Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moraalitut tegu ei heasta ka aeg (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Moraalitut tegu ei heasta ka aeg
Võib ju olla,et vahel tuleb teha midagi, mis võib ju ühest küljest olla päris meeldiv, kuid teiste silmis see hea ei paista. Alati peab mõtlema oma teo võimalikele tagajärgedele, et vältida hilisemat kahetsust.
Inimesed toovad enese ja teiste heaolu nimel sageli ohvreid. Karmimalt öeldes, nad on valmis ära kasutama kõikvõimalikke vahendeid, et neil ainult parem oleks. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui need juba käes on.
Nagu E. Vilde teoses ”Mäeküla piimamees”, tahtis ka Prillup paremat elujärge ning õhutas Marit mõisahärrajuures käima. Härra Kremer andiski Prillupile piimatalu, kui Mari lõpuks nõus oli. Aga uus ja väliselt helgem amet ei pruugi alati nii lihtne olla kui
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karin1509 Õppematerjali autor
E. Vilde teose ”Mäeküla piimamees” põhjal tehtud arutlev kirjand.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Moraalitut tegu ei heasta ka aeg

Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Elus on ette tulnud palju selliseid olukordi, kus inimesed mõistavad teineteist valesti, või on mõõdarääkimisi teatud asjades. Kõik mis on olnud, ei saa muuta paremaks, olgu see tahtmine nii suur kui tahes Väide, et moraalitut tegu ei heasta ka aeg, peab üsnagi paika. Kui keegi on millegi väära ja mõtlematu teoga hakkama saanud, mis on kellelegi moraalset, või füüsilist kahju tekitanud, siis olen veendunud, et seda tegu ei heasta ka aeg. Palju on inimesi,kes ei näe oma tegude tagajärgi ette, või ei mõelda enne kui midagi õeldakse. On tuua palju näiteid elust, kus inimene elab koos ,,musta plekiga" terve elu." Musta pleki" all pean silmas inimese mainet, mida ta ise omale kujundanud on. Inimese mainest sõltub tema elu väga palju. Kui tuleb aeg omale töökoht valida, siis paljudele seab piirid ette nende nooruspõlves tehtud vead, ja läbimõtlematud käitumismaneerid

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Mäeküla piimamees analüüs

,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Miks on romaani ,,Mäeküla piimamees" probleemid mõistetavad ka tänapäeva inimesele? Antud teose probleemid on mõistetavad ka tänapäeva inimesele, kuna romaan on realistlik ja probleemid on läbi aastate ülgjuhul ikka samaks jäänud, sest need pärinevad mingil määral eelnevail ajastuil elanud inimestelt. Ka tänapäeval käib tugev võitlus edukuse poole. Ikka ja jälle võetakse eeskuju edukatelt, kogy aeg on olemas keegi eeskujuks ja see motiveerib meid rohkem pingutama. Vahel minnakse aga sellega n-ö hulluks ehk ei mõelda millelegi muule kui ainult materiaalsetele väärtustele. Vägagi heaks näiteks on siinkohal töönarkomaanid, kes töötavad pidevalt ületunde, kuna nad ei saa olla halvemad kui naaber, kes alles eile ostis endale S-klassi Mercedese. 2. Analüüsi ,,Mäeküla piimamees" probleeme, mis tulenevad tegelassuhetest Prillup-

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust enesemääramisele. Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer. Paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena.

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Mäeküla piimamees

Mäeküla piimamees Suureks kasvades ehk täiskasvanuks saades otsib iga inimene endale kaaslast, kellega kogu oma ülejäänud elu elada ja oma muresid-rõõme jagada. Sellest kujunebki välja abielu. Kuigi tänapäeva abielu ja inimeste kooselu on oma ilmet veidi muutnud, siis on põhimõte siiski samaks jäänud. Minu arvamus on abielust on mitmetahuline ent kui mõelda loo peale Marist, Prillupist ja Kremerist, siis on kohe näha, mis selles loos kõik valesti tehti. Prillupi naine suri. Tol ajal oli kombeks võtta endale uus naine, kui eelmine suri, sest elu oli raske, oli vaja teha tööd, lapsi kasvatada ja majapidamist korras hoida. Nimekiri võiks veel edasigi minna. Mida tegi selles olukorras härra Prillup? Ta käis kosjas oma naise nooremal õel. Loomulikult on see veider, sest kes siis põhimõtteliselt oma sugulast naiseks võtaks? Kõik ju teavad, et ega sugulastega tule alati probleeme ja seda on ju tänapäevalgi iga nurga peal näha. Teiseks oli Mar

Kirjandus
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei

Kirjandus
thumbnail
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehingut jäid lapsed ka kasuemast ilma, kuna Mari (kasuema) veetis palju aega mõisas ja linnas. Mari ei võetud kui inimesena, teda võeti kui asjana. 3. Sõnasta 4 poolt- ja 4 vastuargumenti ning jõua nende kaalumisel selgusele –  Kas Kremer oli omakasupüüdlik Kremer oli omakasu püüdlik, kuna ta tahtis

Kirjandus
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Tõde ja õigus, mäeküla piimamees ja vihurimäe kokkuvõte.

olnud sellest lepingust kasu, taluniku majanduslik olukord ei paranend aga tänu tehingule jäi naisest ikka ilma. b) Mina ei saa öelda, et kas mõisnik oli heategija või kurjategija. Rohkem oli ta isekas ja omakasupüüdlik. Võib liigitada kurjategija alla.Kuna ta tegi lepingu talunikuga, et saada Mari endale. Teades ise et piimatööstusel nagunii hästi ei lähe kuid tegi ikka selle lepingu, muidugi oma kasuks. c)Loomulikult oli see asi kuritegelik kuna tegu oli ju inimkaubandusega. Talunik vahetas Mari mõisniku maa ja tehnika vastu. Keegi Mari arvamust ei küsinud ju. d) Psühholoogsust oli seal teoses küll. Näitas kõige paremini taluniku arenemist. Just õigete asjade väärtustamist. Näitas seal ka Mari eneseväärikust ja julgust meestele vastu hakata. Et naine ei ole kaup. Mõisnik on koguaeg tark ja kaval olnud tal tähtis ainult tema ise. Tõde ja õigus 1.osa 1. Kirjelda 7 lausega teose põhisündmusi

Kirjandus




Kommentaarid (1)

M6nksu profiilipilt
Margen Jürgens: väga kasulik materjal
09:41 10-06-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun