Eduard Vilde "Mäeküla piima mees" (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Tõnu võttis Mari kui last ja tahtis teda siis mõisniku juurde saata, et ise piimameheks saada ning elu parandada. Aga Mari vaikis kui ta sellest juttu oli teinud. Sest kui ta seda kohta ei saa siis pole neil kuskil elada ega midagi süüa.

Hiljem aga, kui Mari mõisniku juures käima hakkas ei meeldinud Tõnule enam see ja ta ei tahtnud enam et Mari seal käiks. Pidas ennast seaks ja hakkas jooma. Ta jõi puhast piiritust ja pakase ilmaga peatusteta, soojas käimata Tallinnast Mäekülla sõitis.

Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi.

–

Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis , mille tagajärjed head ei saa olema.

Päris mehe tallalune ka ei saa olla, aga truu peab olema. Päris mehe orjaks ka ei saa hakata. Vilde ei sundinud Marit takka, et ta mõisniku juures käima hakkaks . Tõnu käis peale, aga lõpliku otsuse sai Mari ise teha.

Mõnesmõttes küll, et perel paremini minema hakkaks, aga see ei ole ikka õige tegu. Aga samas kui ta poleks mõisis käima hakand oleksid nad sama rahulikku elu edasi saand elada nagu varem.

Tõnu hakkas alles liiga hilja Mari peale mõtlema, siis kui ta juba mõisa lepingut täitmas käis. Aga kui Kremer oleks hoolinud, siis oleks ta Maril lasknud mõisas käimise lõpetada.

Ta seletas seda sellega, et ta tahab linna elama minna ja omale meelepärast elu elada, elada vaeselt, kuid vabana.

Ma arvan et erinevusi on rohkem, kuna tänapäeva naised ei pea minema oma õe lapsi kasvatama, kui õde peaks ära surema, ega õemehega abielluma. Pärast mehe surma ei pea ka abielluma, kui ei taha. Pere eest peab muidugi ikka hoolt kandma.

Vahel on nii, et kui sa midagi tahad siis pead ka vastuteene osutama.

Minu jaoks oli see romaan tüütu lugeda ja liiga igav oli ka.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisike11 Õppematerjali autor

Arvamus ja kirjeldus.

hea lühidalt

Sarnased õppematerjalid

docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit Mari – oma ajas väga eriline naine – iseseisev, trotsi täis ja lubanud kellelgi ennast alandada ega käsutada. Mari säilitas kuni teose lõpuni oma põhijooned, kuid muutus nukramaks ja tõsisemaks. Mari

10. - 12. klassi kirjandus

odt

Mäeküla piimamees

Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib. Mari- Mari õde suri ja ta läks, tema mehele, kes jäi üksi, naiseks. See oli tema meelest rohkem laste pärast, et lapsed ei jääks üksi ja kuna ta teised õed, seda teha ei tahtnud.

Kirjandus

doc

Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa

Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb

Kirjandus

doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme

Kirjandus

doc

Mäeküla piimamees

"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on

Kirjandus

doc

Mäeküla piimamees

võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik Kremer kes iga päev oma talupoegade tegemisi jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama. Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-

Kirjandus

odt

Mäeküla piimamees

Iseloomu poolest on ta kinnine ega oska rääkida oma tunnetest. Tõnu elus on esikohal materiaalsed asjad. Prillup tunneb kadedust jõuka piimamehe Jaani vastu ning unistab samuti kord endale mõis osta ja abikaasa Mari on temale vahend selle jõukuse ja edu saavutamisel. Tõnu teadis, et Marile meeldiks linnas elada, sest nad olid Mariga sellest varem rääkinud ja kui mõisahärra von Kremer tegi Tõnule pakkumise siis tahtis mees kohe sellest Marile rääkima minna, lootes, et naine nõustub ja on rõõmus. Mõisahärra pakkumine oli väga alatu ja omakasupüüdlik, ta tahtis, et Mari saaks temale, sest talle väga meeldis Mari ning vastutasuks pakkus ta Tõnule piimamehe kohta. Tõnu muidugi nägi sellest oma elu võimalust ning võttis vaatamata Mari soovidele selle pakkumise vastu. Sel hetkel Tõnu ja Mari suhted halvenesid. Piimamehe töö oli Tõnu jaoks alguses väga raske, kuid lõpuks

Kirjandus

docx

Mäeküla piimamees tegelased Mari ja Tõnu Prillup

Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine julgeb mehe käskudele/soovidele vastu hakata või omapead midagi otsustada. Seda tegi Mari aga päris tihti. Näiteks teose alguses ei suvatsenud Mari isegi mõisahärrale vastata, olgugi et Kremerit ümbruskonnas ei kardetud, oli selline käitumine siiski ebatavaline. Ka ühel päeval, kui Kremer käis karjalaudas Marit vaatamas, aga leidis hoopis kellegi teise, oli Mari vabanduseks see, et ta näpud valutasid.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid