docstxt/134953081192.txt
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tol...
docstxt/134953075475.txt
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadus...
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust...
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
, , , ); -- ( , , ). , , XVI . . , , , . «- » , «, , , ». : 17 . , . - . . - . . . . , . , , . , 16 . , «» , . -- ; -- . (1571-1610), , , XVI . [1]. , , , . , , . , , [2], (1560-1609) (1575-1642), , . (1577-1640) XVII . , , . , , , . , (1599-1641). , (1580/85-1666), (1606-1669) (1632-1675). (1599-1660), - (1593-1665), , , - . (. , . , . . ) , , , . , , , , , . , , . . -- (), , . (1556--1629 .), . -- - (1603 .). , 1620 . . . , . ., ., ., . , . , . . 1693 -- . , , --- (1645--1652 .).
1796 3096 . I I , , . - «» « » ( ). 1819 « » . I . 1810- , . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . , , , « », XVII , . . . , , , , , , , . , - . . , XVIII , , , , , . , . ( ) , . ( , , , , , ) . 1929-34 48 . ( ) . , . . , , . , . 1956 . XX . . « » , , , . XIII--XX . XVI--XVIII, XVII- XX , XVI--XVIII, XVII . -- , « » ,
( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , . , . XVII--XIX , . 1635-- 36 , . XVII , . 1702-36 ( ., . . . ). 1776--87 ( ). 1812 . , . , , . , , , . 20 , 1815 1836 . XVIII , () . . . , . . , . . , . . . . . 1839--49 . 1844--51 . . 1935--37 , : , , , , ( 3--3,75 ). 1959--61 ( ). 1955 , . ( 1961 ). 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . . 20 . 3 , , , --
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - .
, , . IX . , , , , . . , . , , . . , . . , , . , . . 1920- . 1930-40- , -. , , , , , , , , . , , «» . , , , , , . , , - . . , . . , I . , XVII . « »: . . , . . . , . ? 1441 . XIX ( 1850-1875 ), , , , . , , , , . , , . , , , . , , . , XIX . XIX . . , , . , , , . , , . , . , , , ,
-- , , - , , , , , . , , -, , ( ). 330 , 70 . , , (), , ( ) ( , 1920-30-e ). . 2001 . - 110 ( 240 ) . «» «», XVII -- «» (). 1508--16 36 10--12 , . , « » ( ); . ( -- , , ), - , . (1535--1538) -. 1547 ; 1595 , : ( ), ( ), ( , -). -- . -. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , ,
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil
, Second level Third level Fourth level Fifth level -- . Click to edit Master text styles Second level . Third level Fourth level -- Fifth level . XVII . Click to edit Master text styles Second level Third level , , Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Aasta lõpus kukutati kuningavõim täielikult ja inimesed hakkasid põhiseaduse järgi elama. Prantsuse giljotiin 1792. Bastille vanglasse sissetungimine 1789. aastal aastal Louis XVI ( 23 August 1754 21 Jaanuar 1793 ) Kuningapere surm Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII. Louis XVII suri 1795. aastal, tema ema Marie Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli suur sise- ja välispoliitiline kriis. · Zirondiinid muutusid üha ebapopulaarsemateks ning selle kasutasid ära Jakobiinid · Jakobiinid üritasid revolutsiooni päästa. Sankülotid Sankülotid olid Prantsusmaal vabariigi
SANGASTE MÕIS Sangaste mõis asub Lõuna-Eestis poolel teel Otepäält Valka, Läti piirist napilt kümmekond kilomeetrit, keskaegse Liivimaa südames. Sangaste XIX sajandi mõisahoone on kauneimaid Eestis (autori foto 4.08.2019) Esmakordselt mainitakse mõisat 1272. aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ...
-- . 10 527 . . . He , . , , . : - . , «» - , «-». , - «, » «, , , ». - , . , -- , 35 . 1995 -- , . - , « ». -- . -- - , . , . . -- . -- . XVII . , . -- . , -- , . . Cay 8.a - . 2009 Moskva suurim linn Venemaal ja Euroopas, elanike arvult. Vastavalt ametlikele andmetele linna rahvaarv 10 miljonit 527 tuhat inimest.
33. peatükk Ususõjad 1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas? kõrged maksud ja paljud kauplemist takustavad majanduskeelud Felipe II asus maha suruma kalvinismi Positsioon oli kõrge: laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada
Eesti keeles На русском языке null (0) нуль (0) üks (1 / I) один (1) esimene (1. / I) первый kaks (2 / II) два (2) teine (2. / II) второй kolm (3 / III) три (3) kolmas (3. / III) третий neli (4 / IV) четыре (4) neljas (4. / IV) четвертый viis (5 / V) пять (5) viies (5. / V) пятый kuus (6 / VI) шесть (6) kuues (6. / VI) шестой seitse (7 / VII) семь (7) seitsmes (7. / VII) седьмой kaheksa (8 / VIII) восемь (8) kaheksas (8. / VIII) восьмой üheksa (9 / IX) девять (9) üheksas (9. / IX) девятый kümme (10 / X) десять (10) kümnes (10. / X) ...
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga.
Saadud talupoegade maadelt maksud olid Rootsi riigi tähtsaimaks sissetulekuallikaks. Avatud maadel kasvatati teravilja ja metsades pidasid karja. Talupojad vahetasid omavahel piima ja liha toiduteravilja ha loomasööda vastu. Välismaalt toodi soola ja vürtse, mida kasutati kala ja liha säilitamiseks. Toodi teistest riikidest ka kangaid ja humalat. Humalast tehti õlu, mida jõid mehed ja naised (2,5 liitrit päevas). Gustav Vasa ajal polnud Rootsis haridust. XVII sajandil muutus vask tähtsamaks riigi sissetulekuallikaks, toodeti ka raua, mida eksporteeriti. XVI sajandil elas Rootsis umbes 800 000 ja Soomes 200 000 elanikke, nendest 5% linnades. 15.Ülikoolide rajamine, teadlased 1477. aastal asutati Uppsala ülikooli. 1479. aastal asutati Kopenhaageni ülikool. XVII sajandil arenes Rootsis teadus. 1525. aastal rajati Stockholmis kuninglik raamatutrükikoda. 1326. aastal asutati esimene orkester. Gustav Vasa ajal ehitati vana
Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pariisis B.Vignon; Nikolai kirik Helsingis C.L.Engel) [Tartu Ülik. Peahoone J.W.Krause; Tartu raekoda J.H.B. Walter; Saku mõisahoone] Kristallpalee - 1851.a Joseph Paxton pikkus 564 ja 124 lai, Eiffeli torn - 1889
c T K 10 2011 , . . , . , , . : . . -- . , . . . 1890- , . . . - , XVII . , ( , , , ) . - , , . , . !
.....................................................................................................4 ...............................................................................................................................................4 ...............................................................................................................5 , . . . . , . , , . : . . . , . , , , . , XVII . , . , . - , - , . . - . e , . , ( ) . : , -- , -- . , , . , , , , , , , . - . , , , . , 2 . 30 ! ru.wikipedia.org 10 " !" russia.rin.ru google.ru
K C P 11 551 930 10 (125 ) 1091 ² , . (84,83 %) (2,44 %) (1,6 %) (1,2%) (0,92%) (0,8%) (0,6%) K -- , . . ( , . . ) . . -- . XVII . . !
. 1770-1784 . - , , -, . . ( 2387 ), . 1704 . , , . ( ), 1719 . 1777 . - , , . 1 - . . 1722 1 " " . , . , . , . , , . 1683 . . . , , . . . . " ". ( ) , . . , . , . , ... XVII , . : , , , , . . " " ( ..) , 1710-1714 . , , , . , . , , , , . - 1, , .. . " ", 1826 . - 1839 1. . ( ) 4 85 . . 1855 .. ( ..). . " ", " ", " ", "", " ", " ". , 1866 .. II.
Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IX-XI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. Nimetust Venemaa () hakati ajalooallikates Vene riigi kohta kasutama XV-XVI sajandi vahetusel. Tsaar Ivan IV Julm on nimetanud oma riiki Venemaa tsaaririigiks ( ), XVII sajandil on kasutatud nimetust Venemaa suurriik ( ). XVI-XVII sajandil laiendas Venemaa oma piire ja Volga-äärsetest aladest, Uuralitest ning Lääne-Siberist said samuti Venemaa alad. XVII sajandi alguses lõi Venemaa tagasi Poola-Rootsi interventsiooni. Pärast võõrriikide vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov - tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani.
. . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1990- . , . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . . (), -- 1045. 20 . 3 , , , -- . -- , 79,3 . , XVII . , XIX .
M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
Elva is a town of many lakes and pines Present Elva is a town of recreational activities, culture and sports. On May 1st, 1938 Elva became a town In 1913 a two grade school was opened Elva is named after the Elva river that has been mentioned in books already in XVII century.
Flööt on üks vanimaid muusikariistu. Tänapäeva flöödi eelkäijad ja temaga sarnased pillid olid tuntud maailma paljude rahvaste seas juba ammustel aegadel. Niisugune flööt, mida praegune pillimees mängib, kujunes välja XVII - XIX sajandil. Saksa flötisti ja pillimeistri T. Böhmi 1846. a Tehtud uuendusi flöödi ehituses kasutavad kõik tänapäeva flöödimeistrid. Tänapäeva flöödiga, selle puupuhkpillide printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja
· - : , , , , , -- -, , . . · , . 1230-1275. 9 1944 . 1953 1981 . 1984 - . · , . 1360-70. 16 . 215 . . · . . . 25 . 5,5 2,25 . · . , . E . · 25 1939 . Tallinna loomaaia pindala on ca 89 ha, millest tänaseks on välispuuride ja aedikute all umbes 26 ha. 31.12.2005 seisuga oli Tallinna loomaaia kollektsioonis 7622 isendit 473 liigist. See asub rocca al mares... · , 10 3 . : , , , , , , , , . - - . - , XVII-XX . - 1957 1964 . · , - 19 , . 1870 ...
Кремль становится неприступной крепостью, окружённой водой со всех сторон.В XVII—XIX веках идёт активное строительство светских зданий, и Кремлёвский ансамбль получает логическое завершение. В 1635— 36 годах строится Теремной дворец, примыкающий к Грановитой палате. В XVII веке башни Кремля получают ярусные и шатровые завершения, приобретя современный облик.К 1702-36 годам относится строительство здания Арсенала (архитекторы Д.Иванов, Х. Конрад при участии М. И. Чоглокова). В 1776—87 годах здание Сената (архитектор Матвей Казаков)
sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi
, 11 12 . . Roman art 1153 ., . 14 ., , . Gothic Cité: . . , , , . , . . , , , . Gothic , , 1211 XV., , . Gothic , XVI, . XVII. , . Gothic , , , , 1163 . 14 . Emprisonnement , , , . , , . . . , . , . . , , . . , , , , . . Emprisonnement . , . . , , . I . . , . . Emprisonnement , , . , , ,
individualismi vastu. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Draamas tehti kõigutaatuks normiks 3 ühtsuse põhimõte. 15.XVII sajandi proosa: Baltasar Gracián (Käsioraakel), John Bunyan (Palveränduri teekond), Grimmelshausen (Simplicissimus), La Fayette (Printsess de Clèves), La Rochefoucauld (MKL) Küpse baroki – XVII saj 2. poole tunnusteks oli allegoorilisuse ja sümbolismi laienemine. Gracian: Hispaania moraalifilosoof. Kirjutas lisaks esseedele ka mahuka allegoorilise romaani „Criticon“. Sümbolid romaanis on teadlikult rõhutatud. Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist. „Käsioraakel“ – filosoofiliste miniatuuride kogu. Vaimukasse lausesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Elu relatiivsuse tunnetamine, isiksuse loob kultuur. Rõhk enesevaatlusel
ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural, Lääne-Siber.(lisa2) Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad. XVII sajandi algul sai Venemaa tsaariks Mihhail Fjodorovitsh, esimesena Romanovite dünastiast, mis valitses riiki kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle valitsemine muutis radikaalselt Venemaa saatust. Riik sai väljundi Läänemerele ja laiendas veelgi oma mõjuvõimu regioonis. 1721.aastal Venemaa kuulutati impeeriumiks. Paljude ajalooliste sündmuste seas, mis leidsid aset kuni 1917.aastani,
"imemaali", mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis saab, ei julge ei kuningas ise ega ta õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. Seesama motiiv, kuid maali asemel on kuninga rõivad, esineb Hispaania valgustatud kuninga Alfonso X Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning sees tõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja
jumalannad, teenistused nende auks, templid, mille kaudu jumalad ja valitsejad suhtlesid ja nende templite komponendid: muusika. Iluduse vormiks peeti läikivad, säravad nagu päike. Võrreldati sumeri jumalaid päikesega, kes tõid päevavalgust, elu ja soojust. Kuigi iluduse säras oli peidetud ka teine tähendust - see pidi tekitama mitte põnevust, vaid õudust, hirmu ja aukartust. Iludus, sellisel viisil, sumeritel oli nende kujutusel ülev. Babüloonia tsivilisatsiooni ajaks ( XVII - XII. saj. eKr. ) nõrgenes Sumeri pafos. Inimene võis läheneda iludusele ainult jumalate kaudu. Jumalate halvakspanu tähendas, et iluduse tajumine jäi kättesaamatuks. Jumaliku maailma ilu võõrandumine oli analoogne inimese maailmaga - trooni võim, mida valvasid jumalad. Ilu koht, inimesele rituaalselt omastatud, ei jäänud tühjaks. Selle asemel sai inimene ilu vara sümbolina (ehted), vastavalt tema ühiskonna positsioonile. Muistne Iraan.
jumalannad, teenistused nende auks, templid, mille kaudu jumalad ja valitsejad suhtlesid ja nende templite komponendid: muusika. Iluduse vormiks peeti läikivad, säravad nagu päike. Võrreldati sumeri jumalaid päikesega, kes tõid päevavalgust, elu ja soojust. Kuigi iluduse säras oli peidetud ka teine tähendust - see pidi tekitama mitte põnevust, vaid õudust, hirmu ja aukartust. Iludus, sellisel viisil, sumeritel oli nende kujutusel ülev. Babüloonia tsivilisatsiooni ajaks ( XVII - XII. saj. eKr. ) nõrgenes Sumeri pafos. Inimene võis läheneda iludusele ainult jumalate kaudu. Jumalate halvakspanu tähendas, et iluduse tajumine jäi kättesaamatuks. Jumaliku maailma ilu võõrandumine oli analoogne inimese maailmaga - trooni võim, mida valvasid jumalad. Ilu koht, inimesele rituaalselt omastatud, ei jäänud tühjaks. Selle asemel sai inimene ilu vara sümbolina (ehted), vastavalt tema ühiskonna positsioonile. Muistne Iraan.
(. ) -- . , , - , -- , -- , , - -- . 1 316 893 52°20' 44°20' 22°5' 41°15' . -- , -- ( ), -- , -- . . -- 603,7 . ², 5,7 % 0,44 % . , . . : 1 355 ( -- 1 056,5 ; -- 249,5 ; -- 49 ). , . 1187 . «». , «», « », -- . «» , XVII . , «» «» (.. , ) . , «», «» «», « », «» «». « » (1835) . «» «» 10 . «» «» . . . , « », « », « », « » [4]. . . , « », « », « » ( . [5] ). ., « 1993 ,, " ,, ". , , ,, " ,, "»[6]. «.» «»: « », « » ( )[7]. . . , , « »[8]. ( ) « », XIX -- -- « ». 19 , , . , « »
Vene kirjandus Ajajärgud 1. Keskaja kirjandus XI-XVII sajand kiriklik, kirjutati romaane 2. Klassitsism ja eelromantism XVIII sajand 3. Romantism XIX sajandi algus 4. Klassikaline realism XIX sajandi keskpaik ja lõpp 5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Tunded on mõistusest kõrgemal, ka...
VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ...
tahumisega. Kunstnikud maalisid rohkem portreid ning hooneid kaunistati baroksete seina- ja laemaalingutega. Eesti linnades toimus ehitustegevus väga erinevas ulatuses. Suurem oli see sõdades purustatud või rohkem kannatanud linnades: Tartus, Pärnus, Narvas. Tallinn säilitas suures osas oma keskaegse väljanägemise. Ainult mitmed tornikiivrid asendati uhkete baroksetega: raekojal, toomkirikul, Pühavaimu ja Niguliste kirikul. Väikelinnad enamasti XVII sajandi jooksul ei toibunud ning nad jäid lihtsateks puitasulateks. Linnade kaitserajatiste osas tõi Rootsi aeg Eestisse suured muutused. Liivi sõda oli näidanud, et keskaegne linnamüür vallikraavi ja tornidega ei paku võimsamate suurtükkide eest enam kaitset. Linnu asuti kindlustama bastionidega, mis kujutasid endast viisnurkseid mullast kuhjatisi, mida hoidsid koos müürid ja mille sees olid ruumid sõduritele ja varustusele
Lääne tsivilisatsioon Koostajad:Kaisa Kängsep Hanna Allmann Emma- Lotta Kägo Asukoht kaardil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näiteriigid: Eesti Itaalia Soome Tsehhi Rootsi Prantsusmaa Norra Hispaania Läti Portugal Leedu Island Saksamaa Suurbritannia Poola Iirimaa Horvaatia Gröönimaa Sloveenia Kanada Austria Ameerika Ühendriigid Kujunemisaeg XVII ja XVIII sajand Ladina ehk Lääne tsivilisatsioon kujunes katoliku kiriku mõjutusel välja Vana-...
kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka Marie Antonniete. Võimule tuli tema poeg Louis XVII, kuid temagi valitsusaeg kaua ei kestnud, kui ta hukati 1795. Aastal. Kuningas hukati giljotiiniga, mis sai ühtlasi ka revolutsiooni sümboliks Uue valitsejana astus troonile Napoleon Bonaparte. Ta sündis 1769. Aastal ning suri 1821. Prantsusmaa valitseja oli ta 1799-1814. Tema hakkas kohe parandama siseriikliku olukorda. Kriisikolletesse saadeti erakorraliste valitsustega kommissaare, kes enamasti massihukkamistega suutsid valitsusvastased mässud maha suruda.
Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
