Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus.
sokos Hotel viru Sokos Hotel Viru asub Tallinna südames, otse keskaegse vanalinna väravas. Ühel Eesti pikaaegsemate traditsioonidega hotellil on pikk ja värvikas ajalugu, mis ulatub aastasse 1972. Hotellihoone oli Eesti esimene pilvelõhkuja ning sellest on kujunenud üks linna sümboleid ja lahutamatu komponent Tallinna legendaarses siluetis. Sokos Hotel Viru pakub palju erinevaid võimalusi nii tööreisil kui puhkusel viibijale. Hotellis on mugavad numbritoad, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm ning ilukeskus ja tunnisaunad. Traadita interneti leviala katab kõik hotelli üldruumid ja numbritoad. Hotell paikneb sama katuse all Viru Keskusega , mis on Tallinna trendikaim ostu- ja meelelahutuskeskus. Hotelli naabruses asuvad mitmed teatrid, kontserdipaigad ja meelelahutuskohad. Autosõit
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru...
Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris. Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Hinnanguliselt oli 2011
• SIMUNA ALLIKAST EHK KATKUALLIKAST SAAB ALGUSE PEDJA JÕGI. VARANGU SINIALLIKAD (VÄIKE-MAARJA VALD) • ALLIKAD JÄÄVAD VARANGU LOODUSKAITSEALALE. • ALLIKAD PAIKNEVAD VARANGU JÕE ALGUSES 300 M PIKKUSEL ALAL. LEMETI KIVI (VIHULA VALD) • LEMETI KIVI ON RÄNDRAHN KÄSMU POOLSAAREL. EHALKIVI (VIRU-NIGULA VALD) • EHALKIVI ON EESTI SUURIM RÄNDRAHN, MIS ASUB LÄÄNE- VIRU MAAKONNAS VIRU-NIGULA VALLAS. • NIME SAI EHALKIVI SELLEST, ET PÄIKE LOOJUDES TEMA TAHA TERVENISTI ÄRA KAOB. • MASS UMBES 2500 TONNI OJAKIVI (VIHULA VALD) • OJAKIVI ÜMBERMÕÕT ON 30 MEETRIT, KÕRGUS 6 MEETRIT. • OJAKIVI ON SUURUSELT 14. HIIDRAHN EESTIS. AITÄH KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS: • FILE:///C:/USERS/% C3%95PILANE/DOWNLOADS/YKSIKOBJEKTID_01.01.2015.HTM • HTTP ://ET.WIKIPEDIA
kastmes a. Skumbria tomatikastmes 240 g aubamärk: Koostis: skumbria b. Kilu tomatikastmes 240 g aubamärk: Temp. 0...+25C Koostis: kilu, joogivesi, tomatipasta, taimne õli, suhkur, keedusool, sibul, äädikas, maitseained 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 159 kcal Valke 12.0 % Süsivesikuid 3.1 % Rasvu 11.0 % 2. oils Sprotid õlis 160 g Viru Rand OÜ (tootja) Koostis: kala, õli, sool 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 356 kcal Valke 17.0 % Rasvu 32.0 % 3. marinaadis Viru Rand 1. Heeringafileetükid tillimarinaadis 270 g Säilivusaeg: 6 kuud +2°...+6° 2. Heeringafileetükid juurviljadega marinaadis 400 g Säilivusaeg: 2 kuud +2°...+6° 3. Räimerullid küüslaugumarinaadis 400 g Säilivusaeg: 3 kuud 0°...+6°C 4. taignas
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla- klassid / kool tervikuna Järve Slaavi Gümnaasium
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant.Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17. jaanuaril jõudsid Eesti väed
Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab tootamaagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara
Seminariruumide arv (kuni 10 kohta) 1 Seminariruumide arv (kuni 20 kohta) 3 Seminariruumide arv (kuni 50 kohta) 2 Seminariruumide arv (kuni 100 kohta) 2 Konverentsiruumide arv (kuni 300 kohta) 4 OMADUSED JA VARUSTUS Wifi,Konverentsitehnika,Konverentsi toitlustus,Banketi võimalus,Tõlkekabiinid,Tõlketehnika,Ruumi pimendus,Konditsioneer,Ligipääs liikumispuuetega inimestele. Viru konverentskeskus- tänu oma soodsale asukohale otse linnasüdames ja seotusele Sokos Hotel Viru muude teenustega üks mugavamaid paiku Tallinnas ürituste korraldamiseks. Konverentsikeskus paikneb Sokos Hotel Viru teisel korrusel, omaette avara fuajee ja garderoobiga. Külaliste käsutuses on erineva suurusega konverentsiruumid, mida on võimalik helikindlate vaheseintega ja vastavalt vajadusele kombineerida. Konverentsikeskuse suurim saal Grande mahutab kuni 500 inimest. Kokku on Viru Konverentsikeskuses töötingimused kuni 1000 külalisele. LISAINFO
Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel Mootori võ Väljalaske Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline is 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline is 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline i 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF 7 1992 Füüsiline is 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF VARI 24 1993 Füüsiline is 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT 14 1999 Füüsiline is 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline is 2010 6 M1 OMAVALMISZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline i 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline is 2011 5 M1...
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik Tturuteenuste Vlissuhete- ja Euroopa Haldusosakond ja ttu personali- Sotsiaalfondi sotsiaalse kaitse osakond ...
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK
Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna ametisse Vabariigi Halduskohus President Riigikohtu Tartu ettepanekul Halduskohus Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid Eestis on kokku 3 ringkonnakohut Kokku 44 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Ringkonnakohtud Viru Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeim kohus Vaatab läbi ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebused kassatsiooni korras Asukohaks on Tartu Lossi tn. 17 Riigikohus Esimeheks on Uno Lõhmus Kokku 17 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu Riigikohus Tegevus toimub Põhiseaduslikkuse kolleegiumites järelevalve
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud.
Victoria Talpsepp Pressifoto näituse analüüs 1. Üldine ülevaade Külastasin 14. märtsil 2017. aasta parimate pressifotode näitust Viru Keskuses. Kuna külastan Viru Keskust iga päev, olen näitust ka eelmistel aastatel vaadanud, kuid mitte analüüsinud. Pildid olid järjestatud kuude kaupa, mis tegi näituse jälgimise lihtsaks ning ühtegi fotot ei jäänud kahe silma vahele. Mulle meeldis, et fotode teemasid oli palju erinevaid: sport, poliitika, olemus, lapsed jne. Oli tore näha, et enamus fotod olid ka seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. 2. Minu valdkonnapõhine paremusjärjestus: 1) Uudisfotod I koht: Vabadus / Stanislav Moskov
14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a. VIRU EESVÄRAVA TORNID 16. sajandil oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis omakorda tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest koosnesid. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Nii valmisid 1452. aastal Harju värav, 1454. aastal Viru värav ja Väike-Rannavärav, 1456. aastal Karja värav ja 1461. aastal Nunna värav
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus RK11 ÕPPEKÄIK HOTELLIDESSE Raport Tallinn 2011 Õppekäik hotellidesse - Sokos Hotel Viru ja Savoy Hotell Käisime Eesti suurimas hotellis Sokos Hotel Virus ning Savoy Hotellis, millel on tiitel `'Rahva lemmik hotell 2010''. Kuna enne õppekäigule minekut oli teada, mis hotellidesse on minek, siis erinevusi hotellide vahel oli lihtne tähele panna. Sokos Hotel Virus kohtusime fuajees Maret Kaldmaaga, kes viis meid väikesesse konverentsiruumi ning rääkis täpsemalt, millised on hotellis pakutavad teenused, kes moodustavad põhiklientuuri ning hiljem näitas ta meile hotellitube
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Mõdriku 7 45910 RAKVERE 10.12 2013 nr 7-1/4 GARANTIIKIRI Äripere OÜ garanteerib oma töötaja Mari Maasika arve tasumise, mis on seotud käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumisega Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud pangarekvisiitidele. Maret Jõgar Meelis Vainu Juhataja Raamatupidaja Kaire Laan 7543 9384 [email protected] Asuke 9 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 TARTU Faks 7758 3921 E-post: [email protected] Internet: www.aripere.ee
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 23.11.2015 nr 1-1/1 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib Mari Maasika (isikukood 48804184795) käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Õppemaksu tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Juula Juurikas Juhatuse liige Liis Kosk 324 7789 [email protected] Põllu 29 telefon 324 7787 Arvelduskonto nr OÜ Äripere faks 123456 EE102131568455 12034 Tallinn e-post [email protected] Swedbank Registrikood 123456789
Kristjan Raud Kristjan Raud sündis 22.oktoober 1865 Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kristjan oli üks esimesi Eesti kunstnik. Teme vend oli eesti kunstnik Paul Raud. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Kristjan Tartus ja Peterburis õpetajana. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
OÜ Äripere Kellele (nimi) Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Tiigivahe tee 2 46609 MÕDRIKU 03.09.2013 nr 102/6 GARANTIIKIRI Lugupeetud (nim) OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. Lugupidamisega Nimi Juhatuse liige Koostaja: Mari Murakas 569 0988, [email protected] Haapsalu mnt 65 Telefon 654 765 Arvelduskonto 221721495250 76607 KEILA Faks 654 763 Swedbank E-post [email protected] Registrikood 74001086 Internet aripere.ee
Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 201...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 10.12.2016 nr 4-1/62 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib ettvõtte töötaja Mari Maasikas (ik. 48801010101) 2016/-17 õppeaasta õppemaksu tasumise täies mahus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meeri Muld Kalle Must Tegevjuht Finantsdirektor Sille Sepp 611 1111 koostaja [email protected] Vilde tee 130 Telefon +372 611 1010 Arvelduskonto 12614 TALLINN Fax +372 611 1000 EE198672900033384758 E-post: [email protected] Swedbank Registrikood 100088611 ...
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED abielu ei ole registreeritud abielu purunemine abikaasa surm SIHTGRUPP Kiviõli regiooni üksikvanematele TEENUSED lasteaed hakkab töötama öösel ja päeval toetusgrupp (oma murude jagamiseks) psühholoogiline abi KOOSTÖÖ Oma...
õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
2 METSADE MAA JÄRVEDE MAA LAULUMAA 3 Ma elan Eestimaal. Eesti riigikeel on eesti keel. Eestis elavad eestlased. 4 Soome Rootsi Venemaa Läti Eestimaa president on Toomas Hendrik 6 Ilves. Konstantin Päts Lennart Meri Arnord Rüütel Toomas Hendrik7Ilves 8 10 Me elame Ida- Virumaal. HÜMN LIPP VAPP RAHVUSLILL RAHVUSLIND RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp ...
Paul Raud Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru- Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik. Sündis kunstnik Kristjan Raua noorema kaksikvennana Viru- Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia h...
NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Raamatukogunduse alused Kodutöö Leida üles raamatukogude kohta käiv statistika, teha väljavõtted: Maakoolides asuvate raamatukogude arvu ja sealsete töötajate arvu kohta aastatel 2000-2009 Tabelist on näha, et kooliraamatukogude sulgemine aastast aastasse on suurenenud, selle tagajärjel ka töötajate arv vähenenud. Põhjuseks on koolide sulgemine. Harju, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvaraamatukogu lugejate arvu kohta aastatel 2003-2012 Lugejate arv on vähenenud kõige rohkem Ida-Viru maakonnas võrreldes Harju ja Põlva makonna raamatukogudega. Eks selle on tinginud rahvastiku väljaränne. NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Ülikooliraamatukogude lugejate ning keskmiste laenutuste (lugeja kohta) arvu kohta aastatel 2000-2012 Eks vähenemise on tinginud õppekohtade arvu vähenemine ülikoolides, teavikute kättesaadavus internetis jne. ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK 07B Jaanika Andron Referaat ,,Vana Tallinn" Juhendaja : Enna Kallasvee Uuemõisa 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Vana Tallinn..........................................................................................................................................4 Kokteilid..........................................................................................................................................4 Auhinnad..........................................................................................................................................6 Vana Tallinn Cream.......................................................................................................
Tootsi Lasteaed-Põhikool Referaat I maailmasõja mälestusmärgid Eestis Katrin Klemmer 9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument ......................................................................................................... lk 6 Orava monument...
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
m, cm h, cm r,cm Sk, cm^2 Sp, cm^2 6.0 5.0 3.0 56.548668 28.2743339 31.3 30.5 7.0 688.32295 153.93804 10.0 8.7 5.0 157.07963 78.5398163 300.0 293.9 60.0 56548.668 11309.7336 Summa: 57450.6 11570.5 Keskmine: 14362.7 2892.6 m - koonuse moodustaja H - koonuse kõrgus r - põhja raadius 1. Arvuta välja koonuse küljepindala, põhjapindala, täispindala ja ruum 2. Anna piirkondadele F3-F6, G3-G6, H3-H6 ja I3-I6 nimed 3. Leia pindalade ja ruumalade kogusumma ja keskmine väärtus kasuta 4. Vastused anna kümnendik täpsusega 5. Leia mitu % moodustab iga koonuse ruumala nende ruumalade summ 6. Anna J veerule % vorming ja näita vastuses kahte komakohta 7....
Vaatamisväärsuste alla lähevad järved, metsad ja vanad talukohad. Loodusrajalt võib leida mustikaid, pohli ja seeni. VIRU RABA ÕPPERADA Viru raba, olgugi, et üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa rahvuspargis, meelitab oma salapäraga sinna ikka ja jälle matkamarsruutidest osavõtjaid. Matkajale mõeldud 3.5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudtee. Rada algab männiku-loksa teelt ning lõppeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2h. Viru raba paikneb ajsloolise Harju maakonna idaosas vastu Virumaad. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Parema ülevaate rabast saamiseks on rajatud ka vaatetorn. PAUKJÄRVE LOODUSRADA Loodusrada kulgeb mööda Paukjärve äärseid voori ning voorte vahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid - niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi- palumets. Matkates võib leida raja äärest kukeseeni, pohli ning musitkaid.
Musumägi Musumäe ametlik nimi on Virumägi. Varem kuni 2001 aastani kutsuti seda ka Viruvärava mäeks. Musumägi on Tallinna muldkindlustusvööndi bastionist 19. Sajandil kujundatud haljas ala mis asub Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel. Mägi ehitati kaitse esmärgil. Aastaid hiljem kujundati see ümber haljasalaks. Mäele kujundatud haljasala on ovaalne. Pargil on sissepääsud kolmst külest ja neljast trepist. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju. Mäe põhjaküljel ehk Viru tänava poolsel küljel on Virumäe suveteater ning istepingid, mäe lõunapoolsel küljel on aga tihedam haljastus ning kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Va...
Marko Pomerants Marko Pomerants was born in 24.09.1964,in Tamsalu,in West-Virumaa. Personal status: Married,two sons Estonian Military monumental- medal "10 years of recovered military " 2001 Border Guard badge "Sword and Lynx" 2002 Lifesaving service goldencros s 2002 Border Guard favourcros s II class 2000 Tamsalu Secondary School 1982 Tartu University, Geology 1989; open management degree 2002 Party:Isamaa and Res Publica Union 2002 Room L 149 Jobs: Parliament 2007 Parliament 20052007; Minister of Social Affairs of Estonia 2003-2005 West-Viru county governor 19952003 West-Viru county goverment elementchapter's leader Funniest speaking. Estonian Parliament's member Marko Pomerants (IRl) performs preposal that in case of republic's jubileeyear should estonians take down 900 000kg together. Creational Activity: articles in Estonian journalism, in newspaper "Postimees" Activitys: volleyball,nature and family. ...
Kool ETTEVÕTTE ANALÜÜS Ettevõtte : Koostaja : Juhendaja: Tallinn 2009 Asukoht : Tallinn Kristiine keskus Endla 45 Rocca al Mare Kaubanduskeskus - ABC KINGATURG Paldiski mnt 102 Viru Keskus Viru väljak4/6 Kuressaare Auriga kaubanduskeskus Tallinna tn 88 Raekeskus - ABC KINGATURG Raekoja 10 Tartu Tasku moe-ja vabaajakeskus Turu 2 Zeppelini Kaubanduskeskus - ABC KINGATURG Turu 14 Pärnu Kaubamajakas Papiniidu 8/10 Port Artur 2 Lai 11
tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577. aastal sai torn kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed Tallinna piirasid. Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ MINU TULEVIKUPLAAN Kodutõõ Õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2010 Kus ma praegu olen? Mina olen 44.aastane kõrgharidusega noornaine. Rahvuselt olen ma venelane, minu emakeel on vene keel. Olen sündinud Eestis Nõukogude Liidu ajal, minu kodulinn on Narva ( 95% elanikkonnast on venekõnelejad). Oskan autot juhtida alates 16 eluaastast. Lõpetasin Narvas keskkooli 1983.aastal. Tehnilist kõrgharidust omandasin Venemaal Leningradi linnas 1988.aastal.Pärast kõrgkooli lõpetamist kursustel käies omandasin iseseisvalt eesti keelt. Aastatel 1992-2001 töötasin Tööturuametis töövahenduskonsultandina. Olen käinud paljudel tööal...
Keskkonnaseisundi hindamine Koostaja: Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärn...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus
Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Loodusrajad Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Pikanõmme õpperada Viru raba õpperada Mereäärsed kivikülvid Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja- Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Lahemaa rändrahnudest on tuntumad Juminda Majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas ning Võsu Ojakivi. Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeas Võsu Ojakivi Juminda Majakivi Mereäärsed liivarannad Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate
SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin käesoleva referaadi teema sellel põhjusel, et minu õemees tegeleb regulaarselt tõstespordiga. Sellest inspireeritult mõtlesingi kohe, et teen oma referaadi jõust ja selle arendamisest. Referaadi eesmärk on välja selgitada kuidas alustada jõu arendamist, kuidas jõud areneb ning kuidas arendada jõudu kiiresti. Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse regulaarse ja õige harjutamisega. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Jõudu on vaja igasuguste liigutuste sooritamisel. 2 1. KUIDAS ALUSTADA JÕU ARENDAMIST? Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine. Esiteks on vaja sooritada tugevaid lihas kokkutõmbeid, kusjuures nende arv (jõuharjutuste korduste arv) määrab määrab metaboliitide hulga. Teise ülesande täitmiseks peab üldine koormus olema küllaltki suur. See aga nõuab harjutust...
Referaat Taimekasvatuse majapidamised (arv ja põllumajandusmaa suurus) Taimekasvatuse majapidamiste arv on langenud aastatel 2001-2007 ligikaudu 30 000 (täpsemalt 58%) võrra (joonis nr.1). Seda põhiliselt väiksemate majapidamiste arvelt. Peamiseks põhjuseks võib oletada makstavate toetuste suurust. Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
