· "Rassism on kõige tõsisem inimestevaheline ähvardus: maksimaalne viha minimaalse põhjendusega. " - (Abraham J. Heschel) · "Oskustel ei ole värvi." -(Leontyne Price) · "Kui valge mees kukub purjus peaga maha, siis on ta lihtsalt üks purjus mees. Kui seda sama teeb mustanahaline, on see kogu kuradi neegrite rass." -(Bill Cosby) · "Üksnes pesu peaks olema sorteeritud värvi järgi." · "Rassism ei ole kaasasündinud, see on õpitud. Mul on kaheaastane poeg. Mida ta vihkab? Uinakuid!" - (Dennis Leary) · http://et.wikipedia.org/wiki/Rassism · http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/tolerants/inimoigused/8.htm · http://ec.europa.eu/justice/fdad/cms/stopdiscrimination/fighting_discr imination/what_is_discrimination.html?langid=et · http://et.wikiquote.org/wiki/Rassism
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele,
Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud. Noored elavad ikka üle samu kriise, tunnevad samu tundeid ja vihkavad samu asju. Holdenist on kujunenud eeskuju murdeea noorukite hirmudele, igatsustele, emotsioonidele, ärkamistele ja vihale. Holden vihkab ju samasuguse jõuga seda kui kõik talle kasvuraskustest räägivad ning muudkui korrutavad, et see on ajutine ja mööduv. Holden murrab ju sellest hoolimata pead... see,et see üle läheb ei vähenda Holdeni hingevalu. Ta tahab ju tõepoolest vaid ühte. Ta tahab mängide kurttumma, et ei peaks suhtlema silmakirjalike ja valelike inimestega. Abielluda ilusa kurttumaga, saada lapsed ja need siis kurja maailma pahede eest ära peita! Ta on mässaja. Mässaja hinges. Väliselt vaikija
Kriitikud on öelnud, et see teos räägib rohkem kristlusest kui ühegi teise kirjaniku tööd. Flauberti karakterite iseloom on sarnane Piibli tekstile. Peamised lisad on Herodiase poliitiline ambitsioon ja uued karakterid Vitellius ja Phanuel. Herodiase tütar on Salome ja ta on vanem kui Piibli tekstides esitatu. Lugu leiab aset Surnumerest idas ühel kaljul, Herodese ja Herodiase palees. Herodes on Heriodiase abikaasa vend. Ristija Johannes taunis seda suhet ning seetõttu vihkab naine teda. Mannaius, timukas, räägib nelivürstile, et kaks meest, kes olid Püha Ristija Johannesega kaks kuud tagasi salapäraseid sõnu vahetanud, olid lahkunud Ülem-Galilea suunas ning on lubanud tuua tähtsa uudise. Herodias on ambitsioonikas naine, kes on jätnud on esimese mehe ja lapse, kuna Herod suutis talle pakkuda paremaid võimalusi oma plaani elluviimiseks. Naine lausa vihkab Johanni, kuna viimane on teda pidevalt alandanud. Seepärast haub ta kättemaksu
Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist
Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks Pärtel/Peetrus – väiksena Leemeti parim sõber, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks ning unustab ussisõnad ja metsatavad , lõpuks reedab Leemeti.
Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat. Kuid siis ilmub minevikust julm Gestaapo ohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist
ehitisele, aga olid näiteks 10 korda väiksema rõhu all.io oli geenius, ta mõtles välja oma Nii ei saanud eksida ja ehitist pidi olema võimalik päriselus püstitada. Gaudi alati arvas, et tema tööd ei ole valmis, kuigi tegelikult nad olid suurepärased. Ta leidis inspiratsiooni keskaegsetest raamatutest, gooti kunstist ja looduse orgaanilistest vormidest. Tema ehitised on nagu luulest, kuigi antonio alati on väitnud et vihkab luulet. Sagrada Familia Maa : Hispaania Linn: Barcelona Hoone tüüp: Basiilika Stiil: Neogootika/Modern Proekti autor: Antonio Gaudi Üles ehitamine: Al. 1882 a. tänapaevani Sagrada Familiat projekteeris algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise. Sagrada Familia tornid kujundas ta märja liiva tükkide järgi, mida ta üksteise otsa kukutas- nii saavutas ta täiesti kindlalt püsiva tulemuse.
ta peabe Psyche panema armuma maailma vastikumasse olevusse, kuid Cupido ei teinud seda. Cupido Ja Psyche * Vennad Stephanised on kirjutanud "iidsete aegade lugudesse" : Juba hirmsa Kronose aegadest peale kehtis seadus, et iga inimene, kes jumalat vaatas,ilma et jumal seda ise oleks soovinud, pidi kindlasti surema." * Kuid Cupido ei tapnud Psyche. Nende lugu on üks vähestest, kus mütoloogilised tegelased saavad õnneliku lõõpu. Cupido Ja Psyche * Aphrodite vihkab enim murtud lubadusi, seega arvatakse ,et see oligi, mis pani ta printsess Psychele andma raskeid ülesandeid. * Ülesannete lahendamisel tulid Psychele appi loomad, esemed ja taimed. Erilisele kohale on toodud kotkas. Cupido Ja Psyche Psyche ülesanded: *Demeteri (Põllumaade kaitsja) templis terade eraldamine * metsa servas olevate lammaste kullasäralise villa toomine *vee toomine ligi pääsmatust mustast allikast *Käik allmaailma Cupido Ja Psyche
See näitas, et Jose armastus on muutnud ta võitlejaks ja nagu näha, suutis ta oma kangelaslikku omamisvõimet näidata ka Carmeni armukest tappes. Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti. Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus. Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest. Carmen Freimann, 10.C
põnevaid asju. Suitsetama hakkas ta 5 aastaselt ja tänu sellele tema kasv peatus. Romet kuulub ise nende tänavalaste hulka, kellel on tegelikult kodus isegi oma tuba. Ema töötab tal õmblejana ja kasuisa on ehitaja. Vahepeal käivad vanemad teda tänava peal otsimas. Kui üles leiavad annavad talle keretäie.( Rometil on praegu 1 õde. Teise tema sõnul tappis tema pärisisa ära, mille eest ta 7 aastaks vangi pandi) Romet peaks käima neljandas klassis. Aga kooli ta vihkab. Poiss loodab, et jääb istuma ja ta pannakse teise kooli. Rometil kui kogenud tänavalapsel pole kevadel ja suvel ööbimisega muret. Talvel magas ta kas sõprade juures või Annelinna paneelmajade koridorides. Soojal ajal veedab Romet aga öid näiteks prügikasti kõrval, tõuseb keskpäeva paiku, kõhutäiteks paneb poes salaja põue saiapätsi. Romet käib läbi nii tänavapoiste kui ka oma maja laste ja klassikaaslastega. Erinevalt paarist tänavasõbrast pole ta "hingaja"
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum
poole, mis pakkus õnne, rahulolu ja lootust , kuniks veel saab. Joan leidis oma variandi ühe mehe juurest teise jooksmises. ,,Ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt-seiklus." Seda, keda ta tõeliselt ihaldas, ei saanud ta kunagi. Alles teose lõpus tuleb välja, et ainus mees, keda Joan armastas oli Ravic, kõik teised mehed olid ainult pöörasus. Ka Ravic tunnistad, et oli Joani armastanud. Teoses valitseb ka teine probleem- kättemaks. Ravic vihkab sügavalt Haake. Haake on mees, kes oli teda aastaid tagasi Saksa koonduslaagris piinanud, tapnud tema sõpru ning armastatu. Nii seabki Ravic endale eesmärgi, Haake tappa. Ravicil õnnestub Haake lõksu meelitada ja tappa. Haake mõrvamine on Ravici jaoks justkui eneseteostus. See on midagi suuremat kui isiklik kättemaks. Ravic saavutas kättemaksu ja hingerahu. ,,Miski oli valla pääsenud ning barrikaad oli kõrvaldatud,
Kohustusliku kirjanduse loeteludes leidub raamatuid, mida on lausa lust lugeda, kuid ka neid, mida kohe mitte kuidagi läbi ei suudeta lugeda. Siinkohal tahaksingi esitada oma arvamuse kohustusliku kirjanduse kohta, tuua välja miinused ja pakkuda oma variandid, kuidas probleemi kõigile osapooltele, antud juhul siis õpilastele ja õpetajatele, meelepäraselt lahendada. Tihti mõtleme meie, kooliõpilased, et õpetaja vihkab meid, kui käsib meil lugeda raamatuid, mis on nii igavad, et pärast esimese leheküljega lõpule jõudmist võiks juba magama jääda. On ju arusaadav, et iga noor peab tutvuma kõigi nende kuulsate kirjanikega, kes oma eluajal või pärast surma on kirjutataud raamatutega suuri summasid teeninud ning end kirjanduse ajalukku sisse kirjutanud. Sellest küljest vaadatuna peaks igaüks aru saama, miks kästakse keskoolis lugeda ,,Fausti", mis esmapilgul peale vaadates tundub ületamatu raskusena
Mulle ei meeldinud tema juures see, et ta oli väga ahne. Kui tal oli juba päris suur maa-ala vallutatud, tahtis ta ikka rohkem maid vallutada. Väejuhist Philippos II õpetas oma pojale sõdimiskunsti, milles ta hakkas varsti suuri edusamme tegema. Juba kuueteistkümneselt juhtis ta ome esimest Makedoonia sõjameeste salka. Tol ajal oli väga tavaline, et kuningapoeg lõi kaasa ka vägede juhtimises. Mulle meeldib temas see, et ta vihkab argpüks ja see et ta oli ise väga julge. Üks lahe asi Aleksandri juures on see, et ta ei kaotanud ühtki lahingut üheteistkümne lahinguaasta jooksul, kuigi võitles tihti arvulises vähemuses. Aleksander Suur tappis kõik oma lähikondlased, et kindlustada kuningaks saamist. See tegu oli minu arust natukene julm, kuid ma ei saa seda aega praeguse ajaga võrrelda. Kui Philippos II poeg kunigaks sai ei viitnud ta aega tühjalt. Kui oli rahuaeg, siis valmistas
alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist · Rahulolematus Peipsi poemüüjana · Igatses Eneken Üüvet ja Neenut · Isu meremehe elust täis · Vestlus Lassiga · Jõuab Ingelandi, avastab, et Aet Elme on surnud · Kokkuvõtvalt reisi kohta Mida teised arvavad? · Külarahvas imelik, ullike ,,Ekke-poisike, sind vihkab kogu rannik. Pole meest, kes ei sajataks sind, ning emad hirmutavad lapsi sinu nimega. /.../ On nõnda, et isegi koerad jooksevad põrnitsedes Ekke Moori järele ega jäta temale haukumast." · Praost usaldas, hindas tööd, kasutas Ekke töökust ära · Võõras naine (tuli kuulduste järgi) kiindunud · Eneken suhtus ettevaatlikkusega, ent armastas ,,Mul hakkas sinust kahju." · Neenu- armastas, oli õiglane - karistas tempude eest
vanasid tavasid. Ma arvan, et Leemetit ongi kujutatud, kui vanade tavade armastajat, kes ei lase end teiste ideedel ja väärtustel pimestada ja jääb alati iseendaks, samal ajal, kui muu ühiskond areneb ees ära ning vanasid traditsioone kiputakse unustama. Kuid samas üht artiklit antud teose kohta lugedes jõudsin ka järeldusele, et teoses olev Põhja-Konn on keegi selline, keda aeg ajalt oli appi vaja oma rahvale ja kes igal rahval on olemas. Tundub, nagu autor vihkab, et vana unustatakse ja uut imetletakse. TEOSE ÜLESEHITUS JA STIIL: Tegemist on romaaniga. Stiili kohalt veel kohati humoorikas tekst, kasutatud sümboleid (nagu nt haldjad, ussikuningas). Ülesehituses võib välja tuua selle, et on kasutatud palju otsekõnet. Teos on üles ehitatud kolmekümne kaheksale peatükile. Ülesehitusele tundus veel omapärane see, et alguses oli teos väga kiiresti kulgev ning humoorikas, kuid poole pealt tuli sisse nagu tõsisem teema(peale seda, kui Leemetil
Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea Jevdokia - laiapuusaline, kehakas, jõukas Aleksander Jundi - tugev, pikk, kraavihallide kuningas Vana Uutšö - kääbus, rangjalgne, kiilas Lassi - kaunis, hoolitsev, Jürga (jahimees) - käib küürus, kartmatu, tugev
Ta ei võtnud kunagi midagi südamesse. Ta ei tea, mida endaga ja edasi teha ning kogu nende paari päeva jooksul, mil tegevus toimub, leiab ta ainult paar asja, mis talle meeldivad jaamakohvikus lauanaabriteks olnud nunnõpetajad, üks endine koolikaaslane ning kodus olev Phoebe. Pisut ka Sally Hayes, ilus, aga siiski tühine tüdruk, keda ta uitmõtte ajel kutsub põgenema eemale sellest mõttetust maailmast 5. Mida Holden vihkab? Miks? Holden vihkas jüngreid, sest nad ei teinud muud, kui vedasid Jeesust alt. Vihkas sõna ,, võrratu", sest see oli tema arvates vaid õõnes sõnakõlks. Vihkas näitlejaid, sest nad ei ole kunagi laval nagu loomulikud inimesed. Vihkas kooli, elamist New Yorgis, taksosid, Madisoni avenüü busse, tüüpe, kes nimetavad Luntisid ingliteks, liftis sõitmist, kui Brooksi juures talle püksi jalga passitakse.
erapooletuna. Selle lihtsuse taga võib näha komplitseeritust. Olulisem on see, mida kirjanik ütlemata jätab, kui see, mida ta ütleb. 6. Remarque leiab, et surma põhjuseid on mitmeid, kuid järeldus on üks: elu on habras ja seda tuleb hoida. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Ta ei ütle, kuidas see võitlus toimuma peaks. Ta ei taha lugejat veenda ega kasvatada, ta kirjeldab seda, mis teda liigutab. Hemingway vihkab sõda. Ta on paradoksaalselt valmis tapmise ärahoidmiseks relva kasutama. Talle on tähtis humanism, ent seda tuleb kehtestada ja kaitsta relvaga, mis tähendab tapmise ja sõja vastu, relv käes, võitlemist. 7. "Ja päike tõuseb" dokumenteerib nn kadunud põlvkõnna elu Pariisis ja tegelaste reisi Hispaaniasse. See räägib tüdimusest, elupõletamisest, kalapüügist ja härjavõitlusest. Kadunud põlvkonna all mõistetakse sõjast elusalt naasnud, kuid hingeliselt ja vahel füüsiliselt
Ta hakkab ülistama Naist, seda salapärast, otsekui teispoolset olevust, keda pole antud mõista ühelegi mehele. Ta õppis Peterburi Ülikoolis juurat , kuid ei lõpetanud seda, kuid 1906. aastal lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonn ja aastal sai kraadi filoloogias. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. 1916. aastal Blok mobiliseeritakse, ta satub paarisaja kilomeetri kaugusele rindest, igavleb, vihkab sõda. Siis, järgmise aasta veebruaris saabub uudis: revolutsioon! Blok on ülirõõmus. Ta naaseb Peterburi ja annab end uue võimu käsutusse. Mõnda aega kuulub ta isegi Erakorralisse Juurdluskomisjoni, käib vanglas üle kuulamas tsaarivalitsuse ministreid. Siis jõuab kätte oktoober, võimu haaravad Bolsevikud. Erinevalt paljudest haritlastest tervitab Blok ka seda riigipööret, kutsub üles ,,kuulama revolutsiooni muusikat", kirjutab poeemi
Ohvrilaev Gert Helbemäe Peategelaseks on ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja Martin Justus. Boris Mänd oli saanud ajaloo 5, kuid õpetaja oli hiljem avastanud, et Boris oli oma tööd maha kirjutanud vähe tuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud. Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates. Direktor oli küll soovinud Platoni büsti, kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ...
Kuigi hunt teda pidevalt provotseerib ja kritiseerib, ei lase Harry end sellest segada. Ta saab aru, et õnn peitub selles, kui suudad naerda teiste ja ka enda üle. Tasapisi kaob temas ka eemaloleku tunne ning Harry tajub, et inimlik pool suudab temast valitseda. Pöördepunktiks sai maskiball, kus Harry tõepoolest oma hingesugulasse Herminesse armus. Lisaks sellele sai ta kutse maagilisse teatrisse. Harry ette asetatakse tema hinge erinevad osad: mees, kes vihkab uuendusi ning keeldub nendega kaasa minemast, noormees, kellel on oluline vastassoo tähelepanu, isik, kes tahab muuta oma elu. Harry suudab igat stseeni vaadates säilitada valitsevaks pooleks endas inimese, kuid kui tema ette asetatakse armastatud naine teise mehega suguühtes olema, siis lööb temas välja kiskjalik pool hunt. Ta tapab instinkti ajendil Hermine. Harry mõistab, et end mõista tuleb areneda veelgi rohkem. Tuleb osata naerda nii enda kui ka hundi üle. H
Dirty Harry Callahani põhimõtted Dirty Harry Callahan, reeglistikust mitte eriti hooliv San Francisco politsei rist ja viletsus, keda üks tema kolleegidest iseloomustab sõnadega "Harry on demokraat, ta vihkab kõiki võrdselt".Talle anti tähtis juhtum, mil pidi uurima salapärase mõrvari motiive ja paljastama ta.Callahan aga sattus seadusega vastuollu kui tappis kohvikut röövivad mehed.Ta on egoist ta mõtleb ainult endale, kuid samas on piir egoismi ja mitteegoismi vahel väga õhuke. Tema teod vaid süvendavad probleeme, ta peab end teistest mingil määral paremaks.Etikett kui seadusandlus mõistavad tapmise hukka.Moraali otsustuse puhul on tähtis aga info hulk
pääses. Carmeni ilu oli kummaline ja metsik; nägu, mis esimesel pilgul hämmastab, mida aga ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev
Hätta sattudes, või tundes, et kõik läheb allamäge, on alati lihtsam, kui on kellele toetuda. Lugesin hiljuti ühte Remarque teost, ,,Lissaboni öö", see näitas mulle selgelt, kuidas armastus võib olla nii jõud kui ka nõrkus. Põgenik, varjunimega Schwarz,pöördub tagasi Saksamaale, et taas näha oma naist, Helenit, kes on vähki suremas. Mees on nõus armastuse nimel otse surma astuma, kuna naise vend, George, teda põlglikult vihkab ja taas vangilaagrisse saata soovib. See situatsioon näitab, et armastus teeb ta nõrgaks, ta peab selle tõttu oma eluga riskima. Teisest küljest aga, kui nad Heleniga kokku on saanud ja koos põgeneda otsustavad, on just nende vaheline tugev kiindumus see mis neid edasi viib ja põhjust elamiseks annab ehk teeb neid tugevaks. Olles endale püstitanud eesmärgid või unistused, millesse me siiralt usume ja kõik endast oleneva nende täitumiseks teeme, suudame neid ka täide viia
Tuleb täita kõiki jumala käske ja jääda pühaks jumala ees. Soolasammas- ,,Soolasammas, mis seisab uskumatu hinge mälestusmärgina". Tarkuse põlgajad, kes jätsid elavaile mälestuse oma rumalusest, et nende eksimused ei jääks unustusse.Ehk rüüstajad, kes jätsid enda järel maha laastatud maa ja igavesti jääva kahju. Ükski ei või kahte isandat teenida- Mitte ükski inimene ei saa olla kahte usku kuna see oleks mõlema usu solvamine ja tihti peale ongi nii, et inimene vihkab üht ja armastab teist usku või pooldab üht ja põlgab teist.Ei saa teenida nt korraga jumalat ja mammonat! Kaidi Oks 10.klass 25.01
end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud. d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. 2) Novelli teema: Novell rääkis sellest, kuidas Fresco da Celetico, tahtis aidata oma vennatütart Ciescat, et ta saaks üle oma uhkusest ja upsakusest, nii et ta enam kunagi peeglisse ei vaataks. Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas. 3) Novelli ülesehitus, pingestumine, püänt: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb
Kevin ei taha tüdrukust kuidagi lahti lasta. Kevin on väga kontrolliv ja suhtub Hannasse nagu omandisse- vihastab kergesti ja siis kui temal soov tahab leppida. Ingrid, keda Kevin vihkas, küll püüdis aidata Hannal Kevinist üle saada, aga Hanna valetas Ingridile ja kohtus siiski Keviniga edasi, kuni Kevin meelitas Hanna enda juurde ja püüdis teda vägistada. Sellest sai Hanna elu pöördepunkt ja ta hakkas Kevinit vihkama. Eriti vihkab ta Kevini geelitatud juukseid, millest ta kunagi armastas näppe läbi lükata. Tema kaitsajana astus välja ka Ingridi vend Oskar ja tema parim sõber Aleksander. Hanna, Ingrid, Oskar ja Aleksander mängivad tihti koos Scrabblet (sõnamäng) Aleksandrile oli Hanna purjuspeaga rääkinud välja kõik oma saladused ja ta väga kartis, et Aleksander lobiseb sellest kõigile. Aleksander aga ei lobisenud Hanna saladusi välja.
VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne
VI Eksternaliseerimine Externalization ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu eksternaliseerimine. Eks.: intrapersonaalsete protsesside omistamine teistele, nende läbielamine. Näit. Neurootiku elus saab toimuda muutus vaid siis, kui teised muutuvad. Absoluutne sõltuvus teistest. Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne
kurjem ja lõpuks ütles et ,,vihkan sind" ,et kui jälk inimene mina olen(petja, jahimees) rääkis seda millised lontkõrvad ja pöetud pea mul on. Siis Ziinake ehmus ja ajas selle tagasi öeldes et see tekst oli osa jutust raamatust. Siis mingi aeg Petja jalutas väljas ringi ja mõtles kirsimoosist .Tema juurde tuli Ziinake haaras tema käest ja kordas uuesti neid samu sõnu et ta ei ole kunagi kedagi niimoodi vihanud nagu ta Petjat vihkab ja ei ole kellelegi teisele nii palju kurja soovinud ( samal ajal seletab jälle loodusest )Jahimees oli ni vihane et mõtles emale kõik ära kaevata kuidas Ziina ähvardas ja et nad Sasaga suudlesid, seda ta ka tegi , ema oli vihane nii Petja kui ka suudlejate peale, saadeti Ziinake nende juurest minema ja kui ta lahkus vaatas ta Petja toa akna poole vihase pilguga mis on Jahimehel siiamaani meeles. Siis rääkis et teised jahimehed tunnevad
meeletult oma lapsi ja teeb nende heaks kõik; Vootele Leemeti onu, elutark, arukas ja sümpaatne tegelane, tunneb äärmiselt hästi ussisõnu ja on ka Leemeti õpetajaks selles vallas; Tölp Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, meeletult sihikindel, tugev ja nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber; Pirre ja Rääk viimased inimahvid metsas, tegelevad täikasvandusega ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest. Tambet hullunud vanade tavade kummardaja, vihkab ja eirab kõike uut, kuri ja pahatahtlik; Hiie Tambeti tütar, keda ta isa ei armasta, väiksena hall ja vaikne hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele; Pärtel/Peetrus väiksena Leemeti parim mängukaaslane, kuid kolib oma perega külla elama ja võtab sealsed kombed omaks, lõpuks reedab Leemeti ja saab äärepealt tema mõrvariks;
Ema ei hakka kunagi isale vastu pärast peksmist nutab ta tunde oma toas üksi ja mõne aja pärast kordub sama lugu. Aeg möödub, perekonnas aga ei muutu midagi köögis istuvad võõrad mehed, kes koos isaga joovad, ema nutab magamistoas, sest on saanud jälle uue keretäie, ainult lapsed on saanud vanemaks ning Liisbet, Liliti vanem õde, on lapseootel ja kolib lapse isa juurde elama. Lilit ei tea, mida teha. Ta hakkab jooma, kuigi vihkab seda, sest teab ja on näinud, mis viin on tema isast teinud. Siiski laseb ta sellel kibedal vedelikul oma kõrist alla voolata. Koos klassiõdedega veedavad nad nii mõnedki õhtud metsas puu all istudes ja alkoholi juues. Kuigi ta on noor, käib tema elust läbi erinevaid mehi. Tal on suhe enda kooli õpetajaga, fotgraaf Rauliga, kes magab naistega ainult sel eesmärgil, et neist aktifotosid teha ning hiljem need siis enda ateljee seinale riputada. Lilit kolib Rauli juurde elama
Vanemad olid väga omapärased, võib isegi öelda et ükskõiksed või natuke muretu eluviisiga, arvasid et laps on piisavalt vana enda eest otsustama. ,,Mu vanemad ei pannud tähele, et midagi valesti oleks olnud. Kujutad ette? Kõik, mis ma eales olin teinud, oli nende nimel, kuid ma ei pälvinud mingisugust laitust ega kiitust!" Kati vihkas enda juures kõike: oma välimust, elu, käitumist, suhtumist, olekut... peaaegu kõike, mida sai vihata. Depressiivne halli massi tükike, kes ennast vihkab ja tahab ennast ära tappa. Selline oli ta olnud nii kaua, kui end mäletas. Kahjuks olid pidevad konfliktid ja tujutsemised Kati ja tema sõbra Juhani vahel samuti väga väsitavad ja kummalised. Raamatu keskel võib siiski rõõmu tunda, et Kati ja Juhani vahel hakkavad suhted soojenema ja nad lõpuks tunnistavad teineteisele, et vajavad üksteist. Kati oli nagu leek. Ta ihkas midagi väga tugevalt, kuid selle otsingul tegi haiget nii teistele kui ka iseendale
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Varases murdeeas (11-13 ea) suureneb konformsus ja mõjutatavus eakaaslaste poolt. Sõprussuhted omandavad murdeeas uue kvaliteedi. Enesehinnang on kõikuv, stabiliseerub tavaliselt 16-18 ea-ks. Freud leidis, et EGO ei ole murdeeas piisavalt arenenud, et ID-iga hakkama saada, sellest tuleneb emotsionaalne kõikumine, konfliktid murdeeas on normaalsed. Freud leidis ka, et vanematel on raske murdeealist mõista, kuna murdeealine armastab ja vihkab oma vanemaid üheaegselt, kergem on murdeealisega suhelda vanavanematel. Emotsioonid murdeeas: Emotsioonide intensiivsus tõuseb, juhitavus väheneb Järsud fluktuatsioonid (meeleolude kiire vaheldumine). Nt armastus- vihkamine, optimism-pessimism Emotsionaalse autonoomia tõus (iseseisvus tunnetes) Teatud emotsioonide ülemäärane läbielamine - häbi, kohmetus, süütunne, kartlikkus, viha jm
mõttetult ning enam ta ei saa tegeleda asjadega, millega ta kunagi oleks tahtnud tegeleda. Tal palutakse vait olla. Jelena räägib kui ilus ilms täna on, mille peale väidab onu, et sellise ilmaga on ennast hea üles puua. Astrov tahab pitsi viina. Tal pidavat olema ka terve mõis, mida ta ilisasti hoolitseb ning kuhu ta metsa kasvatab. Räägib, et inimesed ainult häsitavad asju ning, et nad peaksid rohkem hoolt kandma looduse eest kuna neile on antud võime midagi luua. Vanja vihkab professorit ning ta ei karda seda välja näidata. Jelena tahab, et Vanja ta rahule jätaks, ent too räägib vaid seda kuidas ta teda armastab. Sonja armastab ka Astrovi, võibolla. Teine vaatus. Söögituba Serebjakovi majas. Tema ning ta naine tukuvad. Mees ulub, kui raske tal hingata on ja, et tal kõik kohad valutavad. Neab, et ta on vana ning, et kõik teda seetöttu vihkavad. Naisele käib see jutt pinda ning palub tal vaid jääda. Väljas valmistub ilm tormiks.
lugema. Samal ajal läks Rudin Natalja ema juurde ja ütles, et peab kahjuks täna mõisast lahkuma. Darjal oli selle üle ainult hea meel. Rudin läks veel viimast korda Volõntsevi juurde ja ütles, et lahkub ja austab teda südamest. Samal ajal oli Volõntsev aga vihast nõrkemas, kuna ta ei seedinud Rudidinit pärast ülikooliaastaid silma otsaski. Rudin jättis hüvasti. Aleksandra Pavlovna hakkas venna käest pärima, miks ta Rudinit nii väga vihkab. Alguses ta ei tahtnud sellest rääkida, kuid vaikselt rääkis kõik südamelt ära. Enne mõisast lahkumist kirjutas Rudin veel kaks kirja. Ühe Nataljale, kus ta seletas pikalt ja põhjalikult, miks ta seda teeb, teise kirja aga Volõntsevile. Möödus kaks aastat. Aleksandra Pavlovna, kuid mitte enam Lipina, vaid Leznjova oli abileus juba üle aasta Mihhailo Mihhailõtsiga. Neil oli sündinud ka laps. Darja Mihhailovna sõitis Moskvasse.
tema asi. Ta peab oma naise ja lapsega tagasi koju sõitma. Lauri arvas et siin maailmas tuleb iga asja eest millegagi maksta. Ilma ei saa mitte midagi. Kuid ta ei teadnud veel päris hästi mille eest tema maksab ja millega. Kahe nädala pärast istub ta tagasi autosse ja hakkab Tartu ja Tallinna vahet sõitma, siis hakkab talle Reesi meenuma ja ta sõidab ja sõidab. Nad istusid bussis, Malle nii rahulikult ja ta ei teadnud isegi seda et Lauri teda peaaegu vihkab ja et ta on otsustanud maksu mis maksab Reesit veel korra näha. Vihmapiisad langesid katusele nagu aastad, mis mööduvad, enne kui millestki aru saad.
· Ilmusid posthuumselt 1869 · Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile · Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed · Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses · Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus Surm · 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest. · Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust · Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus · Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46-aastasena sureb. Luulet iseloomustab · Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus · ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges · vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine,
Ta arvas, et ta on kõlavatu ja rikutud naine, sest ta oli lihtsalt armukeseks rikkale mehele, kes temast tõsiselt ei väärinud. Nastasja pääseteeks oli vürst Mõskin, kelle ta hülgas, sest uskus, et rikub nii hea inimese nagu Lev Nikolajevits ära. Tegelikult Nastasja armastas, või vähemalt hoolis vürstist, terve teose vältel peab neiu endaga tõsist sisemist võitlust: kord on ta mõskiniga, siis põgeneb jälle Rogozini juurde. Parfjon semjonovitsi Nastasja tegelikult jälestab ja vihkab huvitatud ei olnud. Selline enesesse suhtumine takistas tal ka õnnelikuks saada mida ta enda arvates aga ta näeb temas ennast, ta ütleb isegi et on rogozinile paras paariline. Nastasja on kangekaelselt kinni oma teoorias, et ta on rikutud ja halb inimene, kuid on arusaadav, et seesmiselt on ta heasüdamlik. Näiteks proovib ta Vürsti enda eest päästa, saates aglaja ivanovitsile kirja, milles ta veenab neiut mõsikniga kiiresti abielluma.
kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit. Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev üksildane, pealtnäha korralik meesterahvas, kelle nimi on Harry Haller. Tal puudub perekond ning töökoht ja oma päevi sisustab ta peamiselt toas istudes. Ta vihkab keskpärasust ning kodanlikku mõtteviisi ja põlgab kogu ümbritsevat maailma ja oma kaasaega. Tema suurteks lemmikuteks on Mozart ja Goethe. Ta otsib oma elumõtet muusikast ning raamatutest ning tihti võib teda leida joomast ja aegaviitmast erinevates kehvades kõrtsides. Tema sisimas on võitlemas kaks erinevat poolust- hunt ja inimene. Nende kahe vahel käib pidev võitlus, kumb jääb peale. Hundist peegeldub kurjus, tahe elada omaette ning hävitada kõik suhted.
Esmalt peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. TEGELASED ·Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja ·Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees ·Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise ·Joosep - Rehepapi kratt ·Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab ·Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga ·Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne ·Liina - Reinu tütar ·Luise - on môisas teenija ·Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada ·Moosel kirikuôpetaja Mida autor õelda tahtis A.Kivirähk tahab minu arvades oma teosega seda lugejatele õelda millised me eestlased tegelikult oleme. Kogu see jutt mis antud teosest lugesin vastab kohe täitsa tõele. Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab teisest võimalikult parem olla.
Holden Caulfieldi kujunemine Jerome David Salingeri romaani ,,Kuristik rukkis" peategelaseks on 16-aastane poiss Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde. Nad vestlesid poisi hinnetest ning lõpuks luges õpetaja Holdeni ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette
samastumisvõimalusi. Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi, keda valdas kiretu materialism - võttis vastu kõigi austajate kingid, andes meestele lootust, et ta võiks neile mõnel heal päeval kuuluda. Üldiselt perenaist austati ning ta sai oma külalistega suurepäraselt läbi. De Ripafratta oli mees, kes oli enesekindel ja esmapilgul vankumatu. Nimelt oli ta veendunud, et ta vihkab naisi. Tegelasete markii de Forlipopoli ja krahv d’Albafiorita vahel võis tunda konfliktsust, kuna mehed olid mõlemad sama eesmärgiga - saada endale Mirandolina. Markii taskut ei täitnud raske rahakott, kuid sellegipoolest keerles tema peas soov naine võrgutada. Mees oli iseloomult läbinägelik, kuid ilmestas seda peenetundelise naiivsusega. Krahv d’Albafiorita oli enda arvates hoopis teisest puust mees kui markii. Krahvil oli stiili, maitset ja raha, kuid ta ei
Kui nad pääsevad põgeneda, otsustavad Harry ja Ron, et Monster Myrtle peab olema koletis tapetud tüdruk. Mõni päev hiljem avastavad Ron ja Harry paberit, millel on Hermione külmutatud käes basiiliku kirjeldus. Nad järeldavad, et koletis koletis on basiilik. Enne, kui poisid saavad oma teadmisi teha, teatavad õpetajad, et Ginny Weasley on võetud kambrisse. Ron, Harry ja Lockhart libisevad Myrtlei vannituppa salajase läbikäigu alla maa-aluste tunnelite juurde. Kui Lockhart kogemata vihkab ennast, aitab ta Ron ja Harry jätab nad maha. Harry siseneb saladustekojasse ja kohtub Ginny ikka kehaga ja Tom Riddleiga. Tom näib olevat Voldemorti noorem versioon, kes on oma ajakirja kaudu lummav Ginny. Harry kutsub Dumbledore abi. Foeniks ja maagiline müts jõuavad. Tom kutsub basiiliku, kuid phoenix punastab oma silmad. Müts toodab mõõka, mille Harry kasutab hiiglasliku madu tapmiseks.
surema jätta Korinotse mäele. Alles nüüd sai Oidipus aru, mis on toimunud . Ta abiellus oma ema Lokasteriga ja neil sündis 4 last. Oma pärisisa Laiose oli ta aga tahtmatult tapnud. Tapmise hetkel ei tednud Oidipus, kes on Laios. Taas on Oidipus saatuse meelevallas. Lokaster ei suutnud taluda seda piinlikust ja poos end üles .Oidipus, kes ei suutnud seda kõike näha,torkas ennast pimedaks ja lasi maalt välja saata. Ta ütles: "Taevas vihkab mind ju rängalt. " Enne seda ,palus ta oma truult sõbralt Kreonilt ,et ta tema laste eest hoolitseks. Kreon ütleb Oidipusele viimased sõnad: "Piira enda soove nüüd eks ju kõik, mis kord sul olnuid, võetud niikuinii su käest." Kahjuks on need kuldsed, kuid julmad sõnad. "Kuningas Oidipust" peaks lugema väga keskendunult , kuna see on värsilises vormis. Minu arvates Oidipus pole verepilastuses ja Laiose tapmises süüdi , kuna tema ju ei teadnud ,et see ta
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob
anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4.) Selles raamtus ksitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja trkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja petajate juttu "kasvuraskustest", mis lheb le. Ta tahab vehkat teha ja ksi olla. 5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkige "nnetud" tiskasvanute ja nende vltsist maailmast, kus kneldakse ainult rahast , aust ja vimust. 6.) Holden Caugfield. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kik kima. Talle ei meeldinud koolis
Poiss läheb oma kunagise inlisekeele õpetaja juurde, kust ta saab peavarju, aga mitte kauaks, sest tuleb välja, et kunagine õpetaja on pervert. Järgmisel päeval saab ta oma õega kokku ja otsustab mitte lääne kauboiks minn,a kuhu ta algselt minna tahtis. Holden jääb haigeks ja ta viiakse haiglasse, kus ta oma juttu meile jutustaski . 3. Selles raamtus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 4. Holden Caufield Siilipeaga, juuksed kergelt hallika tooniga, suhteliselt pikka kasvu, ei meeldi haiged ja vanad väetid inimesed, meeldib asju välja mõelda, valetada, nalja teha . Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa vms. ) Talle ei meeldi poiste koolid. Lemmik aine inglise keel. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
