ATMOSFÄÄR 1.MÕISTED Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süst...
Tekkepõhjus: maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine; ööpäeva jooksul esinevad paarid *päev-kiirem soojenemine- madalrõhuala-MEREBRIIS *öö-kiirem jahtumine-kõrgrõhuala-MAABRIIS *M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon Tsükloni keskel õhurõhk kõrge Suvel-pilvi pole, soe Talvel-külm Õhumass ...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris. OMADUSED: õhutemp, niiskus, läbipaistvus (1000-2000 km) Kust saab OM? ..oma tekkekohalt. Mida kaugemale õhumass oma tekkekohalt liigub, seda rohkem ta esialsed OM muutuvad. Tekkekoha järgi 4 õhumassi tüüpi: 1)EÕM-ekv õhumass OM:palav(30c)-kuum, niiske 2)TÕM-troopiline õhumass(pöörijoonte juures) OM:soe,kuiv 3)PÕM-parasvöötme õhumass mereline- läänest, OM : niiske,suvel jahe, talvel soe mandriline-idast OM:kuiv, suvi-soe,talv-külm 4)AÕM-arktiline/antarktiline õhumass OM: külm,kuiv FRONDID
Otse- ja hajuskiirgus mood. kogukiirguse. · Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on, seda rohkem tagasi peegeldub. Maa keskmine 31%. KIIRGUSBILANSS · Iga keha, mis soojeneb, kiirgab soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, annab ta soojust ära ja jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp., seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maa jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimustes on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus- õhk soojendab maapinda. · Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat
kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab.
Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem
· Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon · Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon · Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents · Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad. o Lisandi hajumine keeriste toimel; suhteliselt kiire ja ruumimõõtmest sõltub; inversioon pärsib konvektiivsed tingivumused soodustavad.
1. VEESTIK 1.2. MERI. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee
Meri. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikse veeväljaga Väinamere ja Liivi lahe hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt Saaremaast läände jääva mere omadest. Esimestes on nõrgem lainetus, suuremad veetemp. ja taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Suur on ka Daugava, Pärnu ja Kasari jõe mõju Liivi lahele ja Väinamerele. Läänemere veetemp. järgib õhutemp. Teatud hilinemisega kõige külmem on vesi veebruaris-märtsis ja kõige soojem augustis. Aasta keskimine temp. On jääb 7,4°C kuni 8,2°C kraadi vahele. Veetase sõltub suuresti tuule suunast ja tugevusest. Hoovused tekivad Läänemeres enamasti tuule mõjul. Tuulte muutlikkuse tõttu on ka hoovusd väga muutlikud. Nende suund vastab tuule suunale. Lainetus oleneb peale tuule tugevuse ja kestvuse ka veevälja suurusest ja veekogu sügavusest. Vee soolsus on suurem avameres,
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
139. Mida nim absoluutseks küllastunud niiskuseks? 140. Mida nim suhteliseks niiskuseks? Õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. 141. Mida näitab suhteline niiskus nt 30%? Näitab, mitu protsenti veeauru on õhus võrreldes hulgaga, mida õhk saab antud temperatuuril kõige rohkem sisaldada 142. Maapinnal on õhuniiskus 60%. Õhutemperatuur on 25ºC. Õhk tõuseb üles. Teatud kõrgusel on õhutemp 0ºC. Kui palju on igas kuupmeetris õhus vett auruna, kui palju veena? Andmed on tabelis või graafikuna. R= 60%; t= 25C; mitu grammi, veeaur on 1m3 õhus r= /23g= 100%= 60%; =13,8g/m3 küllastund= 4,84 g/m3 13,8- 4,84= 8,96 g/m3 143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis. Kuiv õhk alandab õhuväärtust 144. Kui suure õhuniiskuse juures tunneme ennast mõnusasti
Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalates niisketes kohtades. Adektiivne udu- tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna millega kaasnev õhutemp langemine kastepunktini ja hakkab kondenseerumine. Võib olla paks udu ja ulatub 500m'ni. tekib tihti nt külmade hoovuste kohal merel kui soojrm õhk liigub külmale merele, siis õhk jahtub kiiresti ja tekib udu. Adektiiv- radiatsiooniline udu- moodustub 2 teguri koosmõjul: niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma, jahtumise tagajärjel tekib õhumassi kondenseerumine ja udu. Auramisudu- kõige lihtsam ja tavalisem uduliik, eriti veekogude kohal
merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu - moodustub kahe teguri koosmõjul: a)soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. Auramisudu - esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temp. on vähemalt 8-20C õhutemp. kõrgem. Veepinnalt arav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. Tuuled ja atmosfääri üldine tsirkulatsioon Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast Briis - kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtalne soojenemine toob kaasa erinevused
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud
Hüdromeetrilised vaatlused: Hüdromeetrilistele lävendi asukoht, sügavusvertikaalide asukoha aladeta, kus vesi seisab. Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhta...
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused...
töötaja kohta tervisekontrolli otsuse. Tervisekontrolli tulemuste alusel esitab töötervishoiuarst tööandjale otsuse lehel ettepanekud: - töökeskkonna parandamiseks - töökorralduse muutmiseks - töötaja taastusravi/rehabilitatsiooni soovitused 10.Töökeskkonna ohutegurid: teatud ohutegurite kategooriasse kuuluvus, Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, kiirgused, elektomagnetväli; sisekliima(õhuliikumise kiirus, õhutemp, niiskus, õhurõhk; plahvatus ja tuleoht, tervad osad masinatel, valgustuse puudused.. Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid: kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müratugevus: inimkõrvale ebasoodne al 60dB. Lubatud max tööohutusstandard 85dB
32) Tuulispask - mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. 33) Äike - võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. Pilve tipp võib küündida 10 km kõrguseni. Jaotatakse kaheks: · Õhumassisisesed - tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. · Frontaaläike - esinevad koos külma frondiga. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp. erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Ei sõltu kellaajast. Õhku saastavad ained - satub atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel (autode heitgaasid, tööstused jne) kui ka looduslikul teel. 34) Peamisteks õhku saastavateks aineteks on: väävliühendid, eriti SO2; lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikühendid (vingugaas CO, süsihappegaas CO2); aerosool ehk tahked osakesed.
ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. Inimene on hakanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse. Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösse rakendamisel inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine,
Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal vastavalt mäestiku iseloomule esineda kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui madalamate mägede juures nn.nõlvatuuli,mis nagu briisidki on ööpäevase perioodiga.Sellised tuuled tekivad neil nõlvadel,mis päeval tugevasti soojenevad,öösel jahtuvad.Päeval puhub nn.orutuul piki soojenenud nõlva ülespoole.Föön esineb Kaukasuses,Alpides,Püreneedes.Fööniga kaasuvad peale õhutemp. Ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised.Kui mäestiku kohal on kõrgrõhuala,eemal ümbruses aga madalam õhurõhk,siis võiivad laskuvad õhuvoolud föönide näol kujuneda mõlemal nõlval.Fööni tekkimise põhjustab otseselt veeaurust küllastamata ja küllastunud õhu erinev adiabaatiline gradient.Boora-nim.külmi,väga tugevaid puhangulisi tuuli,mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt pltoodelt v mägedelt alla tasandikule v merele
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel?
HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest
Kuiv kesklaiuste kliima ( parasvöötme kuiv kliima) sademeid vähe, väga soe kuiv suvi, viljakad mullad( stepp, preeria) Mereline läänerannikukliima sademeid palju, talved pehmed Niiske kontonentaalne kliima muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem, eesti kliima, Boreaalsete metsade kliima pikk külm talv, lühike jahe suvi, temp. Ampl. Suur, esineb igikelts, Tundra lühike külm suvi, pikk talv, sademeid vähe Liustikukliima õhutemp madal, Maasääred setted kuhjunud poolsaarte otsa. Nt purekkani neem Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhest Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Õhumasside Liikumine on läänest itta, suurenenud on tsüklonite osakaal . Mõjutab NAO indeks, kui positiivne, siis on pehme ja vihmane talv, negatiivne NAO indeks toob külma ja karmi talve.
Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. CaCO3 + 2 HCl CaCl 2 + CO2 + H 2 O 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO 2 , H 2 , H 2 S 3. Kuidas määratakse CO 2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid töö käik, arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel?
Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht, kõigub temp vaaldeldaval sügavusel rohkem kui kuivas pinnases. 47. Kirjelda mullatemperatuuri aastast käike erinevatel sügavustel. Aastane kõikumine ulatub 10-20m sügavuseni. 48. Võrdle maapinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri aastast käiku. Maapinna temperatuure mõõdetakse vaatlusväljakutel taimestikust puhastatd avatud maapinnas. Termomeetrite näitude kujunemist mõjutavad siin paljud tegurid õhutemp, päikesekiirgus, sademed, pinnase mehaaniline koostis jt. Tihti nim neid näitusid ka temperatuurideks 49. Mis on mullatemperatuuri tsonaalseks taustaks ja millistest teguritest see sõltub? Tsonaalne taust on regionaalsetes kliimauuringutes üldklimaatiliste tingimuste iseloomustajaks. Nende näitajate konkreetsed väärtused igas punktis on määratud globaalsete kliimatekketegurite poolt, millistest tähtsamateks on atmosfääri üldine
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
teepõõsast , riisi ja puuvillapõõsast . 5. Troopikavöde on kõige väiksema pilvisusega ja suurima maapinnale langeva päikesekiirguse aastasummaga piirkond . Kasvatatake peamiselt datlipalmi , kohvipuud , ja suhkruroogu , mis vajavad kunstliku niisutust . Suuremad kõrbed on põllumajanduslikult kõlbmatud . Põllumajandusega tegeletakse ainult oaasides . 6. Lähisekvatoriaalses vöötmes on õhutemp . Läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane . Suurema osa kliimavöötmest hõlma savannivöönd , kus kasvatatakse hirssi , maapähklit , niisutatavatel aladel puuvilla ja riisi . Savannikarjamaadel karjatatakse veiseid . 7. Ekvatoriaalses kllimavöötmes kujunevad kuumad ja väga niisked õhumassid . Vähene põllumaa on peamiselt kakao , kautsuki - ja kohvipuu ning õlipalmi istandike all .
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
· Kliimas sõltub kütteainete vajadus, elamuste ehitusviis, teatud määral inimeste riietus ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. · Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse.Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel · inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine,
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk. aastaaega) Troopiline Troopiline Aasta ringi palav, Sademeid väga vähe temp ööpäeva amplituud suur Lähistroopiline Soojal aastaajal troopiline, Aasta ringi suhteliselt Sademete hulk piirkonniti külmal parasvöötme õhk. kõrge õhutemp, talvel erinev; sajab siis kui niiske külmaks ei lähe õhumass Parasvööde Parasvöötme õhumass Suvi soe, talv jahe Sademeid piisaval, talvel külm, aastane ampl. sajab kohati lund Lähisarktiline/ Soojal aastaajal Suvi suhteliselt jahe, Sademeid vähe lähispolaarne parasvöötme, külmal talv külm
tuvastamine Määratakse EVS-ISO alusel riski allikad, mõjuala, sundmised ja nende põhjused, sündmuste tagajärjed. 22. Millised on ergonoomilise süsteemi töökeskkonna ohutegurid? Füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised ohutegurid, õnnetusoht 23. Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli, õhutemp., õhuniiskus, õhurõhk, valgustuse puudused, masinate liikuvad või teravad osad 24. Valguskeskkonna kirjeldamise põhiparameetrid Heledusjaotud – määrab silmade adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust. Valgustustihedus – mõjutavad suurel määral inimese nägemisül täitsmise kiirust, ohutust ja mugavust Valgustamise ühtlus tööpiirkonnas – tööpiirkond peab olema ühtlaselt valgustatud. Erinevus ei või olla suurem kui 1,4
Toimub ööpäev läbi. Et taim kasvaks, peab fotosüntees ületama hingamist. Hingamine on temperatuurist sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu liiga madalal temp'il. Temperatuuri tõus on taime kasvule kasulik ainult teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. See palju taim kasvab, sõltub hingamise ja fotosünteesi vahekorrast. Tem tõus ei too alati kasvu kaas, üle optimumi kasv aeglustub. Aktiivne temp ööpäevane keskmine õhutemp ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri(taim kasvab). Efektiivne temp aktiivse temperatuuri ja bioloogilise miinimumtemperatuuri vahe.Taimede arengu hindamine et saada kõige paremat hinnangut, tuleb võtta arvesse aktiivset, efektiivset temperatuuri. Seda tehakse liites kokku aktiivne ja efektiivne temp. selleks, et taim oma kasvufaase läbiks, on vaja kindel aktiivsete temp summad. Summad tehakse kindaks mõõtmisega. Hilisematel sortidel on summad suuremad, varajasematel väiksemad
Õhuniiskust saab alandada ventilatsiooniga,kui soe õhk jahtub siis võib niiskus seadmete pinnale välja sademeda .Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetriga-riist õhuniiskuse mõõtmiseks.Koosneb kuivast ja märjast termomeetrist,nende näitude vahe järgi,määratakse spetsiaalsete tabelite ja graafikute järgi õhuniiskus .Õhu liikumis kiirus,on optimaalne kuini 0,3m/s.Soojal ajal ja raskel füüsilisel tööajal on piirnormiks 0,6m/s.Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel.Tööruumi õhutemp. 18-20 kraadi toimub soojusvahetus põhiliselt kiirguse teel,inimene allub kiirgus jahtuvusele .Kui ruumis on soojemaid kehi kui inimene siis saab ta soojust juurde.Soojusallikad:tehnoloogilised seadmed ,(ahjud,pliidid) Lühilaineline soojuskiirgus 0,75-1,5 mikro /m ,kutsub esile närvisüsteemi häireid,silmade kahjustusi.Seadmete pinna temp.töökoha läheduses ei tohi olla üle 45 kraadi celsuse.Suurema soojuskoormuse korral kasut. Õhkdussi
See palju taim kasvab, Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. sõltub hingamise ja fotosünteesi vahekorrast. Tem tõus ei too alati kasvu kaas, üle optimumi kasv aeglustub. Aktiivne temp – ööpäevane Soojenemine – Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt keskmine õhutemp ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri(taim kasvab). Efektiivne temp – aktiivse temperatuuri ja bioloogilise üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine – mulla külmumine algab siis miinimumtemperatuuri vahe.Taimede arengu hindamine – et saada kõige paremat hinnangut, tuleb võtta arvesse aktiivset, efektiivset kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda, tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnale langema. Seda, kui lähedal on õhus leiduv veeaur küllstusolekule iseloomutab kõige paremini relatiivne niiskus, mis võrdub absoluutse niiskuse ja küllastava niiskuse vahega. Relatiivset niiskust väljendatakse tavaliselt %-des. Abs. niiskus muutub vastavalt õhutemp muutumisele: mida kõrgem on õhu temp, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhuniiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust suureneb ja seetõttu relatiivne niiskus suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511000 km3 vett. Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne.
Kui flor rase on madal (Fo) pimedas, kui valgustatakse tugeva vilkuva energiaga (Fm), siis kõrge, kuna ei suuda kasut kogu neeldunud energiat. Fv=Fm-Fo; normaaltingimustes on Fv/Fm 0,832 +/- 0,004 Taimede füsioloogilise seisundi kohta annavad infot veel sellised kaugseire meetodid: Taimelehtede ja taimkatte temperatuur stressis taimed sulgevad õhulõhed, transpiratsioon kahaneb ja lehtede temp kasvab; normaalse veevarustuse korral on lehtede temp madalm veidi õhutemp. Ksantofülli tsükkel üleliigse soojuse kõrvaldamiseks stressi korral. Ksantofülli tsükli pigmendid neelavad kiirgust sinises ja sini-rohelises spektri osas. Kui stressi korral suureneb ksantofülli tsükli pigmenteide konts. Siis peegeldusmisspektris toimb nn roheline nihe, mõõdetakse kas detailse spektri või nn fotokeemilise indeksi PRI abil (ei ole tundlik ainult pigmentde muutuste suhtes, vaid ka nt roheliste lehtede katvuse suhtes). 18. Pöördülesannete lahendamine.
Regulatsioonimehhanismid: a) Fotoaktiivne avanemisreaktsioon – hommikuti, kui päike tõuseb b) Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon – umbes keskpäeval, kui tekib veedefitsiit taimes. Ületab fotoakt avanemisreaktsiooni, kestab mõnda aega. c) Hüdropassiivne sulgumisreaktsioon – suurvee ajal, kui taimerakud küllastunud veega ja suruvad õhulõhed kinni. d) Passiivne avatud olek – muud ekstreemsed tingimused, nt kui õhutemp on liiga kõrge (üle 40) või kaaliumi üleküllus; regulatsioonisüsteem läheb rivist välja. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest – tuul ja kõrgem temperatuur intensiivistavad protsessi. Tähtis roll valgusel ja temp. Öösel vähemintensiivsem. Eristatakse kaht peamist transpordi tüüpi: 1.Assimilatsioonivool – toimub üldiselt taime niineosas ehk floeemis suunaga ülalt alla, liiguvad suhkrud. 2
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk sademete reziim ( sademeterikkam aastaaeg ) TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Mandriline kliima-ehk kontinentaalne kliima-iseloomulik õhutemp suhteliselt suur ööpä'evane ja aastane kõikumine, väike sademetehulk, ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga. Mereline kliima -iseloomulik sadeterikkus ning ööpäevase ja aastase õhutemperatuur suhteliselt väike kõikumine võrreldes mandrilise kliimaga. Samatemperatuurijoon ehk isoterm on joon kliimakaartil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kliimakaardil kujutatakse jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta
1 Min. on kehatemp. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp. ja vastupidi. Tuul, suurendab soojuse äraandmist naha pinnalt, langetab kehatemp-i. Niiske õhk soodustab madala õhutemp. korral ja soojusjuhtivuse paranemise tagajärjel soojuse äraandmist organismist ja seega ka nahatepm-i langust. Kõrge õhutemp-I korral takistab suur õhuniiskus higi aurumist naha pinnalt, mis vähendab soojuse äraandmist ja soodustab keha ülekuumenemist. Hemöotermiline südamik tähendab, et olenemata väliskeskkonna temp-i muutustest, püsib organismi sisemuses ikka oma kindel temperatuur, mida väliselt ei saa mõjutada. Kehatemp
Tekidab pahaoleku. Radoon-raadiumi lagunemisel tekkiv gaas. Seda on maapõues, soomegraniidis. Radoonitõrje ´abinõud ja meetmed radooni vältimiseks lk 6 joon35 ja 36. Legionella bakterid- võivad tekitada ravimatut kopsupõletikku. Sisaldub tavalises pinnases, vees. Õhu kondinsioneeris toimub õhuniisutamine. Legionella bakter hävineb 55 kraadi juures. Õhu aeroioon- atmosfääriõhus on alati mingisugune elestaatiline välist. See sõltuvb õhutemp, ilmastikust, aastajast, õhuelektri juhtivusest. Elektri juhtimine sõltub aeroioonide sisaldusest õhust. Õhu aeroiooni konsertatsioonist. Aeroioonid on gaasiosakesed, aatomite molekulid. Osad + osaqad -. Lämmastiku, hapniku , CO2 laetud osakesed. Tekivad välisärritajate mõjul. Looduslikeks tekkitajad: Radioktiivsed ained, kosmilised kiirgused, päikese ultraviolet kiirgus, atmosfääri elektrilaengutes, balloelektrilised efektid, triboelektrilised efektid.
Endodermidel on suur kasumitarendav strateegi, millel on kallis hind, ektodermide kasum on väike. Me võime neid variatsioone, mis maakeral esinevad jagada erinevatesse gruppidesse: laiuselised, kõrguselised, kontinentaalsed, sessoonsed, ööpäevased rütmid, mikroklimaatilised ja sügavusega seotud variatsioonid. Laiuselised ja sessoonsed. Neid trende mõjutavad ka kõrgus ja kontinentaalsus. Kui kuivas õhus kõrgus muutub 100 m võrra, siis õhutemp võrdub 1 o võrra, niiskes õhus 0,5o võrra. Merest eemaldudes muutuvad temperatuurierinevused järsemaks. Temperatuuriga seondatakse ka liikide levikut ja arvukust. Paljude putukate levik on paljustki seotud taimestiku levikust. Paljudel juhtudel on temperatuuri variatsioonid mõne teie keskkonna faktori või ressursiga nii tihedalt seotud, et neid on võimatu lahutada. /jõgede ülemjooksul elavad hapnikurikkusele iseloomulikud kalad, alamvoolul hapnikuvasusega kalaliigid/.
Lõpuks taim sureb 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Taime liigutuste tüübid on tropismid, nastid ja endogeensed liikumised. Tropismideks nim kõverdusliikumisi, mille suuna määrab kindlasuunaline indutseeriv ääriti (nt fototropism-kaldumine valguse poole) Nastideks nim kõverdusliikumisi, mille suund on määratud reageeriva organi struktuuriga (võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu. Taimedel on stressi suhtes erinevad kohastumused, nt taliteraviljade orased karastuvad sügisel madalal temp-l. 2. Veestress.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
