Tuul 5,00 4,60 4,50 4,50 4,50 4,20 4,10 4,00 3,90 3,60 3,50 3,50 3,503,50 3,40 3,10 3,10...
4,00 2,80 2,00 0,70 0,80 0,90 0,50 0,60 0,60 0,00 26 27 28-0,30 29-0,60 30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -2,00 -1,80 -4,00 -5,70 Õhutemp. (°C) Axis Title -6,00 ...
-st. CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus) soojusmahtuvus) Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb umbes 6kraadi õhutemp. TF kohal on tropopaus-õhukiht, umbes 6kraadi õhutemp. TF kohal on tropopaus-õhukiht, millest kõrgemal temp. Enam ei lange. millest kõrgemal temp. Enam ei lange. Stratosfäär ulatub 10-50km, u 20%õhuhulgast. Temp Stratosfäär ulatub 10-50km, u 20%õhuhulgast. Temp tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk tõuseb, osooni kihi tõttu. Neelab UV, kaitseb elu. Õhurõhk on väga väike
algus). Polaaröö maapinnale ei lange üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Otsekiirgus päikesekiirgus mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena. Hajuskiirgus päikesekiirgus mille hajutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus otse-ja hajuskiirgus. Albeedo tagasipeegeldunud kiirgus maailmaruumi. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Lühilaineline kiirgus valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud(inertsjõud mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje). Tänu selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral
Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%
(Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7
com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlustamine ATMOSFÄÄRI EHITUS Mille alusel jagatakse atmosfäär neljaks TERMOSFÄÄR sfääriks? MESOSFÄÄR STRATOSFÄÄR TROPOSFÄÄR TROPOSFÄÄR • Maale lähim kiht.
KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased) NT: kaktused; datlipalmid; harjashein KÕRBED Sahara kõrb; Gobi; Karakumi; Namiibi; INIMESED Atacama; Surmaorg
Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate kivimite , muldade , mäestike , tasandike vaheldumine 4.arktika kui ka antarktika asuvad põhja ja lõunaoplaarjoonest põhja ja lõuna pool. *kliima karm *temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas
Araabia meri Asukoht Araabia ja Hindustani ps vahel India ookeani loode osas Edelas külgneb Aafrika, loodes Araabia poolsaar Lääneosas asub Adeni laht, loodeosas Omaani laht Mere lõunapiiriks loetakse mõttelist joont Caseyri neemest India lõunatipuni Üldandmed Suurim sügavus 4652 m Pindala 3 862 000 km2 Puhuvad mussoonid Õhutemp. u. 25-27°C Vee soolasus u. 36,5% Talve vee temp. 22-25°C Suve vee temp. 23-28°C Veeloomad Araabia meri on kodu paljudele loomadele näiteks: Merikilpkonnadele, haidel, vaaladel, raidel, delfiinidele ja troopilistele kaladele,rannakarpidele,kammkarbitele,austritele, krevettidele, krabidele, millimallikatele, peajalgsetele: kalmaaridele ja kaheksajalgadele Leitud on ka mõningaid veelindude liike Pildid Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/klass/6sihid/araabia.htm http://www.annaabi.ee/Araabia-meri-m14587.html http://www.ehow.com/info_8261563_a...
kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna paksus 1000km Aluspinna albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. (kõige kõrgem lumel (0,9) ja kõige väiksem veel (0,05-0,1)) Maa soojuskiirgus aluspinna temp õhutemp suhe. Atmosfääri vastukiirgus soojendab või jahutab maapinda Efektiivne kiirgus Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.(tavaliselt positiivne) Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. (tervikuna on maakera kiirgusbilanss positiivne, vastasel korral toimuks maakera ülessulamine või lõplik jäätumine) Tuul suundub kõrgrk madalrkle (KM)
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe
Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Ç Külm front Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 6. Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel.
Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk- mmHg, õhuniiskus-hügnomeeter, sademed-sademed mm, lumi cm, tuul m/s, tuulelipp, anemomeeter, pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb. Kui maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat kui ise ära annab. Negat. Kiirgusb- maapind annab rohkem ära kui juurde saab. Õhu- ja tuuleringlus. Madalrõhkkond- tsüklon- alla 760mmHGtõusvad kerged õhud, toimub kondenseerumine.
mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvst otsast, metall hea soojusjuht.2.konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutum tõttu, toimb vedeliks ja gaasids. Nt soojad hoovused määravad õhutemp. 3.soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi. Nt. päike soojendab läbi aknaklaasi. Termodünaamika - makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. (Q=U+A)
Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism
kohal, puude piserdamine Õhurõhu muutus kõrgusega. külm üleval) Albeedo on mingi pinna valguse Õhurõhk ja tihedus kahanevad kõrgusega Fatamorgaana – õhutemp., suureneb peegeldumise näitaja. See kujutab endast Millest sõltub koha temperatuurirežiim. eksponentsiaalse seaduse järgi: keskmisel kõrgusega alguses aeglaselt, siis kiiresti ja suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva Laiusest, maa ja vee suhtest, hoovustest,
Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas Vegetatsioon 6 kuud või rohkemgi Saab 3 saaki aastas Mullad Domineerivaks pruunmullad Mullad suhteliselt viljakad, va. piirkonnad sisemaal, kus suviti on väga palav ja sajab vähe. Maaparandustööd
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: mere...
See ongi peamine viis, kuidas kärbes mitmesuguseid haigusi levitab Hingamine Toakärbse hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Elutsükkel Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad (100-120). Harilikult valib aluspinnaks seasõnniku. Munade areng vältab 8 tunnist 3 päevani Kui õhutemp. ei langeks alla 15º C, paljuneksid kärbsed kogu aeg (kuni 5 triljonit isendit) Eluiga on 15-20 päeva, kuid võivad elada kuni 2 kuud Arengutsükkel Täismoondeline areng Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vaglad toituvad kogu arenguperioodi jooksul. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained.
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
pesemiseks. *17.Mida tehakse kasutatud veega ( reoveega ) ? Reovesi suunatakse veepuhastusjaama ,edasi lastakse see merre. *18.Kuidas kujundab liustik pinnamoodi ? Ei tea. *14.Kuhu tekib soo ja miks ? hästi madalatesse kohtadesse kuhu saab vesi jääda ehk koguneda. Kuna vesi jääb sinna pidama. *13.Milline on põhjavee temperatuur? Selgita Põhjavee temperatuur on *16.Võrdle lumepiiri kõrgust polaaraladel ja troopikas. Põhjenda. - jää tekib seal kus õhutemp. on enamiku aastast 0C ja sadanud lumi ei jõua soojal aastaajal ära sulada. Polaaraladel katavad igilumi ja jää ka kõige madalamaid maismaa alasid ning veekogusid, mida lähemale troopilistele laiustele seda kõrgemale lumepiir tõuseb *19.Miks uurivad teadlased polaaralade jääkilpe ?_ Jääkilbid ja liustikud on teadlastele nagu looduslik laboratoorim.Liustiku kõrgemal osal uuritakse selle toitumist ja kasvamist.AGA SELLEPÄRAST ET NAD HAKKAVAD VAIKSELT SULAMA!!
2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km. 5) Looded esinevad: ookeanides. Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10) 1) Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur päeval kuni 430°C ja öösel -170°C. Veenus 480°c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25° C aasta keskmine õhutemp. On päeval paarkümmend, öösel 100°C alla nulli. Jupiteri keskmes 30 000°C, pilvedes on temp. -140°C. Saturn pilvede väliskihi temp. on siiski ainult -170°C . Uraani temp. kõigub seejuures arvatavasti -180°C ja -200°C. 2) Millisel planeedil toimub nn kasvuhooneefekt? Veenust võib võrrelda kasvuhooneefektiga 3) Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest? Hiidplaneedid on
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi
transpordib setteid. Karst- kivimite vees lahustumise tagajärjel tekkiv pinnamood Ilm- õhkkonna seisund lühikese aja vältel Kliima- ilmade pikaajaline vaheldumine Atmosfäär- õhkkond Päikesekiirgus- maale langev päike Õhumass- sarnaste omadustega õhu suur kogum Passaadid- troopikast ekvaatorile aasta ringi puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- läänest itta puhuvad püsivad tuuled Mandriline kliima- kliima, mille õhutemp. kõikumine on suur ja sademete hulk väike Mereline kliima- temp. kõikumine on väike ja sademete hulk suur Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja õhutemp. kuude lõikes Kliimakaart- kaart, mis on koostatud kliimanäitajate alusel Veeringe- vee ringkäik maakeral; väike veeringe: maailmameri, atmosfäär; suur veeringe: maailmameri, atmosfäär, maismaa, organismide vesi
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ...
Töö ülesanne ja eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seoses gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. (Antud juhul on vastavaks gaasiks CO 2) Sissejuhatus: Kasutades praktikumi juhendis antud valemeid selgitame välja CO 2 molaarmassi määramise meetodi väheste katsete ja mõõtmistega. Antud töö puhul olulised valemid : Boyle´i ja Charles´i seaduste kombineeritud valem, Avokadro seadus, gaasi suhtelise tiheduse ja absoluutse tiheduse valemid. (valemid on kajastatud „katse andmete töötluses“) Töövahendid: korgiga (kuiv) kolb (mahtuvus määratakse töökäigus); kaks 250ml mõõtesilindrit , tehniline kaal, baromeeter, termomeeter kemikaalid: CO2 (balloonist); kraanivesi Töö käik: Kaalusin korgiga varustatud 300+… ml kuiva õhuga täidetud ümar kolvi. Korgi alumise osa juurde oli juba eelnevalt vajalik märge tehtud, mis ühtis korgi alumise osaga, seega ei hakanud uut märget tegema. Märge ...
Kliimakaart näitab kogu maakera või paikkonna kliima peamisi keskmisi tunnusjooni: temp, sademete hulk, õhurõhk, tuulte suund ja tugevus. Ilmakaart näitab kindla päeva või kellaaja ilma. 4. Kliimadiagrammil kujutatakse mingi paiga keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes. Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes. Parempoolne vertikaalskaala näitab temperatuuri. Horisontaalskaalal kujutavad värvid eluslooduse jaoks olulise õhutemp. kestust. 5. Maale jõudnud päikesekiirgusest ligi pool neeldub maapinnas (maalähedase õhu soojendamine, jää sulatamine, vee aurustumine ja fotosüntees) ja ülejäänu peegeldub maapinnalt või pilvedelt tagasi maailmaruumi või neeldub õhkkonnas. 6. Mida kõrgemal on päike (ekvaatori lähedal), seda suurema nurga all langevad päikesekiired maapinnani ja soojendavad seda tugevalt. Seda soojem on ka õhk. Mida madalamal on päike, seda vähem need maapinda soojendavad (poolustel).
Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn.vähese teimkattega rohelised alad. · Kõrbes on soolajärved, mis tekivad kui aurumine ületab sademete hulga. TÜÜBID · Savikõrb iseloomustab savikas ja tihe muld ja muutlik veereziim
kohal. Maakera kõige külmem piirkond. Eesti on alal, kus vahelduvad tihti õhumassid, seetõttu on ilmad siin väga muutlikud. Atmosfääri frondid Soe front-tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk on kõrgemates õhukihties jõudnud palju kaugemale kui maapinnal. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Talvine soe front põhjustav jäidet. Sooja frondiga kaasneb õhutemp tõus. Külm front- hoopis erinev sooja frondi omast. Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd. Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob.
atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe ja sademete teke, ühtlustab õhutemperatuuri. maapinna lähedal akvatoriaalses kliimavöötmes, veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemp kõikumised vähenevad. Metaan: satub atmosf lagunemisprotsesside tõttu, märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatus, tähtsus: on põlev gaas, kasut keemiatööst, kasvuhoonegaas. Osoon: väga reaktiivne aine, tähtsus: kaitseb Maa organisme Uvkiirg eest. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist, toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6ºC km kohta. Tropopaus-
küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake Pilvi iseloomustab hulk, liik ja kõrgus 14 PILVEDE HULK Määratakse pallides (0-10) 1 pall = 1/10 taevast
Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. UV kiirgust on päikesekiirguses 8%, see tekitab päevitust ja nahavähki. Infrapunast kiirgust on 36%, see kannab edasi soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus
kiirguse eest, mis mõjb kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. C I?, II 1)soojuskiirgus 2)kasvuhoonegaasid 3)maapinnale tagasi 4) õhutemp 5)jää 6)vee taset 7)üleujutusi III sümbioos- kooseluvorm mis on mõlemale organismile kasulik nt: siplegas ja lehetäi, Parasitism-kooselu vorm, mis ühele organsimile kasulik ja teisele kahjulik. Nt: täid, kirbud. IV 1) toidu ja vee puudus, jäätme probleem nakkusushaiguste levik 2) Eesti Looduse fond, eesti looduskaitse selts. 3) Võõrliikide sissetoomine, salaküttimine 4)liigikaitse, loodusobjektide
Ilmavaatluste ajaloost ja allikmaterjalid Kesk-Inglismaa temperatuuririda (CET) Londoni-Bristoli-Manchesteri 3 saj pikkune rida kui on vaja eriti pikka aegrida analüüsida. Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu. Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp Reamuri skaala järgi, lisaks tuule tugevus pallides, tuule suund, pilvisus, sademed jmt esinemine, meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas. Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida vaatleja surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B
Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi. Ekvatoriaalses vöötmes - väga niiske kliima, viljatud mullad sitt pmseks. Peamiselt istandused, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes. Mägedes kasvatavate kultuuride ja loomatõugude valik oleneb õhutemp. Ning sademete hulgast, aastaajalisest jaotusest. Agraarajastu põllumajandus - minevikus elatuti korilusest, küttimisest ja kalapüügist, toiduks vaid loodusest leiduv. Korilased elasid väikeste kogukondadena ja läbisid toiduotsinguil pikki vahemaid. Toiduvarusi ei kogutud, inimeste arv sõltus toidu saamisest. U 10000 a tagasi hakati kodustama loome ja harima põldu. Taime- ja loomaliigid leiti väga pika ajavältel läbi juhuslike kogemuste
Püütakse koha, ahvenat, säinast ja vimba. 4. Oluline · Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar). · Saare pindala on 16,4 km2 (koos laidudega 16,8 km2). · Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Rannajoone pikkus on 36,2 km. · Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 m. · Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 oC, juuli keskmine on üle +17 oC. · Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s. · Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel. · Pärnu linnani on 41 km, Ruhnu saareni 60km ja Riiani 123 km. · Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last.
temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse
Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi. Millest sõltub aluspinna albeedo? Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus. Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub.
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Soe front: tekib sooja õhumassi liikudes külmale taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö,
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
ning eraldub energia 2)suur osa energiast hajub soojusena, kuid osa sellest talletatakse 3)salvestatud energiat saavad organismid kasutada sünteesireaktsioonides, liikumisel, temperatuuri säilitamisel ja muus elutegevuses Keha sisekeskkond püsib stabiilsena Mingi kehasisese kõrvalekalde korral hakkab organism kiiresti taastama esialgset olukorda. Negatiivse tagasiside korral käivitub muutusele vastupidine reaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra. Välikeskkond: tuul, lumi, madal õhutemp. Negatiivne tagasiside: 1)termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2)peaajus asuv närvikeskus kontrollib kehatemeratuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Käivitatakse protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3)organid saavad käsu närvikeskuselt, tänu millele hakkavad need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks *karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku (kananahk) *algab energiarikaste toitainete (peamiselt rasvade) lagundamine (selle tulemusel vabaneb
KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades ...
a hiljem sai Horvaatia NATO täieõiguslikuks liigmeks. 5 2. GEOGRAAFILINE ASEND Horvaatia jääb siis 45(kraadi) pl ja 16(kraadi) ip ja Balkani ps. Horvaatia asub parasvöötmes ning vahemerelises kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis. Horvaatia asub Aadria mere ääres ning naabriteks on sloveenia, ungari, bosnia ja hertsegoviina ja serbia ning üle Aadria mere on Itaalia. Horvaatia õhutemp. Juulis on keskmiselt 24(kraadi) ning jaanuari keskmine temp on -8 ( kraadi). Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm. Horvaatias kasvatatakse enamjaolt sigu ning lehmi. 3. HORVAATIA VABARIIK Horvaatias elab siis umbes 4,5 mil ning pealinn on Zagreb. Horvaatia pindala on 56 542 km2 ja rahvastiku tihedus on 83 inimest/km2. Horvaatia keel on horvaatia keel ning usuks on Katoliik. 4. HORVAATIA SPORT Horvaatia üks kõige edukamaid spordialasid on jalgpall
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
