,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Põhitegelasteks on Kremer(mõisnik), Mari, Tõnu ja Juhan. Mõisnik teeb nagu ikka tavalist hommikust tiiru oma maadel. Ta peatub alati ühe talu juures.. kus heinte vahel pikutab üks neiu ja võtab päikest. Ühel hommikul, kui Mõisnik tegi oma jalutuskäiku, nägi ta jälle, et too neiu jälle pikutab seal muru sees. Kaks last jooksid neiu juurde, nimetades teda Mariks. Mõisnik läks nende juurde ja küsis, mis nende nimed on ja kas nad on siitpererahvas, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Järgmisel päeval nägi Mõsnik, et tema mõisas peseb aknaid seesama too Mari. Nad vestlesid mõnda aega ja Mari seletas, et ta ei ole Juhani abikaasa, vaid tema vanem õde oli Juhani abikaasa, kuid ta vanem õde suri 4 nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse. Ta teeb Tõnule ettepaneku, et ta nagu annaks oma naise ööseks käima tema juurde ja Tõnu saab ...
Võib ju olla,et vahel tuleb teha midagi, mis võib ju ühest küljest olla päris meeldiv, kuid teiste silmis see hea ei paista. Alati peab mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, et vältida hilisemat kahetsust. Inimesed toovad enese ja teiste heaolu nimel sageli ohvreid. Karmimalt öeldes, nad on valmis ära kasutama kõikvõimalikke vahendeid, et neil ainult parem oleks. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui need juba käes on. Nagu E. Vilde teoses "Mäeküla piimamees", tahtis ka Prillup paremat elujärge ning õhutas Marit mõisahärrajuures käima. Härra Kremer andiski Prillupile piimatalu, kui Mari lõpuks nõus oli. Aga uus ja väliselt helgem amet ei pruugi alati nii lihtne olla kui paistab. Ka Prillup hakkas kahetsema, et oli nõus Mari teise mehega jagama, aga Mari ise oli nõus olnud. Ta tahti samuti, et teistel parem oleks. Oli see kõik siis seda väärt? Peale igasugust muutust hakkavad inimesed ikka rääkima
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi
Kas inimene on olude ohver? E.Vilde ,,Külmale maale" Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" räägib vaesusest ja sellega seotud probleemidest. Samuti on väga suur osa armastusel ja sellel, kuidas inimesed peavad olude sunnil kuidagi hakkama saama, lihtsalt selleks, et ellu jääda. Vaesus on ühiskonnas üheks suurimaks probleemiks. Selle pärast kakeldakse, varastatakse ning isegi tapetakse. Kui muu seda ei tee, siis nälg paneb alati inimese tegutsema. Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas
EDUARD VILDE 1865-1933 EDUARD VILDE Eesti esimene suur elukutseline kirjanik Fakte Eduard Vilde elust Sündis Virumaal, Simuna kihelkonnas 1865.a mõisa kupja perekonnas. Lapsepõlv möödus Muuga mõisas. Teda õpetas ja kasvatas ema, isa hoidis sellest kõrvale. Kirjaniku lapsepõlvekodu Muuga mõisas Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: “Kahe toaga lihtne korter, vastas vana lagunenud viinaköök
1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896
EDUARD VILDE Külmale maale Mina, kellele ei meeldi kohustuslikus korras raamatuid lugeda, üllatusin, kui võtsin kätte selle teose. Raamatu pikkus (olgu öeldud, et lehekülgede arv), sisu ning teemaarendus köitsid mind juba esimestel lugemis minutitel. Raske oli seda romaani käest ära panna. Raamatu alguses sain aru juba selle aja viletsusest. Paljud inimesed olid näljas, kõhud valutasid ning ka haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tun...
Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset nin...
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed
……. lk 7-9 HUVITAVAID FAKTE……………..…………………………………..…………… lk 10 KOKKUVÕTE……………...……………………………………………...….…...… lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………….……………….……..…lk 12 LISAD……………………………………………………….…………….……….… lk13 SISSEJUHATUS 2 Eduard Vilde (1865-1933) tegutses üle poole sajandi kirjamehena. Tema ilukirjanduslik pärand on suurem kui ühegi teise eesti kirjaniku oma. Ent Vilde loomingu väärtus ei seisne suures lehekülgede arvus, vaid selles, mis ta neil lehekülgedel on ütelnud. Vilde oli looja, kes suutis teha üheaegselt nii kirjaniku- kui ka ajakirjanikutööd, olla kriitik ja poliitik, tõlkida teiste rahvaste kirjandust ning hoida end kursis kirjandus-, teatri- ning kunstimaailmaga.
Eduard Vilde "MAHTRA SÕDA" 1) Mis sajandil toimus teose tegevus? ...................................................................................................... 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ........................................................................................................ kadalipp - .......................................................................................... ............ teoorjus - ................................................................................................ 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ...................................................................................................... 4) Kirjelda sündmusi, mis leidsid aset nelipühi laupäeval opmann Vinteri kodus (Vinter, Miina, Päärn) ...................................................................................................... 5) Mis põhjustas talupoegade mäss...
Juba seetõttu peavad kultuurikohad, üritused või ükskõik mis aktsioonid end reklaamima meedias. Mitte ainult selle pärast, et inimesed neid kuuleks, vaid ka selle pärast, et nad käiks moega kaasas. Et lemmikajakirja lugedes näeks ka kontserti plakatit.Inimesed küsivad eneselt selle peale: kui juba nii mainekas ja hea ajakiri soovitab sinna minekut, siis miks peaks ma minemata jätma? Eduard Vilde ütles, et oma teose ,,Tabamata ime" inspiratsiooni sai ta parajasti ühiskonnas plahvatanud buumist. Et kõik kunstiinimesedmuusikud,näitlejad,lauljad, kes iganes peaksid kindlasti tõelise edu saavutamiseks esinema ja rändama Euroopas. Euroopa oli midagi suursugust, võimast, midagi, kus anded pidid kahekordistuma. Koht kus olevad loorberid tundusid olevat kohased geeniustele, kelle surematu kuulsuse tunnistajaks olid peamiselt nad ise. Tegu oli tolleaegse meedia
Lõpuleviidu 25.01.2015 Pimedus mu ümber, see pilkane pimedus, ma olen siin varem olnud. Ma tean seda, ma tunnen seda, see sama lõhn, see sama rõske õhk miski siit on nii tuttav. See hirmutab mind nii, et mu keha on vappevärinais. Mälestused vilguvad silme ees, kui ma olin siinsamas mitte vähem kui viis aastat tagasi, siin lõhnas täpselt samamoodi, kõik see on kui õudusunenägu mida ma olen pidanud läbi elama korduvalt, iga öö. Kuid nüüd on see kõik taaskord liiga reaalne, see tunne nagu ma tundsin siis kui ta mind kaasa haaras. See ei lähe mul kunagi meelest ära, kuid minu sees on arusaamatus, kas see kõik on lihtsalt taaskord paha unenägu või on saanud see elajas mind taaskord kätte? Küsimused mu sees ei lõppe, mu pea hakkab valutama sellest mõtetetulvast mis esile on kerkinud. Tunne nagu pea tahaks plahvatada ja ühtäkki ma kuulen seda sama rasket hingamist, see ...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Miks on romaani ,,Mäeküla piimamees" probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele? Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem
Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.
hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevasti naturalism. 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. eestis levis kõige rohkem kriitiline realism - elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjandus liigiks eepika ehk proosa. arenes eelkõige romaani zanr. keskne kuju eesti realismis oli E.Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. eesti realismi esimene tippteos on Vilde "külmale maale" 1896 aastal. vilde kõrval oli teine realist Ernst Peterson - Särgava. vilde pooldas saksamaad, särgava pooldas venelasi. 20 saj algusaastail tõusis juurde rida noori kirjanikke nt. Tammsaare, Luts, Tuglas, M. Metsanurk. Eduard Vilde (1865-1933) sündis 4. märtsil 1865 aastal virumaal simuna kihelkonnas pudivere mõisas. tal oli ka 8 aastat noorem õde. hiljem kolis perekond Muuga mõisa ja väga palju on teda mõjutanud ka Karjaküla mõis. tema isa oli Jüri Vilde
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks
E. Vilde "Mäeküla piimamees" Romaani tegevuse käivitas intriig Prillupi ja Kremeri vahel. Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. ...
Tunnikava Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON
Põhisõnumiks "Mäküla piimamehes" tundub mulle olevat see, et alatuste ja ahnusega saavutatu ei pruugi tegelikkuses pooltki nii hea olla kui unelmais. See, mida ihkad, ei ole kunagi see, mille sa lõpuks kätte saad. Tõnu sai hea äri asemel endale hoopis põhjakäiva, rahuliku südame asemele rahutu ning lisaks veel kohutavad süümepiinad. Häbitunne tekkis küll, kuid alles siis, kui tehing juba sõlmitud ning millegi muutmiseks juba liiga hilja. Püstitatud probleem võis tol ajal üsna aktuaalne olla.Abielud ei olnud pea kunagi armastusabielud ja nii oli ka naisest ja aust lihtne loobuda suurema sissetuleku nimel. Seda enam, et vaatamata teiste arvustamisele oli selge, et naabrimees oleks taolise pakkumise korral ise samamoodi talitanud. Teose peategelaseks oli Prillupi talus elav Tõnu, kes pärast oma naise Leenu surma viimase õe Mari endale naiseks ja oma lastele emaks võttis. Mari ei olnud pooltki nii töökas kui Leenu, oli hoopis isepäi...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 1) Tõesta teose põhjal, et Mari teele sattusid elu jooksul ainult nõrgad mehed 2) Selgita Mari ütlust "parem olen linnas varblane, kui siin kanaarilind" 3) Kas Mari ja Kremer olid seksuaalvahekorras? 4) Tõesta, et tegu oli psühholoogilise realismi teosega 5) Missuguste tegelaste vahel oli mängus tõeline armastus? 6) Selgita, kuidas avaldub teoses kapitalistliku omandisüsteemi tekkimine Eesti hääbuva mõisavõimuga küla ühiskonnas 1) Mari oli selline naine, kes teadis, mis on tema hind. Ta oskas enda eest hoolitseda ja välja astuda. Esimene mees, kes tema teele sattus oli Tõnu Prillup, kellega koosellu astumine oli praktiliselt vältimatu ning armastust mängus ei olnud. Tõnu oli vaene ja ei oleks suutnud Marile ja lastele ise pakkuda sellist elu, nagu nad väärt on. Sellepärast oligi ta lõpuks ikkagi ...
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suu...
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" TEGELASED: Ludvig Sander- Luuser, kes mingisuguse kavaluse abil on suutnud end üsna kõrgele upitada. Sander elab oma naise ning tema isa kulul, pidades end inseneriks, luuletajaks ja kunstnikuhingega inimeseks. Libekeelne, kes armastab luisata. Ta põrub - tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis ei lähe läbi. Vestman Tark mees, kes on elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud tema äritegevusele, ta liigub ainult paremate tehingute suunas. Ta ise armastab enda kohta öelda, et ta on ,,Vestman Vestmani uulitsast". Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Tiit Piibeleht Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud. Ta lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sandrile kui vanale Vestmanile en...
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
asju peale suruda, näiteks leping. Kedagi ei sunnita kellegagi sunniviisiliselt koos elama. Kokkuvõte: Tänapäeva naistel on võrreldes Mariga rohkem iseseisvust ja otsustusvõimet. Ka tänapäeval hoolitsetakse surnud sugulaste laste eest, kuid abielluma lesega ei pea. E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Too antud väite puhul välja oma arvamus. Mõtle raamatu põhjal, milline võiks olla Vilde arvamus. Väide Minu arvamus Vilde arvamus Abielu on äritehing. Ma ei nõustu sellega Arvan, et ka Vilde ei pea absoluudselt, sest abielu ei seda väidet õigeks, sest saa võtta kui rahalist raamatu lõpus andis ta kasumit. Koos peavad olema mõista, kuidas see tehing
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad...
E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Probleemiskeem Õnn: - Mari polnud mõisas õnnelik, kuigi sai uusi riideid ja kingitusi. - Alguses pidas Tõnu õnneks piimamehe ametit, sest ihardas raha. - Pärast lepingu sõlmimist muutus mõistahärra lahkemaks ja rõõmsamaks. - Lõpus muutus Tõnu arusaam õnnest. Ta tahtis naist endale tagasi, hakkas hindama abielu ja perekonda. - Mari polnud õnnelik, sest tahtis noort seppa nimega Juhan. - Mari lahkus mõisahärra juurest, sest ta polnud õnnelik. - Tõnu lapsed polnud Mari lahkumise üle õnnelikud. - Mari ja lapsed elasid üle Tõnu surma ja lahkusid perega maalt ära linna. Probleemi aken 1. Probleemi olemus 2. Probleemi tekkepõhjused Tõnu arusaam õnnest muutus. Teose algul Tõnu tundis kadedust vana piimamehe vastu pidas ta õnneks raha, kuid teose lõpus abielu ning soovis samuti palju teenida. L...
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
3. Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi. 4. 5. Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis, mille tagajärjed head ei saa olema. 6. Päris mehe tallalune ka ei saa olla, aga truu peab olema. Päris mehe orjaks ka ei saa hakata. Vilde ei sundinud Marit takka, et ta mõisniku juures käima hakkaks. Tõnu käis peale, aga lõpliku otsuse sai Mari ise teha. 7. Mõnesmõttes küll, et perel paremini minema hakkaks, aga see ei ole ikka õige tegu. Aga samas kui ta poleks mõisis käima hakand oleksid nad sama rahulikku elu edasi saand elada nagu varem. 8. Tõnu hakkas alles liiga hilja Mari peale mõtlema, siis kui ta juba mõisa lepingut täitmas käis
Eduard Vilde "Pisuhänd" Näidendis "Pisuhänd" on sarnaselt "Tabamata imega" põhiline teema eesti kultuurielu. On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saan...
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas
Raske on mõista, kerge on hukka mõista Mõistmine ja hukkamõistmine on vastandlikud mõisted, milles domineerivam on sageli negatiivne neist - hukkamõistmine. On palju neid, kes teise teo esmalt hukka mõistavad, proovimatagi aru saada, miks ta seda tegi. Nii suhtuvad enamik lugejaid ka Eduard Vilde "Mäeküla piimamehes" Mari tegudesse. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpus. Üheks peategelaseks on mõisnik Ulrich von Kremer. Ta on pärit perekonnast, kus auahnust ja ettevõtlikust napib ja pigem valitseb minnalaskmismeeleolu. Kremer on siiani poissmees, kuigi ta vanust arvestades peaks tal ammu kaasa majas olema. Niisamuti pole leidnud seda õiget tema vend ja kolm õde.
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga ...
Mäeküla piimamees Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ulrich von Kremer oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid
on mammona ori rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tunded ja südametunnistuse. Tippteostele järgnesid vähem kaalukad teosed: mõisnike julmust ja omavoli käsitlev "Enne kukke ja koitu" (1919); külaainelised komöödiad "Püve talus" (1910), "Kosjasõit" (1915), "Neetud talu" (1923). Eesti draamaklassikas on Kitzbergi jõulistel ja sisemiselt huvitavatel karakteritel eelkõige Tiinal "Libahundist" ja Mogri Märdil püsiv koht. Eduard Vilde (1865-1933) leidis uue ainevaldkonna eesti noore ja traditsioonidevaese linnakodaniku elulaadi, millesse suhtus kriitiliselt. Ta rajas eesti näitekirjanduses linnainestikulise psühholoogilise draama, mis oli kujutluslaadilt lähedane XIX saj lõpukümnendite Euroopa näitekirjandusele. Esikdraama "Tabamata ime" (1912) probleemistik on seotud eesti tõusikkodanluse kuulsusejanu ja enese maksmapanekutahtega. Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu
Võllamäe Päärn oli mees ,keda võiks pidada selle raamatu kõige sümboolsemaks tegelaseks. Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud. Võllamäe Päärna oli kujutatud ka passiivse mehena, kui toimus Mahtra sõda, siis ei olnud ta mitte üks eesvedajatest, vaid pealtvaatajaist. Samuti ei varastanud ta midagi ega hakanud soldatitele vastu (korra hakkas vastu küll, aga see oli rohkem enesekaitseks). Füüsiliselt oli Võllamäe Päärn väga tugev ja suur, et kui kupjal poleks olnud võimu selja taga, oleks ta olnud kardetud mees. ...
Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2
Toimus nö võimuvahetus, mille kaudsetel tagajärgedel Tõnu hukkus ja Mari sai end taas ,,varblasena linnas" tunda, mis sümboliseeris tema uue sõltumatu elu algust. Kohe kindlasti lööb igasugu suhetele mõra sisse kasvõi ühepoolne usalduse reetmine, sest tekitab küsimusi- miks siis mina pean vaeva nägema kui tema seda ei tee? Passiivne seis, mil üks osapool annab ,,loobumisvõidu" ja kaasa pingutustel ei ole enam eesmärki, mille poole püüelda. Siinkohal tooksin näite Eduard Vilde aegumatust kirjanduklassikast ,,Tabamata ime", kus Lilli, tehes Leole nii palju haiget- talle valetades, teda reetes ja kogukonna naerualuseks tehes- vannub oma abikaasale ikkagi pisarsilmil surematut armastust. Oma südamliku ülestunnistusega jättis võimuahne naine mulle raamatut lugedes isegi mulje, et ta mõtles seda tõsiselt. Kujutelma Saalepite õnnelikust abielust purustas aga Lilli hilisem ülestunnistus kõigest halvast, mida ta eales Leole teinud oli- kõik need kinnimakstud
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid
reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna
Mäeküla piimamees Eduard Vilde (04.03.186526.12.1933) Eduard Vilde 04.03.186526.12.1933 § Sündis Pudiveres, ning oli mõisateenijate Click to edit Master text styles perekonnast.Kasvas üles Muuga mõisas. Second level Third level § Õppis Tallinna kreiskooli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
