Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikesesüsteemi küsimused vastustega (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi?
  • Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest?
  • Mis on päikesetuul?
  • Mis on astronoomiline ühik?
  • Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine?
  • Millisel planeedil toimub nn kasvuhooneefekt?
  • Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest?
  • Millest koosneb Marsi polaarmütsike?
  • Millistel planeetidel esineb suur punane laik?
  • Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest?
  • Mida nim galaktikaks?
  • Millised oma kujult võivad olla galaktikad?
  • Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust?
  • Milline jõud hoiab tähi koos?

Lõik failist

Lk 124 -1)2)3)4)
  • Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid , ja planeetide vaheline tolm ja gaas .
  • Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid ? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
  • Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist.
  • Päikese nn pinnatemperatuur on umbes … 5500C (täpsemalt 5785 K).
    Lk 125 -9)10)
  • Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 – 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril .
  • Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed.
    Lk 127 -2)5)
  • Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on ümardatult võetud pikkusühikuks – 1 astronoomiline ühik ehk 150 000 000 km.
  • Looded esinevad: ookeanides .
    Lk 134 -1)2)3)5)6)7)8)9)10)
  • Millisel planeedil on kõige suurem temperatuuri ööpäevane kõikumine? Merkuur päeval kuni 430C ja öösel -170C. Veenus 480c on peaaegu ühtlane. Marss Suvepäevadel kuni 25 C aasta keskmine õhutemp. On päeval paarkümmend, öösel 100C alla nulli. Jupiteri keskmes 30 000C, pilvedes on temp. -140C. Saturn pilvede väliskihi temp. on siiski ainult -170C . Uraani temp. kõigub seejuures arvatavasti
    -180C ja -200C.
  • Millisel planeedil toimub nn kasvuhooneefekt ? Veenust võib võrrelda kasvuhooneefektiga
  • Mille poolest erinevad Maa-tüüpi planeedid hiidplaneetidest? Hiidplaneedid on Maaga võrreldes on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun mõõtmetelt ja massiga suuremad ning hõredad ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril.
    5) Millest koosneb Marsi polaarmütsike? Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikhappelume kiht ( see paistab nn polaarmütsidena).
  • Millistel planeetidel esineb suur punane laik? Jupiteril.
  • Kõige tumedam planeet (peegeldab ainult 6% Päikese valgusest) on … Merkuur
  • Maa-tüüpi planeetidest VEENUS on väga paks ja ühtlane pilvekiht .
  • Milline planeet on oma mõõtmetelt ja massilt kõige lähedasem Maa mõõtmetele ja massile? Marss
  • Milliste planeetide keskmine tihedus on väiksem vee tihedusest? Veenus


    Lk 136 -1)2)3)
  • Mida nim. galaktikaks? Linnuteed
  • Millised oma kujult võivad olla galaktikad? Kujult võib galaktika meenutada kokkusurutud kera (elliptiline galaktika) , olla spiraalne või korrapäratu.
  • Linnutee keskmes asub TUUM, mille mass on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.
    Lk 139 – 1)2)4)
  • Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust? Pole teada.
  • Suure Paugu tagajärjel hakkas universum …

  • Kaugused galaktikad eemalduvad meist ja seda
    Lk 142 - 1)2)4)
  • Tähed tekivad hõredast kosmilisest pilvest, mis koosneb … vesinikust ja heeliumist, kuid sisaldab vähesel määral ka raskemaid elemente, iseäranis tolmu näol.
  • ``Tähe süttimiseks `` on vaja, et käivituks TERMOTUUMAreaktsioon
  • S
  • Milline jõud hoiab tähi koos? Gravitatsiooni jõud
  • Päikesesüsteemi küsimused vastustega #1 Päikesesüsteemi küsimused vastustega #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor elis63 Õppematerjali autor
    Küsimustele on vastused. Päikesesüsteemi kohta, maa planteetide kohta, galaktika kohta.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Päikesesüsteem

    Päikesesüsteem Katrin Agejeva 12a 1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti ­ langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo-

    Füüsika
    thumbnail
    20
    docx

    Referaat (Päikesesüsteem)

    ............................11 Kokkuvõte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid. Külalistena viibivad meie kosmilises kodus komeedid ­ mõned neist on juhuslikud, mõned külastavad meid kindla ajavahemiku järel. Päikesesüsteemi peremees on muidugi Päike, mille mass on ligikaudu 700 korda suurem planeetide kogumassist. Sellega on garanteeritud, et vastavalt gravitatsiooniseadusele tiirlevad planeedid ümber Päikese. Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka Planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteem on stabiilne. Antud töö annab ülevaate päikesesüsteemi ülesehitusest ja struktuurist, päikesesüsteemi

    Füüsika
    thumbnail
    29
    pdf

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

    TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-​maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM​-​Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-​Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune.

    Astronoomia ja astroloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Päikesesüsteemi tekkimine

    termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena ­ Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse 1 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest

    Füüsika
    thumbnail
    6
    docx

    Päikesesüsteem

    tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks". Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid. Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad võrreldes teiste

    Astronoomia
    thumbnail
    10
    doc

    Päikesesüsteem ja tema tekkimine

    .........................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 ....................................................................................................................................................2 Päikesesüsteem............................................................................................................................3 Päikesesüsteemi mudel........................................................................................................... 4 PÄIKESESÜSTEEMI LIIGITUS...........................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID..............................................................6 1.Merkuur................................................................................................................................6 2.Veenus...

    Füüsika
    thumbnail
    13
    doc

    Päikesesüsteem Referaat.

    Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m²

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Päikesesüsteem

    13. Saturni välisilme? Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt

    Füüsika




    Kommentaarid (1)

    poolem112 profiilipilt
    poolem112: mitte väga:D
    20:35 08-02-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun