. 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3 · I .. , 1030 , ( « »), . 1061 . XIII , , , 1224 . , . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -,
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine.
3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks. · Austria ja sveitsi kunst- Vene meister Raamatukapp. XIX saj. II pool. Materjal tamm, klaas. Kuulunud kunstnik C.T. Von Neffi kogusse Muuga mõisas. Kumu kunstimuuseum 1
LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude ki...
valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid. Põllumajandus XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad. Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem. Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg. Kui enne Liivi sõda oli talupõlde 4x rohkem kui mõisapõlde, siis XVII sajandi lõpuks oli see suhe 1:2,5. See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise. Talupoegade kohustused Tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes: · Rakmetegu(3-6 päeva nädalas, härjaga). · Jalategu Muud kohustused olid: · Abitegu(hooajatöö) · Mõisavooris · Osa talu põllu ja kõsitöötoodangu mõisnikele andmine. · Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi. · Osalemine suurtel ajujahtidel ajajatena. Linnad ja kaubandus
INGLISE BAROKK ARHITEKTUUR SISSEJUHATUS Inglismaa on maa, kus barokkstiil kõige vähem mõjule pääses Domineeris kogu XVII ja XVIII saj kestel klassitsistlik suund ARHITEKTID NING NENDE TEOSED Christopher Wren (1632--1723) Tema stiili väljakujunemisel oli kaunis suure tähtsusega reis Prantsusmaale a. 1665.Kaasaegsete prantslaste eeskujul püüdis ta oma ehitistes ühendada barokkstiili monumentaalset jõudu klassitsismi rangusega. Wren on väga produktiivne meister -- ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. Saint Pauli katedraal (1675--1710),
, "palmistry" ( ; . palm - ) , "", "" "", "cheir", "". , , . - . , , , , , . , , , . (2000 . ..) - (384-322 . ..) - , . ; . : XVII , . ? , , . , , , . ; , , . 1. 11. 21. 2. 12. 22. 3. 13. 23. 4. 14. 24. 5. 15. 25. 6. 16. 26. 7. 17. 27. 8. 18. 28. 9. 19. 29. 1 10. 20. - . ,
« ». 1672. Click icon to add picture Click icon to add picture Click iconClick icon to add to add picture picture 1672 Click iconClick iconpicture to add to add picture - . 1672 Click iconClick icon to add to add picture picture Click iconClick icon to add to add picture picture Ivan IV. XVII c. Click iconClick icon to add to add picture picture 1721 Click iconClick to addicon to add picture picture II 1762 Click iconClick icon to add to add picture picture I 1801-1825 Click iconClick icon to add to add picture picture I 1825-1855 Click iconClick
Vanausulised Dana Makejenko KS 14 Старообрядчество — это религиозное движение, возникшее в XVII в. в результате раскола Русской православной церкви, произошедшего из-за церковной реформы Никона. Оказавшись под запретом, старообрядцы вынуждены были приспосабливаться к условиям гонений и выработать свою линию
Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21. juunil (1. jullil) 1946. aastal. Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivseteneseharimist astus 1667. aastal Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1666. aastal ja õppis veel ühe semestri Jenas matemtilise tunnetusmeetodi kuulsa entusiasti E. Weigeli juures. Juba samal aastal tõestas ta aga hiilgavalt oma õigust doktorikraadile Altdorfis. Leibniz on filosoof XVII sajandist, mis on maailmale andnud suuri mehaanika- ja matemaatikateaduse rajajaid ja ka metafüüsiliste süsteemide loojaid. Leibnizi filosooifa on geniaalselt üles ehitatud, ent seda oskasid vääriliselt hinnata alles marksismi rajajad. On teada, et Leibnizi filosoofia algab suurejooneline katse "süntees" on vana ja uue väljavaate. : "... , "", ... , ( ) ...". Kirjas Thomasius, Leibniz kirjutas: "..
Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased XVII sajandil. Sajandi esimesel poolel ehitati bastione Hollandi ja Itaalia eeskujude järgi, alates XVII saj. 80. aastatest alustatakse väljapaistva Rootsi sõjaväeinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi grandioosset prantsuse tüüpi bastionidest koosneva uue kaitseliini ehitust. Nii kujunes lõplikult välja Narva kindluse kaitsesüsteem, mis säilis oluliste muudatusteta kuni XIX sajandi keskpaigani.
vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige paremini filosoofiline romaan ja jutustus, populaarseks muutus ka esseistlik vorm tuline ideeline vaidlus.
Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD
minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil. Konservatismi peateos on Edmund Burke'i raamat "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". Pooldatakse arengu stabiilsust ja ettevaatlikke järkjärgulisi reforme. Peale rahvuse ja religiooni väärivad hoidmist ka traditsioonilised ühiskonnaklassid. Pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist. Majanduses esindab konservatism peamiselt omanike huve. Liberaalidega sarnaselt ollakse riigi majandusliku sekkumise vastu, eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt
taani oma, või lausa üllatav, isegi sak sa muusikalugu mitte. Mõtlen siin rahvuslikku vaatenurka. Enne Napoleoni sõdade lõppu liigendub Euroopa kultuurilugu lihtsalt teisiti keelkondade või majandusgeo graafiliste piirkondade kaupa. Seetõttu ei kipu näiteks rootslased vaidlema, on see ikka rootsi muusika, mida saksa muusikud lõid veel XVIII sajandi lõpul ja muidugi ka palju varem nende kuningakojas. Hansa-ajal, veelgi selgemalt aga XVII sa jandi lõpul kuulusid Eesti rannikulinnad teiste Läänemere sadamatega ühtsesse kultuuriruumi, milles koos ühtse keelega käi bi sid samad tsunftireeglid ja mille piires sageli tegevuspaika vahetavad muusikud levitasid sarnast repertuaari ja stiili. Johann Valentin Meder (1649 1719), kelle sünnist saab tänavu 350 aastat, oligi tüüpiline "hansa muusik". Pärit Saksimaalt, saksa keelse barokkmuusika hällist, on ta läbi elu tegutsenud Läänemere- äärsetes kauba linnades. 1674
oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks. Seda kongressi on nimetatud ka tantsivaks kongressiks, sest õhtuti aja sisustamiseks korraldati palju seltskondlikeid üritusi, kus tantsiti palju valssi. Hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli kõikides probleemides, mis 18.saj-19.saj algul põhiline osaleja, Prantsusmaad koheldi kongressil täieliku austusega. Bourbon'ide dünastia oli taas olemas. Louis XVI ja XVIII, Louis XVII-d pole reaalselt kunagi olemas. Louis XVII oli tapetud kuninga poeg, kes revolutsiooniaegsel ajal suri. Kunn suri. 2 erandit, mida tegid kongressi tüübid. Kongress oli rahul Saksa väikeriikide ühendamisega. Teine erand oli Rootsi, Rootsis 1 kuningas oli võimult kõrvaldatud, probleeme tervisega, valitsejaks oli saanud kõrvaldatud kuninga onu, kunnil polnud järeltulijaid, toimus Napoleoni sõdade ajal. Rootsi riigipäev hakkas otsima riigipärijat Rootsile, toonasel momendil oli
Kroonika on ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraal...
reclamare , , «»: 1) , ( ) 2) ( ) : , ( ) : . ( , , ..), , , , , . , . , «», . , , . . : « . , . ». 1473 - - . XVII «». 1629 - . 1631 - « ». 1787 - « » , . 1841 - . 1899 - , 1 , «.. » (N.W.Ayer & Son), National Biscuit Company. : 1894 - Agate Club 1906 - Advertising Club - 1912 - American Association of Advertising Agencies (AAAA) 1920 - , . 1941 - . 1955 : - - - - - , . "P" , : (product), (price), (place),
Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele.
mm XIV 140 × 77 XV kuni 50 oranz renessanss mm XVI XVII 147 × 82 100 roheline barokk ja rokokoo kuni mm XVIII raud- ja 153 × 82 XIX
12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama 20. mai 1498. Austraalia avastamine XVII sajandil hakati otsima müstilist lõunamandrit. Esimesena Austraalia rannikul Willem Janszoon 1606. aastal. Avastatud territoorium ei pakkunud huvi. 1770. jõudis Austraalia rannikule James Cook. 1788. kujunes esimene asundus Austraalias. Maadeavastuste positiivsed mõjud Euroopale Varauusaja alguses tunti 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks tunti 4/5. Õpiti tundma uusi taimi ja loomi.
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
hapnikuvarustatust, eemaldab organismist soolasid. · Mustsõstardest tehakse mahla, moosi, tarretist ja veini. Punastest sõtardest valmistatakse moosi, mahla ja veini, samuti ka tarretisi ja marmelaadi. Aedmaasikas · ladina k: Fragaria ananassa , inglise k: Strawberry · Maasika kodumaaks peetakse Ameerikat. Aedmaasika tuntus Euroopas ei ole eriti pikk, õige hoo sai maasika kasvatus alles XVI ja XVII sajandil. Nüüd on aretustöö tulemusena maailmas välja aretatud u 5000 erinevat maasikasorti. · Maasikaid kasutatakse magustoitude, salatite, tortide, likööride, kokteilide jm jookide valmistamisel. Aedvaarikas · ladina k:Rubus idaeus, inglise k: Raspberry · Vaarika marjad on väga maitsvad. Need on rikkad vitamiinide ja mikroelementide poolest. Vartest ja lehtedest võib teha raviomadustega teed (kasutatakse
4.b 2009 Oboest Oboe on sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv.
jalatseid kodus, kus iga perekond tegi seda, mida vajas. • Alles hilisagraases ühiskonnas tekkis käsitööndu, kus tooteid hakati valmistama tellimuse alusel. • Varaindustriaalses ühiskonnas arenes kergetööstus manufaktuuridena, hilis industriaalses ühiskonnas vabrikutööstusena. • Industrialiseerimine sai alguse Manchesteris puuvilla töötlemisega. • Aja jooksul on kergetööstuse paigutust mõjutanud tegurid muutunud • XVII saj söetööstuse arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda, kus oli vaba ja odav tööjõud. • Tänapäeval on kergetööstus toiduainetööstuse kõrval üks laiema levikuga tööstusharusid, mille geograafia hõlmab peaaegu kõiki maailma riike. • Kuigi kergetööstus saab jätkuvalt suure osa oma toorainest põllumajandusest, vähenes XX saj sõltuvus põllumajanduslikust toormest, selle kõrvale ilmusid keemilised kiud.
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult...
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked i...
ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina Loomakasvatuse ülesanne oli tagada tööloomad ja sõnnik Karpidamineandis olulist lisa toidulauale, nahast ja villast saadi aga kehakatet Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine Mõisamajanduse areng XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti kannatada Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem 60 000 Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük Rahandus Esimesed kirjalikud teated müntide loomisest
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
repressioonide hirmus. Vorosilovil arreteeriti pojanaise vanemad ja taheti arreteerida ka pojanaist. Molotovil arreteeriti naine, kes oli olnud nimekas parteitöötaja. 1934. a detsembris tapeti Smolnõis Kirov (oli Leningradi parteijuht). Mõrvas süüdistati trotskiste. Arvatakse, et mõrv oli organiseeritud Stalini poolt, sest Kirov oli rahva seas väga populaarne ja Stalin tahtis teda kui konkurenti hävitada. Nimelt oli 1934. a toimunud ÜK(b)P XVII kongressil teinud paljud delegaadid Kirovile ettepaneku hakata Stalini asemel parteijuhiks. Olid valmis tema poolt hääletama. Partei juhtorganite valimistel anti Stalini poolt väga vähe hääli. Kõige rohkem hääli saigi Kirov. Stalin käskis hääletustulemusi võltsida (üksikud ellujäänud hääletuskomisjoni liikmed on seda hiljem tunnistanud). Kirov aga tegi ränga vea ja rääkis talle tehtud ettepanekust Stalinile. 1. dets 1934. a Kirov mõrvati. Kirovi mõrv
PÕHJASÕDA 1700 1721 . Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene
· Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj. lõpp hakati seoses mõisatega tootma elektrit · Alates XVI sajandi · Sageli vesiveskid lõpust ka saeveskid rendile antud ja mõis sai tasu Asukoht ja eesmärk · Määravaks jõe lang ja · Tööstuse arenedes paisutamise laienes eesmärk võimalused · Saekaatrid · Sageli mõisast eemal · Villatööstused
''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril) -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste
1. Tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Barokkajastul hakati muusikat tegema lihtsalt kuulamiseks. Heliloojad kirjutasid tellimusi, muusika tase tõusis järsult. 3. 1580-1760 e. XVII sajand XVIII sajandi esimene pool. 4. Vastureformatsioonist- katoliku kiriku hiilguse taastamise püüd. · Valitsejad, kes soovisid tähtsustada oma hiilgust(Louis XIV, PeeterI) · Kunstnike soov olla väljendusrikkam · Pärit algsest Itaaliast 5. Tähtsad olid emotsioonid, dramaatilisus, kõik oli liialdatud kuid hästi viimistletud, Virtuoosus. 6. Johann Sebastian Bach: Hästi tempereeritud klaviir, suur polüfooniameister, oli
V. Salakaval, kuri. 10. Mis on õiguste deklaratsioon ja milliseid muutusi see tõi Inglismaa ellu? V. Määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimu ja andis välja seadusi. 11. Millised tähtsad sündmused toimusid Rootsi ajal Eesti haridus ja kultuuri elus? V. Tartu Ülikooli asustamine. 12. Millal toimusid Eesti ala minek Rootsi alla? V. 1629.aastal Mandri Eesti. 1645 Saared. Millal ja kelle poolt asustati Tartu Ülikool? 1632 Gustav II Adolf. 13. Miks nimetatakse XVII sajandi algust Venemaal segaduste ajaks? V. Siis oli suur näljahäda ja suur pakane. 14. Miks nimetakse Rootsi aega Eesti alal NN Vanaks heaks Rootsi ajaks? V. Talupoegade õigused pandi kõik kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku kohtusse kaevata. Nad said ennast vabaks osta. Aadlikud kuulusid rüütelkondadesse ja neil oli võimalus kaitsta oma õigusi. Haridus hakkas kasvama. Aadlikele annetati maad tagasi.
9 IX novem 57 LVII qunqugint septem 10 X decem 58 LVIII duodsexgint 11 XI ndecim 59 LIX ndsexgint 12 XII duodcim 60 LX sexgint 13 XIII trdecim 61 LXI sexgint nus 14 XIV quattuordecim 62 LXII sexgint duo 15 XV qundecim 63 LXIII sexgint trs 16 XVI sdecim 64 LXIV sexgint quattuor 17 XVII septendecim 65 LXV sexgint qunque 18 XVIII duodvgint 66 LXVI sexgint sex 19 XIX ndvgint 67 LXVII sexgint septem 20 XX vgint 68 LXVIII duodseptugint 21 XXI vgint nus 69 LXIX ndseptugint 22 XXII vgint duo 70 LXX septugint 23 XXIII vgint trs 71 LXXI septugint nus 24 XXIV vgint quattuor 72 LXXII septugint duo
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime
nende pooldajate, soti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega. Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend" ja "Edinburgh' vangla" romaanides hargneb tegevus 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi algul. "Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. "Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. "Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest,
Ирландии в ирландский язык проникают заимствования из латыни , начинает использоваться латинская письменность В XI веке от ирландского отделяется шотландский язык Письменность на основе латиницы Бриттская подгруппа Мэнский язык В XVII и XVIII веках на мэнский переводятся Библия и англиканский молитвенник Изучается в ряде университетов и колледжей острова Мэнская орфография основана на английской Бретонский язык Находился под воздействием французского Сохранялся среди сельского
Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes hääl.Jacques Necker määrati uueks tegi ettepaneku teha 3
Poogenpillid Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad
surmatunnil pattudest vabastada. Ka maapäevade otsused XVI sajandist keelasid igasuguse jumalateotamise- nõidumise ja ennustamise- ning nõudsid kohtuvõimudelt sellise ebausu harrastajatele karistamist. Esimene teadaolev suurem mürgitamisjuhtumiga seotud nõiaprotsess peeti 1542. aastal Rakveres ja lõppes viie talupoja põletamisega. XVI sajandi lõpu poole on Eestis nagu paljudes Euroopa maades nõidade jälitamine intensiivistunud, kuid enamik nõiaprotsesse toimus siiski XVII sajandil. Enamik nõiaprotsesside surmaotsuseid tähendas süüaluse tuleriidale mõistmist. Nõia põletamise kõrval on teada kuus mõõgaga hukkamise juhtumit nn. Pehmendavatel asjaoludel nagu nõia ja kuradi otsese lepingu puudumine või puhtsüdamlik ülestunnistamine. Mõisnike kahjustav nõidumine võis tuua kaasa mitmeastmelise surmanuhtluse. Nõidade surmamõistmisel toetuti mitte ainult vanadele ja uuematele õigustele, sageli viidati
Kuigi tõsi ta on, et kuningas ise koerte aretusega vahetult ei tegelenud; kuidas see ka polnud, on tõug nime saanud ning võlgneb oma edasise eksistentsi tänu temale. Kuningas jumaldas väikesi spanjele. Endiselt sisendasid nad inspiratsiooni kunstnikele ja kirjanikele. Sealhulgas ühes inglise kirjaniku Kathleen Windsori romaanis mainitakse tihti Msjeu nimelist koera, kes kuulus kuningas Charles II favoriidile. See kinnitab tõu populaarsust veelgi. Dramaatiline aeg saabus XVII sajandi keskel, mil Inglismaa oli lõhestatud Kodusõjas võitlevate kuninga pooldajate ja parlamentäärlaste poolt. 1648. saabus Carisbrooke kindlusesse kuninglik vang, tema majesteet Charles I ise. Kuninga pooldajad olid saanud Kodusõjas lüüa, kuningas oli vangis Hampton Court'is Londoni lähedal ja tema vangistajad seisid raske küsimuse ees: mida teha kuningaga? Wight'i Saar tundus tollal olevat piisav "kolgas", kuhu kuningas "asumisele"
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi ...
ideaal seoti tihedasti kodanikutunde ja kodanikuvastutusega. 1789 a Prantsuse revolutsioon oli tollal hulljulge katse seesuguseid põhimõtteid ellu viia. Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel. Eriti oluline oli aga valgustusliku filosoofia otsene sekkumine ühiskonnaellu. Valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanridest spbis valgusideede levitamiseks kõige enam romaan- oli ju romaan juva XVII saj kinnitanud oma võimalusi ühiskonnaellu avara peeglina. Sentimentalistlik ja realistlik- olustikuline dentents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vabameelsete ja materialistlike ideede kiire leviku õhkkonnas tekkisid eeldused ka tegelikkuse naturalistlikuks kujutamiseks. ,, Ohtlikud suhted". Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau.
mõned, Darwini uskujad, kes usuvad, et me arenesime aastatuhandete jooksul ahvist ning enne seda reptiilidest. See on jällegi probleem, mis ei kao kuhugi ilma konreetse lahenduseta. Kuna tänapäeval tuleb sünnib üha rohkem ja rohkem inimesi, kellel endalgi saab kunagi olema oma arvamus kõigest ning kõigest, nagu näiteks Aafrika riik, kelle juurdekasv on praegu TOHUTU, siis peaksid paljud leppima ära iseendaga ning saama aru , et maailm muutub ning, et praegune sajand pole nagu oli XVII sajand, kus `'valged'' juhtisid ühiskonda. Ühiskond on väga arenenenud nende paari möödunud sajanditega, USA president on ju ka musta värvi. See tähendab, et peab olema nõus vastu võtma uusi tutvusi ! P.S. paar suvalist tähte võivad end peita sõnades.
Kahjuks pidi Pärnu 1710 vene vägede ees kapituleeruma ja ülikooli varad viidi Rootsi, professorid ja üliõpilased pagesid või olid surnud katku. Talurahva kultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli rukkileib, tähtsamaiks leivakõrvaseks soolasilk. Ka erinevad jahupudrud olid hinnatavad. Igapäevase kalja kõrvale pruugiti ohtrasti omavalmistatud õlut ja viina. Kuna viina põletamine sai XVII saj suure hoo sisse, siis selle turustamiseks hakati ehitama kõrtse, mis talupoegade seas väga populaarseks said. Seal jagati külauudiseid, sõlmiti lepinguid, mängiti pilli. Tubakas ei olnud veel eriti levinud. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu, millesse koondus kogu pere. Valgust andsid ahjusuu ja süüdatud peerg. Talurahva riietuse kujundamisele oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung, peamiselt Rootsist. (Piki-triibuline seelik, meeste murumüts, põlvpüksid jne)
Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
