William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on
1. Naerata , sest see paneb inimesi huvi tundma millest sa mõtled . 2. Alati andesta oma vaenlastele - miski ei ärrita neid rohkem... - Oscar Wilde 3. Hullumeelsus - see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi. - Albert Einstein 4. Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema. - George Bernard Shaw 5. Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. - Mark Twain 6. Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks. Vegetius 7. Tüütus on inimene, kes räägib siis kui ta peaks kuulama. - Ambrose Bierce 8. Geniaalsuses on alati piisake hullust. Seneca 9. Vaimukus on haritud ülbus. Aristoteles 10. Me vajame inimesi, kes oskavad unistada olematutest asjadest. - John F. Kennedy 11
Kas sul on mingeid ilurituaale ? Iga hommik ja õhtu puhastan nägu ja kreemitan. Meiki kannan ma vabal ajal vähe, ainult ripsmedushhi. Kuidas suhtud tätoveeringutesse? Mul on üks tatoveering käel. Plaanin kindlasti juurde teha. Milline on parim kompliment, mille oled saanud ? Ausalt öeldes ma ei teagi. Ei tea keda tõsiselt võtta ja keda mitte ehk siis ma eriti ei tee välja, mida inimesed mu välimuse kohta ütlevad. Portreelugu: Modell Kätlin Aas vihkab shoppamist. Kätlin Aas on sündinud 26.detsembril 1992.aastal. Ta elab koos ema, isa ja noorema õega. Ta õpib hetkel Tallina Pelgulinna Gümnaasiumis. Kätlin tegeleb modellindusega, kuigi hetkel on tal sellest puhkus. Ta on Eestis, käib koolis ja tegeleb tantsimisega. Ta käib kahes erinevas kohas tantsimas: Carolina tantsustuudios ja Semiiris. Ta elu on suht kiire, kuna tal on palju võistlusi. Kätlin ,,avastati" EMA poolt 2006.aastal Õllesummeril. Enne oma ,,avastamist" oli ta
Mark Haddon Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal Peategelased: · Pr Shears · Hr Shears · Koer Wellington · Christopher · Ema · Isa Christopher on autistlik viieteistkümne aastane poiss. Ta teab väga palju matemaatikast ja loogikast ning ta vihkab kollast ja pruuni värvi. Talle ei meeldi, kui keegi teda puudutab. Talle ei meeldi võõrad inimesed ega ka muutused. Tema ema suri paar aastat tagasi haiglas südamerabandusse ning tema isa kasvatab teda üksinda. Christopher leiab pr Shearsi koera Wellingtoni maja eest muru pealt. Koerast turritas välja muruhark. Ta hakkab kirjutama mõrvamõistatusromaani Wellingtonist. Ta alustas inimeste küsitlemisega, mis oli tema jaoks raske, kuna talle ei meeldi võõrad inimesed. Ta käis uksest
Head suhted olid tal Mr. Antoliniga (enne kui hakkas kahtlema tema seksuaalses orientatsioonis), endise tüdruksõbraga Jane'iga ja õe Phoebe'ga. · Kas romaani saaks tuua tänasesse päeva? Mis oleks erinevat, mis sarnast? Saab ikka, aga tänapäeval ei ole seal kajastatud probleemid enam nii intrigeerivad kuivõrd tavapärased. Inimsuhted jääksid sarnaseks, kuigi homo-, ja transseksuaalsus on vähemtaunitavad. · Mida Holden vihkab? Holden vihkab paljusid asju, talle ei meeldi kino, pidavalt kritiseerib romaanis oma klassikaaslasi, vihkab ja kardab ka homoseksuaale. Ta näeb võltsina inimesi, kes üritavad käituda teiste järgi. · Milline mässaja Holden on? Lapsik, kes ei taha kasvada täiskasvanuks. Mässab nii teiste kui iseendaga. · Võrdle teisi mässajaid Holdeniga. Keda teisi? · Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik
läbi lugeda. Teose nimi on ,,Igaviku lõpp", sest Harlan teab, kuidas Igavikku hävitada. Ta ei tohiks seda teada, kuid ta on leidlik ning sugugi mitte kehva mõistusega. Mängu tuleb ka naine, Noys, kellest Harlan hakkab hoolima. Noysi heaks on ta kõigeks valmis, mida ta ka raamatus tõestab. Raamatus on üks probleem, millest areneb mitmeid teisi probleeme. Harlan vihkab üht ülemust, Finge'i, kes omakorda vihkab teda. Finge saadab Harlanit Muutuse eel vaatlema 482. sajandit. Harlan peab vaatluse ajal elama Noysi juures ning armub neiusse. Sellest tuleneb palju erinevaid sidemeid ning probleeme. Kui Harlan teada saab, et peale Reaalsuse Muutust ei eksisteeri Noys mitte mingil kujul, võtab ta naise endaga kaasa Igavikku ning saadab ta 111 394. sajandisse, kus ei ole kedagi. Sellest areneb omakorda tohutult uusi muresid. Teost lugedes on võimatu, et igav hakkaks.
Onegini kiri Tatjanale Võin aimata, kuis haavab Teid Kurb saladus, mu kirjasaade, Kuis Teie põlglik- uhke vaade Nüüd vihkab vihasädemeid! Miks räägin siiski hingevalust? Mis ootan ma veel omapead, kui ainult kahjurõõmuks alust ehk annavad need kirjaread? Kord riivates te elurada ei tihanud ma usaldada te tunnet. Armast amelust mul polnud mõttestki te puhul, ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis - raiskas
Lootusetult püüad, kuid siiski vapralt, teed kõik, et minu elust sa ei kaoks. Jäälilled leian oma aknalt - sina jätsid nad sinna minu jaoks. Luuletused Meil on naisi mitut masti, kõik ei mahu ühte kasti, see just ongi asja võlu, igal ühel oma ilu. Mõtteterad Enamik mehi nõuab oma naiselt väärikust, olemata ise seda väärt. Naine, kes armastab peeglit, vihkab praepanni. Kui naine oleks klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi. Mõtteterad Naine võib ühe ohkega palju rohkem öelda, kui mees terve kõnega. Kui kõik pingutused, mis on tehtud naise hinge uurimiseks, oleksid suunatud kosmoseprogrammile oleksid kuu peal juba ammu hamburgeriputkad. Pildid TÄNAN !
Popi ja Huhuu Lühikokkuvõte. ,,Popi ja Huhuu" on lugu koerast ja ahvist, kes jäävad omapead elama inimtühja majja. Nende peremees, kirjanik nimetab teda Isandaks, lahkub ühel hommikul kodunt ega tule enam tagasi. Aegamööda tuhmuvad Popi koeraajus mälestused heast Isandast ja koer hakkab järjest rohkem sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta kardab ja vihkab ahvi. Lõpuks lepib Popi oma saatusega ja kuuletub täielikult ahvile. Peategelaste iseloomustus. Popi koeralikult truu, alistuvad hingega, vajab käskijat kellele kuuletuda, intelligentne, kuid tal puudub iseseisvus. Huhuu edev, tige, egoistlik, kuid ta suudab oma käitumises olla iseseisev. Puänt. Huhuu tõstis kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Maja vajus mürinal pooleks. Sümbolid. 1) Isand kordaloov inimmõistus ja tarkus.
Platon “Pidusöök” (armastusest) Agathon: Kõigist õndsasid jumalaist on Eros kõige õndsam, sest tema on neist ilusaim ja täiuslikem. Eros vihkab vanadust juba loomu poolest ning püüab selle lähedust igal viisil vältida. Eros on jumalaist noorim ja jääb alati nooreks Õigluse kõrval on talle väga iseloomulikuks arukus. Ükski kirg ei ole Erosest tugevam. Eros vabastab meid võõrdumisest ja jagab külluses intiimsust. Sokrates: ...ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust ei tunta. hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab ta(Eros) seda, millest puudust tunneb.
Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapiltmaailma Täname Kuulamast !
numbrilukuga mängida, lootes juhuslikult jõuda õige koodini, mis viiks vabanemiseni. Ema on kogu selle tegevuse aga maskeerinud mängudega, et pakkuda pojale vähegi normaalset elukvaliteeti. Ta on töötanud välja päevakava ning koos tehakse harjutusi, õpitakse, loetakse ning vaadatakse telekat. Selle kõige eesmärk on, et Jackist kasvaks võimalikult tavaline ja normaalne laps. Kui emale on Tuba vanglaks, siis Jackile on see kodu. Poiss ei mõista, miks ema Tuba vihkab ning sealt lahkuda soovib. Pärast põgenemist tahab ta kohe Tuppa tagasi minna, sest seal on kindel ja turvaline. Kõik, mis Toas on, on tema sõber, alustades voodist ja lõpetades taimega. Jutustuse teises pooles, kui Jack koos emaga on vabadusse pääsenud, võib näha nende mõlema maailma kokkuvarisemist. Jack, kes oli kogu oma elu elanud teadmises, et väljaspool Tuba ei ole midagi, on sokeeritud kõige uudsusest. Tal on raske harjuda lihtsate asjadega ning
A süüdistab Vri teise naise pidamises ja Sorokina tütrele külge löömises (tibi kellega V peaks tema ema arvates abielluma); mõtleb asju välja a´la mida V tahtis öelda, aga ei teinud seda; ähvardab meest süngelt. V läheb asju ajama, A kahteseb ja tahab teda koju, teener ei saa kätte; A keerab ära kergelt ja sõidab Dolly juurde 364. Kohtub Ky-ga; viisakad; tahtis Dollyle südant puistata, aga ei julgenud Ky ees; jätab hüvasti. A läheb koju, vihkab Vr-i sest too ei saavat varem koju tulla; pakib asjad ja sõidab rongiga lähimasse linna; vihkab maailmaja Vr-i sest loobus mitte millegi pärast Serjost, jälestab inimesi 370,4. Jõuab naaberlinna; ei ole kuhugi minna, ei tahagi midagi; saab mehelt kirja- see enam ei huvita; jälestab inimesi jaamas (pidalitõbised) ja jalutab mööda perrooni; inimesed tahavad talt midagi, räägivad temast, hääled, udu; meenub
Lindgren Peamised tegelased on 14-aastased Eva-Lotta Lisander, Kalle Blomkvist ja Anders Bengtsson. Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist on üks poiss, kellele meeldib meisterdetektiivi mängida. Ta on vaimukas ja väle, unistaja ja romantik. Anders Bengtsson on kartmatu poiss, ta on Eva-Lotta ja Kalle sõber. Ta on kingsepa poeg. Eva-Lotta Lisander sõbrustab peamiselt Anders Bengtssoni ja Kalle Blomkvistiga. Eva-Lotta armastab sõjamänge ning vihkab käsitöötundi. Ta on õrn ja naiselik. Lühikekokkuvõte Selles raamatus räägitakse sõjast Suurmõmmiku pärast Valgete ja Punaste Rooside vahel. Valgete poolel võitlevad rüütlid Anders, Eva-Lotta ja meisterdetektiiv Kalle Blomkvist Punaste Rooside rüütlite Sixteni, Benka ja Jonte vastu. Mängu käigus Vana Greni katusel aknast mööda ronides Eva-Lotta ja Kalle Blomkvist kuulsid ühe
Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tema klassijuhataja Kuplike, keda ta vihkab. Peale selle teatatakse talle, et ta saab endale venna või õe ning Maria sattub ka üsna pea haiglasse... Türi Gümnaasium 7a Mariliis Sagar
,,Armastus on kõigest vägevam." ,,Kui me mürgitame neid hällist saadik oma roomaisega,kuidas saame neilt siis nõuda, et meie heaolu oleks neile kallis ?" ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." ,,S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?" ,,Valitsus, kes käsib rahval päevast päeva palvetada isikute eest, keda terve maailm endastmõistetavusega vihkab, asetab kiriku kahtluse alla, et polegi tegemist kiriku, vaid politseiteatriga..." ,,Isegi keiserlikul võõrutamistaotlusel on rüütellikkuse helk..." ,,Kui palju on inimesi, kes võivad puhtast südamest öelda : niisugune oli mu kavatsus ja nõnda olen ma teinud seda teoks." ,,Oo Issand mängib Beethovenit..." (kõuemürina kohta). ,,Ärgem süüdistagem iial oma valitsejaid!" ,,Kes valetab, selle suu tapab tema hinge ära."
Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ülbeid inimesi. Julien pääseb tööle ühte rikkasse perekonda, Renalide juurde, koduõpetajana. Ta hakkab flirtima maja perenaisega, proua Renaliga. See on Julieni jaoks suur väljakutse ta ära võrgutada. Julien üritab prouaga võimalikult palju aega koos veeta ning üritab õhtuti aias istudes proual käest kinni hoida, mis tal lõpuks ka õnnestub. Kord isega härra Renali juuresolekul, kes seda ei näinud
Julieni saab isegi mitmeid kordi ähvardusi, et vaataku ette. Aga peale seda kui ta saab järeleaitajaks muutub viha aukartuseks. Ta saatetakse Pariisi kus ta õppib palju ja muutub peaaegu teiseks inimeseks. Ta võtab endale sihiks markii tütre ära sebida, et oma kohta ühiskonnas parandada. Julien aga ei meeldinud Mathilde sõpradele ja tutavatele. Mathilde aga ei tea mida ta tunneb Julieni vastu, korda armastab teda väga ja siis teine kord jälle vihkab. Nad olid mõned õõd koos kuni Mathilde sai tast siiber ja ta teeb Julienit väga maha. Julien sai aru ,et see teeb tema nõrgaks kui ta ei saavuta seda mida ta tahab. Peale seda saadab markii Julieni pikale puhkusele välismaale, kus ta tutvub vene sõpradega, kes annavad nõu kuidas Mathilde tagasi võita. Tagasi tulles hakkab ta Mathilded kohtama nagu kõiki teisi, aga samas avaldab muljet oma ilukõnedega. Aga varsti on Mathilde rase, mis aga ei meeldi markiile kuna ta tahtis oma
tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid mõtles Phoebusele, isegi, kui Quasimodo oli ta surmast päästnud. Claude Frollot ta põlastab ja vihkab, sest ta üritas tappa Phoebust ja sunnib kogu aeg ennast talle peale. Gringoire-ist ei olnud ta eriti huvitatud ja nad käisid eri teid mööda. 6. Esmeralda saatus oli loogiline, sest tol ajal ei huvitanud kedagi õiglus ja asju ei vaevanud keegi põhjalikult uurima. Teistsugune lõpp oleks olnud võimalik, kui Quasimodo oleks Esmeralda päästnud või, kuid Esmeralda oleks ise suutnud põgeneda.
• 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj. • Kurjuse, eksistentsi teooria • Heade ja kurjade jõudude tasakaal • Neoplatonism • Müstilised aspektid • Platooniline filosoofia + heebrea religioon • Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu
Los Angelesis, kuid Eestis elas ta Elvas. Elva Gümnaasiumis on ta lõpetanud 9 klassi. Ta on õppinud 5 aastat klaverit ning saavutanud palju häid tulemusi erinevatel muusika võistlustel. Ta on 155 cm pikk ning blondide pikkade juustega ning tal on sinikas-hallid silmad. Talle meeldib süüa aasia toite, lemmitud on tal Hiina ja Korea toit.Lemmiknäitleja on tal Whoopi Goldberg ja lemmikfilm "Moulin Rouge" . Kerli lemmikvärv on roosa ja sellepärast kannab ta seda päris palju. Ta vihkab sigarettide lõhna ja alkoholi. Kerli on öelnud, et miks suitsetada ja juua, kui ta elu on selletagi piisavalt põnev. · 2001. aastal võitis ta " Tähtede laulu" ja sai esikoha ka solistide arvestuses "Estovokaalil" · 2002. aastal võitis balti saate " Fizz Superstar" · 2004. aastal osales Eurolaulus looga "Beautiful Inside" mis oli tema esimene ise kirjutatud laul ja ta saavutas sellega teise koha. · aastal 2006 sõlmis ta lepingu plaadikompaniiga Island Def
detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga.(lk 35) Faust uskus, et oma muredele peab ise lahenduse leidma. Enne Mefistofelesega lepingu sõlmimist tunnistas ta, et ta vihkab elu ning soovib surra.(lk 37) Mefistotelese kui saatana isiksus ja olemus on antud teoses tegelikult üsna omanäolised ja erinevad mõnevõrra üldisest ja eriti tolleaegsest ettekujutusest. Ta on väga tasakaalukas ja intelligentne, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand.
Raamatuarvustus: ,,Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Mina tutvustan raamatut ,,Lohetätoveeringuga tüdruk", originaalnimega ,,Mees, kes vihkab naisi". "Lohetätoveeringuga tüdruk" on Rootsi ajakirjaniku ja kirjaniku Stieg Larssonilt ilmunud ning koheselt bestselleriks muutunud triloogia esimene osa. Teos pakub klassikalise krimizanri situatsiooni, kus kahtlustatavate ring on piiratud suguseltsiga, kes kõik olid oletatava mõrva toimumise hetkel muust maailmast isoleeritud. Nüüd, aastakümneid hiljem palkab vana tööstusjuht ajakirjaniku uurima oma armsa vennatütre salapärast kadumist, kellele pakub oma abi ka Lisbeth Salander. Teosest ei puudu kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid. Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid, börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrva...
Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama meelelahutust ja ühiskonna õpetusi, tragöödias inimesed kõrgest soost (või mütoloogiast), komöödias lihtinimesed. Tragöödia: 5-vaatuseline paarisriimis. Antiikne süzee. 11. Märksõna: Mõtlen, järelikult olen olemas. 12
Kuidas oleks olnud võimalik Oidipuse tragöödiaid ära hoida? Teos räägib noorest kuningast, kellel hoolimata oma suurtest püüdlustest ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Kui teose alguses oli Oidipus mässumeelne, siis lõpus on ta muutunud täielikult allaandlikuks, on elus pettunud ja vihkab ennast. Teos lõpeb aga traagiliselt ning Oidipus saab teada,et tema on süüdi kõiges halvas,mis juhtunud on. Ta oleks saanud kõike teisiti teha küll. Oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust, kui ta poleks meeleheitlikult otsinud Laiose mõrtsukat, siis poleks tegelikult ka tõsi välja tulnud. Kuningas Oidipus oleks võinud rahulikult oma elu edasi elada, isegi siis, kui ta ei teadnud, kust ta pärit on. Ta ei teadnud ju isegi, kes tema vanemad on
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool - Kirjeldab ennast : * Nigel sõnavara ( kasutas tihti sõna ,,OH SA POISS" ja ,, AUSÕNA" ) * Käitub tihti lapsikult ( nagu 13.aastane ) * 17. aastat vana * Oli 6 jalga kaks ja pool tolli pikk * Hallid juuksed ( pea paremal poolel. Lapsest saadik )
Rain Kauge. Kuidas samu inimesi ja olukordi tajutakse erinevalt Kõik inimesed on erinevad ja tajuvad teisi inimesi ja olukordi enda ümber oma moodi. Väga palju mõjutavad inimeste vahelised suhted seda kuidas nad teineteist tajuvad. Kui keegi on kellegiga sõber siis tema näeb teist inimest hoopis teistmoodi kui see, kes on just teisega tuttavaks saanud või see, kes teist inimest hoopis vihkab. Ka sõprussuhteid on mitmesuguseid, ollakse väga head sõbrad või lihtsalt sõbrad ja ka see mõjutab tajumist. Mõjutab ka see kui nähakse vana sõpra uuesti ja see mida eelmine päev või kasvõi hetk tagasi kellelegi tehti või öeldi. Erinevad inimesed tajuvad ka olukordi erinevalt. Näiteks ameerika mägedel sõites võib mõnele tunduda, et ta on justkui paradiisis, samas kui kellelegi teisele võib see lõbusõit esile tuua iiveldust
Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viivitad päeva, siis sügisel ootad nädala (Iisaku) Mida varem paned seemned mulda vms, seda kiiremini tulevad saadused
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte
Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjutas loodusest isamaast, armastusest ja ebaõiglusest. Ta ei ilusta Eestit, vaid räägib ka selle puudustest(kuigi ise ikka armastab Eestit) Lootis Eesti vabanemisele. Luuletus „Nõmm“ „Vari“ peategelane on vaestekülas kasvanud Villu, kelle püüdlused hariduse poole katkestab peksmine
Moliere: Tartuffle Kuj. vaimulikku, kes kasutab jumalakartlike inimete hurmu haiataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. peategelased_ organ, tartudd Mesontroop arendab seltskonna kriitikat armukadeduse teema kaudu. peategelane alceste vihkab seltskonda pahede pärast, kuid õnnetuseks armub ta alimeri, kes rosseu: esindab just kõike seda mida alceste ei talu. traktaad ,,arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide Voltaire: areng on aidanud puhastada kombeid?" ta väidab, et
Jane Eyre palus rikkast meest,et ta lubaks teda koju paariks päevaks sõita. Ta andis Janile raha ja ütles,et Jane kiiremini tuleks tagasi kuna ilma temata ta ei saa. Kui Jane jõudis tädi juurde, Tädi ütles,et talle 2 aastat tagasi saadeti tädile saadeti kirja Jane onult, kus oli kirjas,et tahab Jane enda juurde võtta ja kasvatada. Tädi kirjutas talle kirja kus oli öeldud,et Jane suri lastekodus. Tädi valetas onule. Tädi ütles Janile,et ta vihkab teda, kõik mis juhtus temaga oli tema süü. Isegi kui ta praegu on haige ta ikka süüdistab selles Jane. Jane talle vastas,et kui ta armastab teda või vihkab siis ta ikka armastaks enda tädi. Jane kirjutas enda onule,et kõik on korras, ta töötab heal tööl ja teenib hästi. Jane Eyre jõudis tagasi lossi ja hakkas jälle töötama. Rikka mehe ja Jane suhted oli väga kuumad ja rikkas mees pakkus talle abielluda. Jane Eyre ei teadnud, et temal oli juba pruut. Kui rikkas mees ja Jane
Tema päritolu on ühest korralikust perest, kes elas New Yorgis. Ta käis Pencey koolis ja ta sai kõige paemini läbi ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väljaarvatud õega. Koolis ei saa ta läbi õpetajatega, ainult saab läbi ajalooõpetaja Spenceriga. Holdenit mõjutas õde Phobe.
nendest asjadest eriti pikalt. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Raamatus on öeldud, et Apple’il oli suur tahtmine teada saada, miks ema ära läks, kuid Memm olevat sellest alati rääkinud, et see oli ainult tema ema süü. Veel üheks kärgpere probleemiks on vanemate omavaheline läbisaamine. Kõige parem oleks nii lapsele kui ka lahutatutele endile, kui vanemad saavad omavahel sündsalt läbi. Mõnikord on juhtumeid, kus ema vihkab isa ja isa vihkab ema. Sellised olukorrad on kõigile rasked. Apple’il oligi kahjuks nii, et vanemad vihkasid teineteist südamest ning lisaks osales tülis ka Memm, kes valis isa poole. Kui ema tagasi tuli ning Apple tema juurde elama minna tahtis, siis ei suutnud Memm üksinda Apple’ile vastu hakata ning kutsus ka isa appi. See ei tekitanud tüli mitte ainult Apple’i, Memme ja ema vahel, vaid ka lahkhelisid isaga, sest isa oli Memme poolt. Näitena
Hüperaktiivsuse tõttu oli ta sunnitud isegi rahusteid sööma. Varakult märgati Kurti joonistamisannet, ning vanemad läksid oma vaimustuses nii kaugele, et muud peale pintslite ja värvide Kurtile ei kingitudki. õnnelik lapsepõlv sai Kurti jaoks väga järsu lõpu, kui ta oli seitsmeaastane. Ta vanemad lahutasid. Edaspidi visati poissi ühe sugulase juurest teise juurde, kord elas ta isa, kord emaga. Veel kodus olles kirjutas Kurt ükskord oma toa seinale: `Vihkan ema, vihkan isa, isa vihkab ema, ema vihkab isa, see teeb lihtsalt kurvaks.` 80.ndatel aastatel said abielulahtused USAs justkui moeasjaks. Kurt tundis end lahutuse tõttu petetu ja lööduna, tal oli häbi koolikaaslaste ees, kes olid täiuslikest peredest. Ta tõmbus endasse, muutus depressiivseks ja vaikseks ning hakkas mõistma teda ümbritsevate inimeste väiklust ja kodulinna tühjust ning eraldatust. Kurti antisotsiaalsust suurendas võimetus koolis
igatsus kellegi järele.'' Raamatu peategelaseks oli miljardär Tom,kelle elu on parajalt sassis.Meie arvamus rikka inimese elust on super lõbus ja perfektne,kuid see raamat jutustab sellise elu telgitagustest.Tal on olemas kõik, mida saab raha eest.Hingesugulast,kellega sa tunned sidet, osta pole võimalik ja see tähtis inimene on tema elust puudu.Istudes oma raha otsas,mis teda sugugi õnnelikuks ei tee,kuid on nii õnnistus kui õnnetus.Ta vihkab inimesi, kes vaatavad teda kui raha mitte kui persooni.Ta on ka väga seksuaalne mees ning ilma selleta tema elu ei funktsioneeri.Paraku ei vali ta naisi hoolega, kelle peal oma elulist vajadust rahuldada, seega kimbutavad Tomi suguhaigused.Raamatu lõpus leiab ta naise,kellega ta tunneb end hästi ning tema pärast jätab ta maha ka oma sõbra Jürgeni, kes on ühtlasi ta parimaks sõbraks.Muidu on naised tema a Kaur Kender on väga orginaalne kirjanik.Tal on väga omapärane käekiri ning
Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu
Muidugi Holdeni jaoks ei olnud seal ka potensiaalseid intelligentseid kanditaate, vaid rikkad, mitte midagi teadvad jõmpsikad. Põhjus, miks ,,Kuristik rukkis'' on niivõrd populaarne on see, et paljud lugejad tunnevad sealt ära iseennast, kuna teoses on palju erinevaid karaktereid põhjalikult kirjeldatud. Holdeni Caulfield, ise olles üsnagi tark omaealiste seas, kuid laisk, et ei viitsi koolides õppida, tunnetab seda pidevat püüdlemist, et kellegile meeldida ja hea mulje jätta. Ta vihkab toretsemist, kuid armastab lihtsust ning tavapärasust. Siia võib näiteks tuua nunnad, kellega ta kohvikus hommikust süües vestlema hakkas ning jumaldas neid, sest nad olid nii tavalised, loomulikud ning tänulikud selle üle mis neil oli, isegi annetades neile heategevuseks 10 dollarit. Alati muidugi, ei ole kõige targem tegutseda oma emotsioonide ajendil, läbimõtlemata, kuid on vaja ka inimesi kes riskivad, teevad seda mida nad tahavad, see eristabki neid mõneti hallist massist.
Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt Lk 185-193: kohtuistung, kus esitatakse Quasimodole süüdistus. Lk 197- lõpuni Teose ülesehitus
http://janitesonthejames.blogspot.com/20 09/01/charlotterileyaddsspirited and.html EDGAR JA ISABELLA LINTON Rikkad, kombekad Ära hellitatud Õde ja vend Edgar abiellus Catherine Earnshaw'iga; tütar Catherine Isabella Heathcliffiga; poeg Linton http://www.pbs.org/wgbh/masterpiece/wu theringheights/characters.html HINDELY EARNSHAW Vihkab Heathcliffi Catherine vend Abiellub Francesega Poeg Hareton Pärast abikaasa surma satub mängurluse ja joomise küüsi http://crisvalmont.blogspot.com/2010/08/o morrodosventosuivantes.html CATHERINE "CATHY" LINTON Edgari ja Catherine tütar Ema ilu ja kindlameelne käitumine Õrn ja särav iseloom Abiellub Lintoniga, kuid ta sureb Abiellub Haretoniga http://www.wuthering
Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole. Holden on teismeline poiss, kes kõigub kusagil lapsepõlve ja täiskasvanu maailma vahel. Ta kardab saada täiskasvanuks, kuid nii mõneski olukorras teeskleb ta, et on täiskasvanu. Talle meeldib end pidevalt vanemaks valetada, kui tegelikult on. Holden oli üleüldse üks suur luiskaja. Ta vihkab täiskasvanute maailmat, mis on täis omakasu, valesid, uhkust, üksindust ja raha. Tema jaoks on see kõik võlts. Holden on suures segaduses, ta ei saa aru mida ta tegema peab, kes ta on või kuhu ta kuulub. Ta üritab minevikust võimalikult palju kinni hoida ja hirmunud tuleviku ees. Ta on maailmas pettunud ja kibestunud. Ta ei usalda kedagi, peale oma õe ja surnud venna Allie, kellega ta vahetevahel räägib. Holden on kinnine ning hoiab omaette, otsustusvõimetu ja ärritub kergelt
võimalused ja tegevused piiratud. Võim oli meeste käes ja nendele oli maailm valla. Jane ei olnud isegi kordagi linnaelu näinud. Sellegipoolest oli ta kõige tugevam naine, keda ma tean. Ma imetlen temas kõike. Jane oli imetlusväärselt aus naine. Ta kasvas üles oma tädi mrs.Reedi juures. Seal koheldi teda ebaõiglaselt, nimetades teda valelikuks ja petiseks. Tegelikult oli Jane juba pisikese tüdrukuna enda tädist targem. Mind vapustas ta julgus öelda tädile näkku, et ta vihkab teda, teades, kui suur võim on tädil. Ta väljendas end väga selgesõnaliselt öeldes mrs.Reedile: ,,Kui ma oleksin valelik, ütleksin, et armastan sind." See paneks iga täiskasvanud inimese mõtlema, mida ta on valesti teinud. Jane oli väga väärikas isiksus. Ta veetis oma noorusea ranges koolis, kus üritati lapsi distsiplineerida peksmisega. Kord oli seal väga hinnatud ja ükski laps ei julgenud sellele vastu hakata. Kõikidest teistest erines aga Jane, kes ei talunud ebaõiglust
loomust. See ei iseloomusta ainult Harryt, vaid kogu inimkonna kaasasündinud seisundit. Mida harry haller õpib teatris ? Tänaval kõndides märkab ta silti: ,,maagiline teater- sissepäss mitte kõigile", veel on lisatud ,, ainult hulludele". Uks küll ei avane, aga ta saab enda käsutusse Stepihundi traktaadi. Selles brozüüris on kirjas täpselt, kuidas Harry ennast stepihundina tunneb. Brozüür räägib inimesest, kes on pool-inimene, pool-stepihunt ning kes vihkab väikekodanlase elustiili, kes aga ei suuda samal ajal ennast allutada meelte mõnudele. Tegelane on allaandja mitte mässaja , ,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma!" kuidas sellest Hesse valguses aru saad ?
Bridget armub sammuti Lukesse ja nad lähevad koos lühikeseks ajaks Miss Waynflete juurde elama. Bridget ja Miss Waynflete lähevad jalutama, nad jalutavad üle põllu, kui Bridget hakkab teesklema, et tal on Miss-i antud teest paha (tegelikult ta vihkas teed ja kallas selle aknast alla, kui Miss oli teises toas), siis heidab Bridget pikkali ja Miss Waynflete võtab kotist noa ja hakkab rääkima Bridgetile, kui väga ta teda vihkab ja ütleb, et lavastab Gordoni süüdi, sest noal olid Gordoni näpujäljed. Bridget suutis kuidagi noa eest ära hüpata ja hakkas kaklema Waynfletega, lõpuks Bridget võitis. Üks heki pügaja oli näinud kuhu nad olid läinud ning Luke küsis temalt ja ta näitas suunda, Luke jõudis õigeks ajaks ja midagi halba ei juhtunu. Miss Waynflete läks vangi ja Luke ja Bridget hakkasid koos elama ja said õnnelikuks!
Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit. Ta jõud on aga nõrk ning Olav saab enda valdusesse noa, mille ohvriks langeb appi tõtanud Ülo. Tuleriida juures leinab Juta Ülot. Tuleb Olav, kes ikka veel loodab, et Juta vastuarmastusele. Kuuldes, et Juta vihkab Ülo mõrtsukat, Olav hullub. Ooper lõppeb itkude ja tuletseremooniaga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Sündis 3. detsembril 1889 aastal Läänemaal. Algselt oli nimeks Karl Ustav Kreek, seejärel Kirill millest kujunes välja Cyrillus. Omandas hariduse Peterburi konservatooriumis. Seejärel kolis Haapsallu, edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947
hoolib Gabrielist, õrn süda, säravad silmad, kuldkollased juuksed, lumivalge nägu, vallatu. Au armastaja, elav, lahke, kaval. Siim- tüvikas mees, talupidaja riietes, riided katki ja kulunud, muutus Gabriellile ohtlikuks, sest karjus ja vilistas. IvO Schenkenberg- Gabrieli kasuvend, vapper, osav sõjamees, täis kelmust, näost inetu, tugev kui karu omade vastu lahke, vaenlaste vastu kurat, ühest silmast pime, õrnema soo austaja , nüride naljadega, kange, meelitaja, kuri, vihkab tõtt, viisakas, hoopleja, riiukukk, oli käsitöölise poeg , armastab tappa, Tappis Gabrieli ära. HINRIK HORN Rootsi kuberner, vapper ja osav sõjamees. Oru Juhan pärisori, sakslane, sattus vangi, kus poodi ta üles, Gabrieli vanaisa. Garillo- õnnetu kena noormees, peene viisiga, tulise loomuga, rõõmsameelne, abiellus Maaliga, peenike nägu, Gabrieli lihane isa. Agnese tädi - väga kena näoga, hea südamega, Agnes armastas teda, lõpuks hakkas teda vihkama.
Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!... J arvate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba; teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa poole; keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.) * * * MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja! Mina Tiinat ei jäta. Ja kui ta ka kümme korda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui sina! (Ära.) MARI (temale järele). Margus! (Purskab valusalt nutma, käsi ringutades.) Oma hinge
toetatakse igas asjas, samas ka arvestatakse ning loodetakse teineteisele. Mis kõige tähtsam, suhtes peab olema usaldus. Kui puuduvad ohverdused suhte nimel nagu näiteks kuskile minemata jäämine või mõni vaba päev, pole suhte põhieesmärk veel paarile kohale jõudnud. Ning tihti võib see põhjustada suhte purunemise. Armastuse nimel on alati vaja tööd teha. Pole olemas tingimatut armastust, iga usalduse ja suhte nimel on vaja vaeva näha. Iga inimene kord armastab, kord vihkab, kuid tõelise armastuse püsima jäämiseks on vaja enamat kui vaid tunne ning koosolemine. Alati on midagi, mida tuleb muuta, et kõik oleksid õnnelikud, see ei ole alati kerge, kuid siiski võimalik ja seda igal ühel meist.
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida
vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja ebakindel oma naise suhtes, ta usub peaaegu kõike, mida talle räägitakse. Ta on kiindunud oma alamasse Jagosse. Jago on kaval ja teeb kõik, et saada paremat ametit. Ta on kahepalgeline ja vihkab Othellot. Ta valetab paljudele ja räägib asju, mida ei olnud sündinud. Jago tõi raamatus välja Othello halvad küljed ja ta oli väga vajalik teoses. Desdemona on Othello naine. Ta on ustav oma mehele ja räägib tõtt. Ta jääb oma valikutele kindlaks ja abiellub Othelloga vastu isa tahtmist. Naine jääb kindlalt oma mehe juurde oma elupäevade lõpuni. Desdemonal on salajane austaja Rodrigo. Ta üritab naise südant võita ja kasutab selleks Jago abi. Ta usub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
