au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud 'Astrid Lindgren' Päritolu: Poulsen, Taani, 1989 Kõrgus: 120-245 cm Õitseb: korduvalt, juuni-september, kobaras 10-15 õit Kõrgus: 0,8-1,2 m Kõrge floribundroos Haiguskindlus väga hea, väga vastupidav seenhaigustele Kasvupinnas: hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kerge 'Edgar Degas' Päritolu: Delbard, Prantsusmaa Õitseb: korduvalt, õied muudavad värvi kogu, juuni-juuli Kõrgus: 60-90 cm Kasvukuju: laiuv 'Crystal Palace' Päritolu: Poulsen, Taani, 1995 Õitseb: korduvalt ja rikkalikult, juuni-oktoober Kõrgus: 40-60 cm Kasvukuju: tihe, laiuv Kasvupinnas: sobib hea struktuuriga, toitainete- ja õhurikas, kergelt happ Haigus- ja külmakindel
absent from puuduv, äraolev fortress kindlus accuse of süüdistama from scratch nullist alates accustomed to harjumuspärane fuel bill kütte arve active toimekas, aktiivne fully furnished täielikult möbleeritud adventurous seiklushimuline guard rail käsipuu airy õhurikas harsh karm apologise vabandama, vabandust paluma hay fever heinapalavik appeal to meeldima humidifier õhuniisuti, niisuti appliance seade, tööriist hut hütt, osmik apply to poole pöörduma impractical ebapraktiline approve of heaks kiitma, nõustuma in authority võimuesindaja
hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
Talvevarudeks kuivatamine on üsna mõttetu, sest taim kaotab kuivatamisel suurema osa aroomist. Kui seda aga siiski tehakse, tuleks ürti säilitada mitmekordselt pakituna õhu- ja niiskuskindlalt suletud paberkotis. Kuivatamisele võiks eelistada külmutamist, kuigi ka seeläbi kaotab taim palju oma maitseomadustest. Kuigi aed-harakputk on algselt siledalehine taim, on aretatud ka käharalehiseid sorte. Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld. Tasakaalust väljas olevate kasvutingimuste puhul muutuvad muidu helerohelised lehed kiiresti punakaks, valgeks või kollaseks. Sellised lehed kasutamiseks ei sobi. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu (külvata vähemalt 34 korda suve jooksul). Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada.
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS.......................................
ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda
Mitmeaa toitainerohket Estragon Korvõieline stane mulda 6,2 kerged, liivane Koriander Sarikaline 1 lubjarikas muld 1 cm 25 toitaine- ja õhurikas, mitte Mitmeaa liiga kuiv, 0,3-0,5 40x30c Meliss Huulõileine stane haritud mulda cm m kerged huumus- ja toitainerikkal Mitmeaa niiskel mullal,
,13.,14. Sõnajalad Adiantum Raunjalg Ogaline astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas. Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) vajab kasvamiseks niiskust ja normaalset aiamulda, veekogu lähedus oleks väga hea. Suhteliselt külmakindel. Oma aeda sobivat liiki valides tasub silmas pidada, et kui varvas-adiantum on täiesti külmakindel ning talub kuni 40° külma, siis himaalaja adiantum elab üle kuni 29° pakasepügalat. Eduka talvitumise tagamiseks on temperatuurist olulisem ühtlane niiskusreziim. Õrnemaid liike tuleb katta talveks lehtedega. Fotod 15.,16.,17
Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e. firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3. Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma. Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema 6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst.
1. Karotiin 2. B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini 3. Mineraalained 4. Flavonoidid 5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga. Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada vähemalt poole meetri sügavuselt ning kuni meetri laiuselt. Pookekoht peaks jääma istutamisel vähemalt 3-5 cm sügavusele. Mitu roosi koos annavad parema mulje.
Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on tarvitamiskõlblikud lühikest aega, kuna pärast õievarte tekkimist muutuvad lehed tuimaks ja maitsetuks. Aed-harakputk on populaarne Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus seda kutsutakse prantsuse peterselliks. Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld. Tasakaalust väljas olevate kasvutingimuste puhul muutuvad muidu helerohelised lehed kiiresti punakaks, valgeks või kollaseks. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu. Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned
või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 5 Kasutatud kirjandus
Kui palju tuleb lisada puhastusainet? 25ml-5000ml x ml-2000ml x = 25*2000/5000 = 10ml 2. Koristuskulude vähendamine: 3. Ohtlikud jäätmed: inimtegevuse need jäägid mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist ja keskkonda õlijäätmed,värvi ja laki ja liimijäätmned,elektrijuhtmed,päevavalguslambid,puidukaitsevahend,puhastusained ja lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e. kergelt niisutatud pühkimine ( kõige soovituslikum, pind talub vett, mis pihustatakse töövahendile või pinnale )
punased või mitmevärvilised õied. Roheline tillilaadne lehestik. Eelistab kerget huumusrikast aiamulda. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta. HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum HARILIK ÕLELILL e. kattelehine käokuld Helichrysum bracteatum Kõrgus 60-80 cm Õitseb juuli-september Palju värve ja õisi saab kuivatada Kitsad tumerohelised lehed Kasvukohaks sobib viljakas ja õhurikas pinnas Kasutatakse peenardel, konteinerites, kuivlillena Ettekülv märtsis- mais 0,5 cm sügavusele. külv aprillis-mais. ILUKAPSAS Brassica acephala ILUKAPSAS Brassica acephala 25 cm kõrge. Ümarate kurruliste gofreeritud lehtedega, mis sobivad dekoreerimiseks, garneerimiseks, toob värvi peenrasse. Kõige erksamad värvid + 10 kraadi öötemperatuuri juures. LÕHNAV LILLHERNES Lathyrus odoratus LÕHNAV LILLHERNES
külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8. · Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil
nädala jooksul. · Seemnete granuleerimine (drazeerimine). Seemned kaetakse väetiste, fungitsiidide ja abiainete kihiga ning antakse kera kuju. Selline töötlemine hõlbustab seemnete mehhaniseeritud töötlemist ja suurendab idandite vastupanu võimet väliskeskkonnale. · Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises, puhtas, õhurikkas vees üks kuni mitu ööpäeva. Et vesi oleks õhurikas, on vaja seda vahetada kord päevas. 27.04.2016 Marje Kask 25 Külvamine · Külvamine: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&a rt=1535 · Pikeerimine ja potistamine: http://www.hansaplant.ee/?arc=&op=body&L aID=1&id=5&art=541&setlang=est · Külvamine: https://www.youtube.com/watch?v=uOTNAn Vn3yA 27.04.2016 Marje Kask 26 Külvamine 27.04
istutada , kasutades spetsiaalset orhidee-substraati . Kahjuriteks ja haigusteks on kilptäid , kedriklestad ja seenhaigused . Väärisdendroobiumi sordid on saanud väga populaarseks tänu oma kaunitele õitele , mis 2-4 õileiste kimpudena ümbritsevad lihakaid varsi . Õied on pikaealised , mõnikord meeldivalt lõhnavad , vahel erksavärvilise laiguga huule neelus ning neid võib olla korraga nii palju , et varsi ja lheti pole nende vahelt nähagi . Kasvukoht olgu õhurikas ja väga valge , kuid siiski kaitstud kevadise ereda päikese eest . Varakevadel hakkavad arenema uued võrsed ja kasvama rohelised juureotsakesed ning algab uus kasvuperiood . Taimi hakatakse kastma ja iga paari nädala tagant väetama nõrga orhideeväetisega . Dendroobiumi on väga kerge üle kasta , eriti väärisdendroobiumi , seepärast peab pott kindlasti jõudma kahe kastmiskorra vahel ära kuivada . Hea oleks kasutada kastmiseks ja piserdamiseks vihmavett . [1][3] Agaav ( Agave )
· Probleemi muudab raskeks see, et kui ilmnevad iseloomulikud kliinilised tunnused, on haigus juba kaugele arenenud, sellepärast peaks alati tähelepanu pöörama sellele, kui hobune hakkab koormuse korral kiiresti hingeldama, hingamissagedus ei taastu normaalse aja jooksul. · Emfüseemi tekkimisel on suur osa ka allergilisel reaktsioonil, mistöttu on ülioluline, et tallikeskkond oleks võimalikult tolmuvaba, õhurikas, hästi ventileeritud. sageli põhjustavad hingamisteede allergilist reaktsiooni näiteks tallisoojustuses pesitsevad viiruse eosed. Nakkushaigused · Nakkushaigused on põhjustatud haigustekitajate poolt ja need levivad hobuste hulgas kontakti või piisknakkuse kaudu. · Sporthobuseid, kes liiguvad väga palju ringi erinevas keskkonnas ja erinevate teiste hobuste hulgas, on mõistlik vaktsineerida nakkus -haiguste suhtes.
Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat. Mandrijää levialad on ja olid ka minevikus ümbritsetud ookeanidest. Kui liustiku tekke eeldused on olemas, algab esmalt aastaringse ehk igilume kujunemine, mille paksenemise, tihenemise ja ümberkristalliseerumise tulemusel võib moodustuda liustikujää. Kohev õhurikas lumi muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ning lõpuks tihedaks, massiivseks ja tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Laias laastus jagunevad liustikud kahte suurde rühma: mandriliustikud ja mäestikuliustikud, millest mõlemal on rida alltüüpe. Liustike liikumine toimub raskusjõu mõjul. Mäestikuliustikud võivad nõlvast alla libiseda juba 20 meetri paksuseks kasvanud jäämassi korral. Mandriliustikes
(Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig
Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° kuni -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed.Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist.
49. Hapendus-taanduspotentsiaal, hapendus-taandusindeks. Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV. Eh üle 700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 50. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise
Atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui sulab ja aurub, nim kionosfääriks. Selle piires on võimalik lume püsiv kuhjumine ja liustike tekkimine maapinnal. Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja väga külma kliimat. Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma külmimates paikades (Ida-Siber) või kohtades, kus väga külm, kuid vähe sademeid (Kanada, Arktika saarestik), ei ole liustikke. Kohev ja õhurikas lumi (e=0,1-0,25 Mg/m 3) muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ja lõpuks tihedaks (e=0,9 Mg/m3), massivseks ning tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Antarktika keskosas toimub lume üleminek liustikujääks kuni 100 m paksuses kihis ja vajab aega vähemalt 1000 aastat 26) Moreen, selle tüübid ja kujunemine.Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel
või alumistes horisontides sinakashall gleihorisont. Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV. Eh üle 700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt taandunud keskkonnas on raskendatud taimede poolt raua omastamine, kuna raud omab suurt tähtsust fotosünteesi toimumisel, siis on orgaanilise aine süntees häiritud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 30 Mulla soojusomadused ja soojusreziim
või alumistes horisontides sinakashall gleihorisont. 50. Hapendus-taanduspotentsiaal, hapendus-taandusindeks Hapendus-taanduspotentsiaal (Eh) iseloomustab hapendus-taandusreziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on taandumisprotsessid. Enamasti on taandunud ühendid taimedele toksilised. Kui Eh on üle 400, siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400...600 mV. Eh üle 700 mV juures on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt taandunud keskkonnas on raskendatud taimede poolt raua omastamine, kuna raud omab suurt tähtsust fotosünteesi toimumisel, siis on orgaanilise aine süntees häiritud. Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 51. Mulla soojusreziim ja omadused Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse
42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal (Eh): Iseloomustab oksü.-redu. reziimi vahekorda mullas. Mõõdetakse millivoltides. 16 Kui Eh on alla 200, siis ülekaalus on redu. prtotsessid. Enamatsi on redutseerunud ühendid taimede tekkelised. Kui Eh on üle 400, siis mullas ülekaalus oksüdeerumis tingimused. Taimede kasvuks optimaalne Eh on 400-600 mV. Eh üle 700 mV juured on muld ülimalt õhurikas ja läbikuivanud. Selliselt tugevalt oksüdeerunud keskkonnas on rakendatud taimede poolt raua omastamine Redoksindeks Redoksindeks rH=Eh/29+2pH Kui rH<20, siis on redutseerunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks Optimaalne vahemik on 28-30 43. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse
Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja. Vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata kohe peale õitsemist (Calmia Istikuäri OÜ). Paljundamine Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võib pist-oksad torgata otse peenrasse. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu pannna suuremasse potti, mis tuleks kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Lehelabad võib enne veidi lühemaks kärpida, et neist vähem vett aurustuks ning kastke pott hästi läbi (Sander, 2009). Nii juurdumissegu kui ka õhk pistikute ümber peab olema niiske. Sobiva kasvukeskkonna
43 kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 44 PUISHORTENSIA
Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea juurduja siis võib pistoksad torgata otse peenrasse, kus on kerge liivakas muld. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu tuleks panna suuremasse potti ning see kaevata maa sisse, et külgedelt ei soojeneks ja kuivaks. Pistikud tuleb torgata anumasse natuke kaldu ja nõnda, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Anum peab olema pidevalt niiske (Sander 2009). 4.8. Forsythia suspense Värdforsüütia 4.8.1. Kirjeldus Areaal: hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas. Suurus: 1-3 m kõrgune Võra: laiuv põõsas
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
polegi. Loomade sooltes parasiteerivaid paelusse varustab toidu ja energiaga peremeesorganism, neil pole vaja ei hingamis- ega seedeelundeid. Veres või teistes kudedes parasiteerivad imiussid omastavad peremehe veres lahustunud hapnikku kogu oma keha pinna kaudu. Maismaal elaval vihmaussil on naha all tihedalt veresooni. Hapnik jõuab läbi naha veresoontesse ning veri kannab selle kudedesse. Vihmaussile sobib elupaigaks niiske ja õhurikas pinnas. Naha kuivamine, aga ka vee alla sattumine on talle hukatuslik. Lisa Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku. Vihmaveega üleujutatud käikudes ei saa nad aga pikemat aega olla, sest muld seob su ure osa vihmavees lahustunud hapnikust. Seetõttu vette jäänud hapnikust vihmaussile hingamiseks ei piisa ja ta roomab maapinnale. Joonis ja alltekst: Vihmauss hingab läbi õhukese niiske naha. Selgitus: Õhukese nahapinna all on veresooned, kus toimub gaasivahetus (hapnik ja
Proovis sisaldunud orgaanilise aine kogus saadakse, kui pinnaseproovi esialgsest kaalust lahutatakse proovi kuumutamisjärgne kaal. Tulemus väljendatakse kaaluprotsentides. 3.1.3. Huumus ja selle tähtsus Huumus on tumepruuni või musta värvusega suhteliselt kerge mass. Ta muudab mulla kohevaks ning lisab sellele elastsust ning sidusust. Huumus reageerib mulla mikroosakestega, sidudes neid sõmerateks, mida nimetatakse ka savi-huumuskompleksideks. Kuna huumus on õhurikas, loob ta tingimused mullaorganismide eluks, kelle elutegevuse tagajärjel tekib liimja konsistentsiga eritisi, mis omakorda soodustavad mulla sõmerja struktuuri kujunemist. Huumuse põhikomponentideks on huumushapped (humiin- ja fulvohape), humiinained (humiin ja fulviin) ja bituumid. Oma koostise ja väljakujunenud omaduste poolest on huumus küllaltki püsiv - tema edasine mikrobioloogiline lagunemine on väga aeglane. Humiinhape annab veega pruunika kolloidlahuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
