ALKOHOLIVABAD KOKTEILID CATALINA SMOOTHIE (Maasikad,mesi,apelsinimahl) BANANA MANGO SMOOTHIE (Mango,mesi,jääkuubikud,õunamahl) SHIRLEY TEMPLE (Sidrunimahl,suhkrusiirup,grenadine,ginger ale) ZEN COOLER (Värske sidrunimahl,ginger ale) KEVAD ( Jäätis, marjad, apelsini mahl ) TROPICA (Banaan, mango, vaniljejäätis, apelsinimahl, maasikad, virsikud) VIINAKOKTEILID HOLA COLA (Viru valge cherry,coca cola,jää) KIRSISALSA (Viru valge cherry,apelsinimahl,jää) RUMMIKOKTEILID CUBA LIBRE (Light rum,coca-cola,laim) MAI TAI (Tume rumm,hele rumm,curacao orange,apelsinisiirup,grenadine) DŽINNIKOKTEILID LADY-KILLER (Gordons London Dry džinn,De Kuyper Apricot Brandy liköör,jõhvikamahl,ananassimahl) BLUE MOON (Gordons London Dry džinn,De Kuyper Blue Curacao liköör, sidrunimahl,suhkrusiir...
noortele. Sestap on vanglateenistuse uuendamise üks nurgakive üleminek kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi õiguskuulekale käitumisele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka vangistuse ajal säiliksid tema ühiskonda naasmist soodustavad sotsiaalsed sidemed ja suhtlus perekonnaga. Eesti vanglad Eestis on neli vanglat: Tallinna, Tartu, Harku ja Murru, Viru. Kambersüsteemile üleminekut alustati Tartu vangla rajamisega, 2008. aastal avati Viru vangla. Pärast Tallinna vangla uute hoonete valmimist ning Tallinna ja Harku vangla liitmist aastal 2012 jääks Eestisse neli vanglat: Tallinna, Tartu ja Viru vangla piirkondlike kuni 1000- kohaliste kambervanglatena ning Harku ja Murru vangla neile vangidele, kel ei ole probleeme allumisega karistuse täideviimisele. Kui vangide arv on vähenenud, on
Besuchsprogramm 4 Tage 1. Tag: 12.00 Ankunft in Tallinn, nach dem Check-In im Hotel Viru 13.00 Mittagessen im Restaurant 14.00 Ihre möglichen Fragen beantwortet und Ihnen Tipps und Hinweise zu Sehenswürdigkeiten 15.00 Tour in die alte Hansestadt Tallinn 19.00 Abendessen im Restaurant ,,Vanaema juures" (typisch estnische Küche) 2. Tag: Lahemaa ein Nationalpark am Meer 7.00 Frühstück in Hotel 8.00 Ausflug nach Lahemaa 10.00 Die deutschbaltischen Gutshöfe von Palmse (Palms) und Sagadi (Saggad) 12.00 Mittagessen im historischen Gasthaus zu Altja 14
........................11 SISSEJUHATUS Põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid. See on tekkinud ordoviitsiumi ajastu taimedest, kus olid esindatud merevetikad, mis on põlevkivi ehk kukersiidi orgaanilise aine allikaks. Eestis leidub kõige suuremas koguses põlevkivi Kirde-Eestis, kuid on ka avastatud suur maardla Tapa lähistel. Meil toimub kukersiidi kaevandamine nii maa peal karjääride näol, kui ka maa all kaevandustes. Hetkel saadakse põlevkivi Viru ja Estonia kaevandustest ning Aidu, Narva ja Sirgala karjääridest. Sirgala karjäär on eriti tuttav Viru Üksik-jalaväe Pataljoni ajateenijatele, kuna selle pataljoni laskelaagrid toimuvad antud kaevanduse territooriumil. [] Eesti põlevkivist 80% kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 19% põlevkivist läheb termilisse tootmisse. Näiteks Viru Õlitööstus AS-s ja Tamme Auto OÜ-s toodetakse õli. Lisaks toimub Eesti Elektrijaamas õlitootmine õliretordis. Ainult 1%
Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille enamus tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m
Referaat Kristjan Raud Ene Zenkevics Kuressaare Gümnaasium 11e Kristjan Raud Elulugu Sündis 22. okt.1865 Viru-Jaagupis Tal oli kaksikvend Paul Raud Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid A...
Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda. Veel tahan öelda paar sõna Toompea Lossi kohta. Toompea loss on käigus parlamendihoonena ja selle 45 meetri kõrgune nurgatorn Pikk Hermann on Eesti riigilipu ametlik liputorn. Paarsada meetrit eemal, Toompea nõlval, asub Stenbocki maja, milles asuvad peaministri tööruumid. Ei ole nii tähelepanuväärsed, kuid minu jaoks siiski väga huvitavad on Viru väravad. Nad ehitati 14. sajandil, tänaseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtade rohkele vanalinna peatänavale - Viru tänavale. Viimane, mulle meelde jäänud ehitis, millest ma tahan kirjutada on Toomkirik. Toomkirik on Tallinna kirikutest vanim. Praeguse välimuse on kirik saanud pärast mitmete sajandite jooksul toimunud ulatuslikke ümberehitusi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aast...
Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist. Samas vähenes lennuühenduste a...
kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi. Kuningas käskis
Garantiiprobleemid · Infokoosolek · Kontrollkaardid · Probleemide koond · Komisjoni töö · Teostamise tähtajad · Teostus · Akteerimine Garantiiprobleemid 1. korrus / 1-st floor · pragu seinas / seinast eenduv kast / kahjustatud sein · damaged walls / box which is badly fixed VIRU 6 korterelamu / appartment building Garantiiprobleemid parkla (4.korrus) / parking (4-th floor) · parklakoht 16 kohal lagi tilgub labi · the ceiling on top of the Viru parking plot 16 is leaking VIRU 6 korterelamu / appartment building Jätkusuutlikkuse tee · Majanõukogud ametisse garantiiajal · Lisatööde tasustamine 10% hankelt
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti maakonna keskmine brutotunnipalk Iseseisev töö õppeaines "Majandusteaduse alused" Koostaja: ... Juhendaja: ... Tartu 2014 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Eesti keskmine brutotunnipalk....................................................................................................3 Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes...........................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 ...
madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida
Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk. Assauwe torn Suurem osa Assauwe naabritest on nüüdseks hävinud Harju värav Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. Kiek in de Kök Esimene torn ehitati millalgi enne 1475.
o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba
Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastup...
Raekoja platsil asuvas väikeses välikohvikus istunud Mariti (25) arvates kanepit ei tohiks legaliseerida ning, et narkootikum on narkootikum ja tegelikult mida vähem neist on legaalsed, seda parem. Mariti arvamust pooldas ka Elvis (24) , kes tulihingeliselt kanepi legaliseerimise vastasena ütles: ,,Ei, mitte mingil juhul ! " Viru väravate juures meile vastu jalutanud Ivo (22) arvas aga, et kanepi legaliseerimine aitaks kõvasti kaasa turismi ja seega ka majanduse positiivsele arengule. Ka Viru tänava lilleputkade juures neiule lilli ostnud Kalder (20) pooldas kanepi legaliseerimist Eestis ning arvas, et probleem niikuinii eksisteerib ja siis saaks maksustada müügi ning aktsiisid . Jõudes Vabaduse väljakule, küsisime põhikooliõpilaselt Alice- ilt (13), mida arvab tema kanepi legaliseerimisest Eestis ning väikese mõttepausi järel kuulsime vastust: ,, Ei ,see on tervisele kahjulik. " Mihkel (19) oli veendunud, et kanepit ei tohiks Eestis legaliseerida ning väitis et ta pole
Jüriöö ülestõus 23.apr.1343-1345 Koostas: Kätlin Karpovski Eesti enne Jüriöö ülestõusu Põhjus Levisid kuulujutud, et Taani kuningas kavatseb Harju- ja Virumaa Saksa ordule maha müüa. See puudutas eelkõige vasalle, kes olid muutunud võimsaks ja isesesvaks jõuks Vasallid püüdsid Harju ja Viru müüki igati takistada, et saavutatud õigused ei kaoks. Taani ja Liivi ordu leppisid 1341.a. Eesmärk Pühkida võõras võim minema ja alistuda Rootsi kuningale, kes oli Harju-Viru omandamisest sammuti huvitatud, tehes seda aga suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Ülestõusu puhkemine Märgutulena süüdati kõrgemal kohal seisev maja. Eestlased hävitasid Padise kloostri
külastuste maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond ...
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik ● Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
E412, emulgaator E472, traditsiooniliselt kääritud juuretisega. Paksendaja-Guarkummi-E412 Võib tekitada allergilist puudutusaurtikaariat ja medikamentidesse lisatuna gaase ja kõhulahtisust. Emulgaator-Sidrunhappega-E472 Ei teata Nimi: Kirde sai Firma: Leibur Netokaal: 330g Parim enne: 22.09.12 Valmistaja: AS Leibur, Kadaka Tee 76A, 12618 Tallinn +3726504777 Koostis: Nisujahu, vesi, suhkur, taimne õli, pärm, keedusool Karastusjook Nimi: Mõmmi limonaad Frima: Viru Õlu Neto: 2L Parim enne: 23.03.13 Tootja: AS Viru õlu, 45301 Haljala, Lääne-Virumaa, Eesti; tel. 3295 000 Koostis: Vesi, suhkur, süsihappegaas, lõhna- ja maitseained, Happesuse regulaator sidrunhape, toiduvärv karamell, säilitusained kaaliumsorbaat ja naatriumbensonaat. Happesuse regulaator-Sidrunhape-E330 Võib tekditada hammaste dentaalkihi defekte. Toiduvärv-Karamell-E150a Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi
Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma. 5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus Saarlaste vanem Vesse tapeti. Ordu väed olid sunnitud lahkuma sula tõttu. Saaremaa jälle vaba.Ülestõus kestis rohkem, kui 2 aastat. Eestlased küll kaotasid selle, kuid ülestõusnutele sai osaks ragvusvaheline tunnustus.
20002002 töötas Villem Tomiste vabakutselise arhitektina. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos KOSMOS OÜ. Tuntumad tööd Tema tuntumad tööd on Rakvere keskväljaku planeering, Laagri kortermajad, neli linnamaja Rotermanni kvartalis ning linnamaja Aia tänaval Tallinna vanalinnas. Arhitekti tavapraktikale lisaks on koostatud omaalgatuslikult alternatiivseid visioone Tallinna Püha Vaimu kiriku tules hävinud tornikiivrile (2003) ning Tallinna Viru liiklussõlme muutmiseks jalakäijate platsiks (2004). Koos Ott Kadariku ja Mihkel Tüüriga (Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ) loodud hooneid iseloomustavad põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus. Villem Tomiste on edukalt osalenud mitmetel Eesti ja rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel. Villem Tomistele on omistatud Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia Rotermanni kvartali linnamajade eest 2008. aastal
Eesti pressifoto Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avavad 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse. Näitus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.Lisaks EPFLi töögrupile osales näituse koostamisel kunstiteadlane Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia), kelle sõnul on ajalehefoto ja fine art photography külgnevad praktikad, mis moodustavad kokku puutudes hägusa ala, kus piire tõmmata ei ole nii lihtne. Ta lisab: ,,Mõlemal valdkonnal on omad
sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste Navesti jõgi Tütarsaared Vana-Võidu Toila linn Väinameri Viru-Jaagupi 4
kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse 16.03
Praktiline töö Sooritage otsing meie kooli raamatukogu elektronkataloogis RIKSWEB ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p uurige kasutusjuhendit ning koostage otsingustrateegia vene- ja saksakeelsete raamatute leidmiseks märksõnaga ,,ametikirjavahetus"; Täpsem otsing, sisestasin märksõna ,,ametikirjavahetus", valisin keeleks saksa keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli neli nimetust. Toimisin sarnaselt vene keelsete raamatute leidmiseks valides keeleks vene keel. Tulemuseks oli kaks nimeust. mitu artiklit on kataloogitud märksõnaga ,,elektroonilised dokumendid" , kirjeldage otsingut; Valisin Loendid Märksõnaloend, valisin E tähe ja sisestasin otsingusõna ,,elektroonilised elemendid". Tulemuseks on 13 nimetust ja 1artikli. ...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30. jaanuaril peeti lahing tähtsa raudteesõlme Valga pärast (vt
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel. ülemvõimu ja vallutada Selle eest hakkavad Järjest suurenesid Rootsile kuuluvaid võitlema tugeva koormised, eriti Taani alasid. Olukord selleks valitsemiskorraldustega kuningale kuuluvas oli sobiv, Rootsil suurriigid: Venemaa, Harju-Virus. puudusid sel hetkel Taani, Rootsi, Poola- ...
Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid). Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed ki...
Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt ...
Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242.
Liiklusõnne tused, milles osales vähemalt üks antud vanusegru ppi kuuluv sõiduautoj uht 0-17 aastased 18-24aastased 25-40aastased 41-64aastased 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 Linnad kokku 3 4 99 118 218 270 181 204 Tallinn 3 4 55 70 137 198 120 134 Tartu linn 0 0 27 30 42 45 36 31 Pärnu linn 0 0 10 8 27 16 12 18 Kohtla- Järve 0 0 2 1 2 3 4 5 Narva 0 0 5 9 10 8 9 16 Maakonna d kokku 7 8 189 175 275 250 264 215 Harju ...
Kaks aastat oli ta Soomes Lahtis vahetusõpilane. Erialaselt on ta end täiendanud USA-s, Prantsusmaal, Itaalias ja Norras. Peakokaks sai ta laeval Tallink, on hiljem töötanud ka teistel Tallinki laevadel ja hotellis Olümpia. Ta on loonud mitu toitlustusasutust: restoranid L'Artiste, Vertigo, Mercado, kohvikud Boulangerie ja Bestseller. 2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kuningale Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid.
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
sajandi algul Lahemaana Põhja-Eesti rannikumadaliku kõige enam liigestatud osa, millest rahvuspargi piiresse jääb nelja suurema poolsaare ja lahtedega ala. Tänane Lahemaa rahvuspark on oluliselt suurem tookordsest maastikurajoonist, kuuludes maastikulise liigestuse järgi mitmesse erinevasse maastikurajooni. Lahemaa rahvuspargi maismaa-ala hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Põhja-Eesti e Soome lahe rannikumadalikku ja saari, Põhja-Eesti e Harju lavamaad ja Kirde-Eesti e Viru lavamaad, vähesel määral ka Kõrvemaad. Rahvuspargi mereala hõlmab Soome lahte. Tähelepanuväärseks pinnavormiks alal on Põhja-Eesti klint, mis sisemaise astanguna moodustab selgelt jälgitava klindiorgude ja -lahtedega tugevasti liigestatud piiri klindiesise madaliku ja Põhja-Eesti lavamaa vahel. Sageli on klindiastang terrassiline ja osaliselt mattunud. Lahemaa rahvuspargi koosseisu kuulub Põhja-Eesti rannikumadaliku keskne kõige laiem osa,
1.1 Üldinfo Viru Keemia Grupp (VKG) on Eesti põlevkivitööstuse, elektritootmise ja avalike kommunaalteenuste valdusettevõte (inglise holding group). VKG kuulub Eesti suurimate tööstusettevõtete hulka. Viimase kümne aasta jooksul on tootmise kaasajastamisesse ja laiendamisesse investeeritud 800 miljonit eurot. Sealhulgas 2014. aastal 99 miljonit ja 2015. aastal 70 miljonit eurot. Pilt nr.1 Viru Keemia Gruppi logo 1.2 Ettevõtte missioon Väärtustada Eesti põhilist maavara – põlevkivi. 1.3 VKG visioon Olla Eesti põlevkivitööstuse eestvedaja ja maailma liider põlevkivi potentsiaali avamises. 1.4 VKG väärtused Avatus uutele teadmistele, regioonile ja selle probleemidele, ülesannetele ja muutustele. Pühendumus meie tootmisele, siin töötavatele inimestele ja regioonile, kus me töötame.
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid
Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Eesmärgid: Eesti sihtkohtade ja turismitoodete tuntuse suurendamine välisturgudel; Eesti rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete turundustegevuste toetamine; turismi hooajalisuse vähendamine. Kaasrahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond. Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Taotlejale kehtivad nõuded: Taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas (va. juhul, kui see on ajatatud); taotleja või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi; taotlejal on projekti omafinantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. 1. Turis miturundus e to e tus avalikule ja ko lmandale s e kto rile . Meetme eelarve ELi eelarveperioodil 2007-2013 53.2 milj. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. Eesmärgid: Eesti sihtkohtade ja rahvuslikul eripäral põh...
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
Kaubanduskeskus- 21. sajandi katedraal Mõnikümmend aastat tagasi oli maailm hoopis teistsugune. Inimesed olid teistsugused, nende kombed, tõekspidamised ja tradisioonid polnud päris sellised, millised on enamikel tänapäeval. Igal pühapäeval pandi selga parimad riided ning võeti ette teekond pühasse kotta kirikusse. Kirikusse minek oli nende jaoks enesest mõistetav ja vajalik tegevus nagu näiteks kord nädalas maja koristamine. Selline pühapäevade mööda saatmine pole veel täielikult kadunud, kuid on tulnud asemele uus püha koht, kus päevi veeta- kaubanduskeskus. Tänapäeva maailma kõik linnad on täis ahvatlevaid, kirevaid, sissekutsuvaid kaubanduskeskuseid. Kui sellist juba kord märkad, pole võimalik ilma sisse astumata sealt lihtsalt mööda minna. Need suured hooned on täis kõike vajaminevaid asju ning seal kõlab mõnus ja hea muusika. Milleks istuda kodus, kui on olemas selline jumalik koht? ...
asulasse mitu töölisasumit: Käva, Vaheküla, Pavandu. Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnn...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINU KARJÄÄR LAPSEPÕLVEST TÄNAPÄEVANI Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Päris väikese lapsena soovisin ma saada kindlasti kosmeetikuks, arstiks või politseinikuks. Kõik on üksteisest väga erinevad, kui kahjuks nüüd on mu arvamus nendest ametitest sootuks muutunud. Pigem näen kosmeetiku või küünetehniku ametit hobina. Arsti ameti pidin samuti maha matma, sest kahjuks polnud keemia minu eriala kuid seda on just kõige enam arstiks õppides vaja. Keskooli ajal ei teadnud ma üldse kelleks edasi õppida või mida ma tegelikult teha sooviksin. Samas kui osad klassiõed juba lobisesid kuhu nad edasi lähevad ning millised nende unistused on. Tegelikult tundsin ennast nagu tesest maailmast, kellel puuduvad igasugused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
