjutus. Kui mõelda midagi veidi negatiivsemat, siis võiks välja tuua retuusides mehed, see on omapärane vaatepilt .
Saal oli paksult rahvast täis ja tundus, et inimesed nautisid seda, seega võib öelda, et etendus kukkus hästi välja. Olin unustanud kui ilus ballett tegelikult ikka on ja nüüd lähiajal oleks soov kohe uuesti midagi vaatama minna. Arvan, et iga inimene võiks vähemalt ühte Tšaikovski balletti vaatama minna kui pole seda veel teinud, sest see on puhas klassika.