Too välja erinevused tänapäeva ja raamatus kujutatud aja vahel.
Erinevused
Sarnasused
Ei pea abielluma vastumeelselt vaid tava/kombe pärast.
Hoolitsetakse surnud sugulaste laste eest.
Naistel on rohkem vabadust.
Mari oli küllaltki iseseisev, mis oli omane ka tänapäeva naistele.
Ei vaadata viltu , kui minnakse selle juurde, keda päritselt tahetakse. Näiteks Mari ja Juhan.
Arusaamatusi esineb igas perekonnas.
Tänapäeva naised ei lase endale nii lihtsalt asju peale suruda, näiteks leping.
Kedagi ei sunnita kellegagi sunniviisiliselt koos elama.
Kokkuvõte:
Tänapäeva naistel on võrreldes Mariga rohkem iseseisvust ja otsustusvõimet. Ka tänapäeval hoolitsetakse surnud sugulaste laste eest, kuid abielluma lesega ei pea.
E. Vilde
MÄEKÜLA
PIIMAMEES
Too antud väite puhul välja oma arvamus. Mõtle raamatu põhjal, milline võiks olla Vilde arvamus.
Väide
Minu arvamus
Vilde arvamus
Abielu on äritehing.
Ma ei nõustu sellega absoluudselt, sest abielu ei saa võtta kui rahalist kasumit. Koos peavad olema siiski need inimesed, kes üksteist armastavad, mitte raha.
Arvan, et ka Vilde ei pea seda väidet õigeks, sest raamatu lõpus andis ta mõista, kuidas see tehing Tõnule haiget tegi ja viimane oma tegu kahetsema hakkas.
Naine peab mehele olema kuulekas.
Ma arvan, et naine peab olema mehele kuulekas ja mees peab olema naisele kuulekas. Ainult nii saaab suhe korralikult toimida.
Vilde pooldas rohkem naise kuulekust mehele, sest Mari püüdis ja pidi Tõnule kuulekas olema.
Naisel on vähem õigusi ja rohkem kohustusi kui mehel.
Ma arvan, et mõlemal sool peab olema võrdselt kohustusi ja õigusi. Kumbki pool ei tohi olla teise „ tallaalune “ ning peab oma õiguste eest seisma.
Raamatus pidi Mari hoolitsema kodu ja laste eest, kuid Tõnu käis tööl. Seega tegid mõlemad tööd ja nägid vaeva.
Moraalitud teod toovad kaasa elu nurjumise.
Olen nõus. Iga tegu mõjutab meie elu ning moraalitud teod toovad endaga kaasa vaid halba.
Vilde nõustus sellega, sest raamat räägibki sellest, kuidas üks leping võib elu ära rikkuda.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrepohlak
Õppematerjali autor
Ed. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tööülesanded teose analüüsiks Väide Minu arvamus Vilde arvamus 1. Abielu on äritehing. Minu arvates saab abielu Abieluga üritati rikastuda ja toimuda kui kahe inimese õnnelikuks saada vahel on armastus. Kui rahaga.Prillupi ja Mari abielu abielluda selleks,et oli ka ilma armastuseta. rikastuda,siis see kaua ei kesta. 2. Naine peab mehele Kindlasti peab naine Naine peaks meest kuulama, kuulekas olema. mehele kuuletuma, aga kui aga raamatus olev Mari on mees sunnib naist tugeva iseloomuga ja ei millekski, mida naine teha kuuletu koguaeg mehele. ei soovi ja mis on
palju, ta oli endiselt palju madalamal. Täiesti normaalne on ka see, et mees sai tänu naisele hea töökoha. Milleks siis tal naine on? Aga see on 19. sajandi hoiak ja tegutsemisviis ning tolleaegse moraali seisukohalt normaalne. Tänapäeva seisukohalt on selline käitumine kindlasti kuritegelik. See on tõeline inimkaubandus. Kindlasti on see tänapäeval täiesti lubamatu ja totaalselt moraalivastane tegevus. 6. Mina isiklikult ei poolda väidet, et naine peab mehele kuulekas olema. Mõlemad peavad olema. Minu silmis on naine ja mees võrdsed olevused , kes mõlemad peavad täitma teatud reegleid , et kooselu toimiks. Mina pooldan just seda, et naised võiksid olla palju julgemad ja iseseisvamad ning seista oma vabaduse eest, sest praegugi tean juhtumeid, kus naised on tõepoolest mehe tuhvlialused ja ohverdavad selle jaoks kõik oma unistused. Aga samas ei
Raamatu lõpu osas võib Mari tegudes näha üha enam kiusu. Mulle tundus, et ta tüdines lõpuks ka Kremerist ära, kuid siiski ei lakanud teda kohtamast. Tema põhi-motiiviks kujunes meestele vastu hakkmine ja nendele mitmesaja-aasta pikkuse naiste orjastamise eest kätte maksmine. Selles mõtes läks Mari oma ideedega liiga kaugele. Minu arust kohtles ta lõpuks mehi liiga julmalt, kuigi tal selleks enamasti täielik õigus oli. Kui tõmmata paralleele tänapäevaga, siis on ka feministide võitlus mõnes kohas juba enam mitte võitluseks oma ideede eest, vaid võitluseks võitluse enda pärast kujunenud. Sama toimus ka Mariga. Ta ise ütleb raamatu lõpus: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." See lause kirjeldab tema tegevust kõige paremini. Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem.
Näide: lapsed tundsid puudust Marist, kuna Mari oli kogu aeg mõisas ning hiljem suri ka Tõnu (külmus surnuks), kuna ta ei tulnud toime piimaäriga ning oli ilma oma naisest. d) Kas Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik? Hinda asjaosaliste teguviisi moraali seisukohalt? Prillupi ja Kremeri tehing oli kuritegelik, kuna nad tahtsid vastu Mari tahtmist seda tehingut teha ning tehingu tulemusena vallandati eelmine piimamees Jaan, kes sai oma tööga hästi hakkama. Prillup ja Kremer mõtlesid tol hetkel ainult endi heaolule unustades teiste huve arvestamata. e) Arutle, milles avaldub romaanis psühholoogilisus, milles iroonia. Lisa näited! Psühholoogilisus avaldub romaanis selle kaudu, et autor on põhjalikult kirjeldanud tegelaste mõttekäike, emotsioone ja tundeid. Näiteks (katkend raamatust): Tõnu ei ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme
Suletud tulevikuta seltskond. Romaani peategelaseks Tõnu Prillup- kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid