Eesti mikro- või makroökonoomilise näitaja kirjeldus (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eesti maakonna keskmine brutotunnipalk
Iseseisev töö õppeaines ”Majandusteaduse alused”
Koostaja : …
Juhendaja : …
Tartu 2014
Sisukord
Table of Contents
Sissejuhatus 2
Eesti keskmine brutotunnipalk 3
Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes 6
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Antud töö on tehtud Eesti keskmise brutotunnipalga kohta, aastate 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade jaotuse järgi. Töö on valitud sellepärast, et uurida maakondade keskmiste brutotunnipalkade erinevust.
Eesti keskmine brutotunnipalk
Tabel 1. Eesti keskmine brutotunnipalk (eurodes) aastatel 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade järgi.
 
2001
2004
2007
2010
2013
Harju maakond
2,42928
3,18727
4,85089
5,32576
6,42
Hiiu maakond
1,69749
2,2171
3,28378
3,86474
4,97
Ida-Viru maakond
1,67193
2,06754
3,17897
3,97147
4,73
Jõgeva maakond
1,42012
2,05412
3,5145
3,75097
4,33
Järva maakond
1,60354
2,23627
3,75353
3,80594
4,51
Lääne maakond
1,46166
2,14551
3,29528
3,89925
4,93
Lääne-Viru maakond
1,66937
2,11611
3,40521
3,92226
4,93
Põlva maakond
1,43226
1,98318
3,37262
3,7727
4,49
Pärnu maakond
1,7058
2,22732
3,58353
4,24501
4,73
Rapla maakond
1,75565
2,24713
3,60206
3,67748
4,48
Saare maakond
1,57031
2,22988
3,78677
3,97339
4,56
Tartu maakond
1,78377
2,55007
4,2661
4,69175
5,51
Valga maakond
1,47828
2,0145
3,19239
3,61293
4,42
Viljandi maakond
1,51471
2, 1813
3,67109
3,8494
4,51
Võru maakond
1,47636
2,01641
3,36431
3,78101
4,55
Allikas[Eesti statistika andmebaas ]
Aastal 2001 on suurima keskmise brutotunnipalgaga maakonnad : harju maakond, tartu maakond, rapla maakond ja pärnu maakond. Väiksema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: jõgeva maakond, põlva maakond, lääne maakond ja võru maakond.
Aastal 2004 on suurima keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: harju maakond, tartu maakond, rapla maakond, järva maakond. Väiksema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: põlva maakond, valga maakond, võru maakond ja jõgeva maakond.
Aastal 2007 on suurema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: harju maakond, tartu maakond, saare maakond ja järva maakond. Väiksema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: lääne maakond, hiiu maakond, valga maakond, valga maakond, ida-viru maakond.
Aastal 2010 on suurima keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: harju maakond, tartu maakond, pärnu maakond, saare maakond. Väiksema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: põlva maakond, jõgeva maakond, rapla maakond, valga maakond.
Aastal 2013 on suurima keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: harju maakond, tartu maakond, pärnu maakond, saare maakond. Väiksema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: põlva maakond, jõgeva maakond, rapla maakond, valga maakond.
Tabelist on näha, et aastate vältel on suurema keskmise brutotunnipalgaga maakonnad: harju-, tartu-, saare- ja pärnu maakonnad. Eestis kõige suuremad keskmised rutotunni palgad on harju maakonnas . Aastate vältel on väiksema keskmised brutotunnipalgaga maakonnad: põlva-, jõgeva-, valga- ja võru maakonnad. Kui jälgid rapla maakonda on näha, et rapla maakonna keskmise brutotunnipalgad on langenud aastatega. Kui aastatel 2001 ja 2004 on rapla maakonna keskmine brutotunnipalk olnud kõrge, siis 2007 oli see keskmine ning aastatel 2010 ja 2013 on olnud madal.
Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes
Joonisel 1 on toodud välja Eesti omavalitsusüksustes eakate osatähtsus aastal 2010.
Joonis 1. Eakate ( 65-aastased ja vanemad) osatähtsus (protsentides) omavalitsusüksustes aastal 2010
Joonisel 2 on välja toodud Eesti omavalitsusüksuste laste osatähtsus aastal 2010.
Joonis 2. Laste (0-14 aastased) osatähtsus (protsentides) omavalitsusüksustes aastal 2010
Kõrgema keskmise brutotunnipalgaga maakondades on eakate osatähtsus madalam ja laste osatähtsus kõrgem. Madalama keskmise brutotunnipalgaga maakondades on eakate osatähtsus kõrgem ja laste osatähtsus madalam.
Kasutatud kirjandus

• PA5322: Keskmine brutotunnipalk maakonna järgi.(andmed uuendatud 17.06.2014).- Eesti statistika andmebaas. [WWW] http://www.stat.ee ( 24.11.2014).
  
• Ots. A. (2010). Eestist rändab aastas välja üle 4000 inimese. Eesti statistika andmebaas. [WWW] http://www.stat.ee ( 24.11.2014).
  

8