grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Õigesti valitud ja sõbralikud sõnad sobival ajal võivad aga palju head teha ja inimese elule ka jälle mõtte ning väärtuse anda. Kuigi kahjuks on negatiivsetel sõnadel tugevam mõju kui positiivsetel. Kuuldatavasti on ühe negatiivse sõna mõju tühistamiseks on vaja öelda või kuulda 20 korda sellele vastavat positiivset sõna. Näiteks kui keegi ütleb teile, et ta teid vihkab, peab ta oma sõnade mõju tühistamiseks ütlema teile 20 korda, et ta teid armastab. Kokkuvõtteks: kõrge enesehinnang, realistlik mõtlemine, antud hetkele ja ülesannetele keskendumine võimaldavad elust rõõmu tunda ning ümbritsevate nõudmistega toime tulla. Kasutatud materjalid: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html#ha http://sekretar.ee/159378art/ http://www.epl.ee/artikkel_303444.html http://www.hot.ee/ardisala/raamatud/SUHTLEMINE_JA_ENESEHINN
täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et inimkonna ajalugu on tegelikult sõdade ajalugu! Seetõttu unistavadki paljud inimesed utoopilisest maailmast, mis oleks ideaalne paik, kus puuduksid konfliktid ning mille tunnusjoonteks oleksid inimlikkus ja mõistvad tunded. Inglise kirjanik George Bernard Shaw on öelnud: `'Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad kui tema ise''. Tsiteeritud sententsist kumab tugevat negatiivsust, kahtlust ja hirmu, mis omakorda õigustab käitumist, mille motiiviks võib pidada "löö esimesena, muidu lüüakse sind". Tänapäevagi ühiskonnas võib tihti kohata inimesi, kellele on omane tõrjuv, kinnine kehakeel ja hoiak, soovimatus kokku puutuda nende endi omadest erinevate põhimõtete ja käitumismallidega
viitab kutsungile-teekonnale, millele asumine on tähtsam kui ütlemata jätab, kui see, mida ütleb. Pearõhk alltekstil. päralejõudmine! -Autobiograafilisus-Kadunud põlvkonna autor. Sõjas saadud JAMES JOYCE hingehaavad ei paranenud.-Humanism- vihkab sõda ja fasismi. Valmis Uudne tehnika-teadvusvoolu meetod tapmise vastu relvaga võitlema.-Kõikumine piirsituatsioonides- Elu on Traditsioonilise romaani eiraja võitlus. Olulisim on lõpuni võidelda. Biheivoristlik meetod- kirjeldab Peateos:romaan: ,,ULYSSES" 1922 tegelaste käitumist, annab edasi kõnet, kuid välise külje kujutamise
kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste probleemide pärast ning oma ema ta vihkab, aga samas ka armastab. 2) Kuidas Martin ja Isabell kohtusid? Martinil oli pooleli raamatu kirjutamine Sokratesest. Ta jäi kirjutamisega toppama ja läks jalutama. Isabell jalutas talle vastu noodikaust kaenlas, tulles klaveriõpilasele tundi andmast. Nad hakkasid vestlema ja otsustasid lõpuks edaspidigi kohtuda. 3) Milline oli nende armulugu? Kui palju oli selles tundeid, kui palju mõistuslikkust?
Poseidon- merejumal; kolmhark sümboliks Hades- allilma jumal; Zeusi vend Aphrodite- armastuse –ja viljakusejumal; Zeusi tütar Dionysos- veinijumal; Zeusi poeg Antiigi erinevate müütide põhjal tulenevad ütlused tänapäeva: „Achilleuse kand“- inimese nõrk koht „Pandora laegas“- tundmatu sisuga ja keelatud asi „Pegasus“- kunstnike kaitsja „Oidipuse kompleks“- poiss on armunud emasse ja vihkab isa(rivaal) „Ariadne lõng“ – osav abivahend, mille keegi on välja mõelnud Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma teater, nende erinevused. Antiik-Roomas ei olnud enam koori etendustel taustaks; Antiik-Kreekas hinnati tragöödiat, Antiik-Roomas komöödiat. „Kuningas Oidipus“ (Sophokles) KESKAEG Aeg (millega algas, mis lõpetas), iseloomulikud tunnused. 476.-1492. a; algus:
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19.saj realismile omane ühiskonna kriitilisus. 5. Lähtuti detailidest ja kirjeldati kaasaegset elu. Põhizanr oli ROMAAN. STENDHAL (1783-1842) PRANTSUSMAA Pärisnimi Mari...
ent salapärane koolimaja hoone täis põnevaid avastusi võimatu täpselt öelda, kas paikned I või II korrusel, niivõrd palju käänakuid ja soppe. Koolis on kaks nimekaimu: eelmainitud William Wilson, minategelane, kes koolis kõiki enda tahtele alluma sundis, ja William Wilson, kes ainsana julges türannile vastu hakata ja tegi kõik tolle ärrituseks, minnes välja lausa kiusamiseni. Minategelane vihkab oma nime, sest see kõlab liiga lihtsalt. Ta on auahne ja vajab raha, au, kuulsust, hiilgust. Ent enim vajad ta võimu ja tunnustust seda aga takistab nimekaim, kes saab vaid sosinal rääkida teatud defekti tõttu, kuid matkib ideaalselt jutustaja kõnnakut, keelepruuki ja zeste. See ajab Wilsoni väga vihale. Kavatsenud mängida tempu, hiilib ta öösel rivaali kambrisse, kuid miski peatab teda ja ta mõtleb
enesekasupüüdlikult ära. · Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus Timofei - kiltri pere juures elav vanamees toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult
tagasi Irina nimepäeval. Irina pole kunagi tööd teinud ja loodab seda tulevikus teha, kuna leiab, et selles peitubki õnn. Masa on ainukesena õdedest abielus. Tema mees on Kulõgin, kellele ta läks 18 aastaselt. Kulõgin ei ole halb mees, ta armastab Masat väga, kuid ta ei ole ka kõige targem ja taibukam (nt ta tahtis kinkida Irinale nimepäeva puhul sama raamatu, mis ta oli korra juba lihavõteteks kinkind). Masa on aga temast tüdinenud ja vihkab oma elu, Kulõginit pole ta kunagi armastanud. Irinal on küll palju kosilasi, kuid ta pole veel ühelegi neist läinud. Olgal polegi kellegi hulgast abikaasat valida. Ta töötab koolis ja elab nagu Irinagi koos vennaga. Seal nad siis kolmekesi ongi ja meenutavad isa surma ja seda, kui halb see elu ikka on ning igatsevad tagasi Moskvasse. Nad on kõik väga targad ja oskavad mitmeid võõrkeeli ja leiavad, et sellises väikses linnakeses pole nende annetele mitte mingit rakendust.
kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud pilvedena ümber maailma, ning näinud palju imesid. Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt mõisapreilist unistab. Nõid Miina räägib sellest loost rehepapile, kes oma tarkuse ja kavalusega otsustab Hansule korraldada kohtumise mõisapreiliga. Mida Hans aga ei tea on see, et mõisapreili hoopis maskeeritud Liina olema saab. Kui kaks armunud noort aga kokku
Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada. Kuid Esmeralda on omakorda kõrvuni armunud kapten
ainus asi, mida ma testi teha tahaksin." (lk 161, 162) See nitab, et ta hoolib lastest ja tahab neid kaitsta ebannestumiste eest. 8) Holden joob vga palju alkoholi. Ta arvas, et alkohol aitab tal pgeneda murede eest. Alkoholi juues muutus ta meel haledaks ja ta muutus hiskonna ja inimeste vastu sbralikumaks. Ta suudab inimestega sbralikumalt ja vabamalt suhelda. Minumeelest ji ta alkoholi selleprast, et paista asjalikum ja et inimesed teda tsiselt vtaksid. 9) Holden vihkab silmakirjalikkust, valet, vltsi, teesklust ja pugemist maailmas kige rohkem. Ta ei tahtnud kunagi selliseks ise muutuda. Ta tahtis et kogu maailm oleks lapselikult lihtne, kus ei ole midagi vltsi ja kik on tiesti aus. Inimesed suhtleksid ksteisega vabalt ning poleks saladusi ega teekslust. Sellises maailmas, kus Holden elada tahaks,ei oleks midagi varjata. Seetttu ritab ta Phoebet ja teisi lapsi vimalikult kaua ssta tiskasvanuelu inetuste eest ja tahab et kik lapsed jksid igavesti lasteks
narkootikume, 2. sooritavad 74% suurema tõenäosusega mõne isikuvastase kuriteo, 3. üritavad kuus korda sagedamini teha enesetappu, 4. kui nad on vanemad kui kuueaastased, võivad nad idealiseerida lööjat ning kaotavad respekti löömise ohvri suhtes, 5. võivad teismeliseeas kodust ära joosta ja elada haige hinge välja valimatutes seksuaalsuhetes. · NÄIDE Joosep on 15-aastane. Ta vihkab oma isa ja on endale sõna andnud, et ta ei käitu kunagi ühegi naisega nii, nagu tema isa käitub emaga. Hiljuti hakkas ta ühe oma klassi tüdrukuga kohtamas käima. Poiss märkas, et ta muutub aina armukadedamaks, ta ei talu, kui tema sõbratar veedab aega oma teiste sõpradega. Eelmisel nädalal lõi ta tüdrukut.
E.Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" 1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse. Partisanid mägedes (koopas) võtavad Robert Jordani vastu osalt austavalt, osalt aga tõrjuvalt. Üldjuhul suhtusid partisanid Robertisse üllatavalt hästi , vahel võis tulla ette mõni pilkamine. Rohkem
täiskasvanulikumaks. Ka pealkiri ,,Kuristik rukkis" viitab piirile lapse ja täiskasvanuks saamise vahel. Kuristikku kukkumine väljendas saamist täiskasvanuks. Holden kõikus selle piiri peal. W. Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden tahab elada sellises ühiskonnas, kus kõik oleksid ausad ja heatahtlikud. Ta ei salli midagi võltsi ja ebaloomulikku. Kuid sellest meie ühiskond põhinebki, kõigel sellel, mida Holden vihkab. Inimesed teesklevad, valetavad, poevad, varastavad ja on lihtsalt rikutud. Ja kõik teisitimõtlejad tõrjutakse eemale. Näiteks oli tema õe Phoebe kooli seinale kirjutatud midagi roppu ning Holden sodis selle sealt seinalt ära. Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna, sest ta tunneb, et ei kuulu sellisesse maailma. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat
Mõtted · ,,Armastus on kõigest vägevam." · ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." · ,,S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?" · ,,Oo Issand mängib Beethovenit..." (kõuemürina kohta). · ,,Valitsus, kes käsib rahval päevast päeva palvetada isikute eest, keda terve maailm endastmõistetavusega vihkab, asetab kiriku kahtluse alla, et polegi tegemist kiriku, vaid politseiteatriga..." · ,,Isegi keiserlikul võõrutamistaotlusel on rüütellikkuse helk..." · ,,Kes valetab, selle suu tapab tema hinge ära." · ,,Kindlaid ja käesolevaid väärtusi ei tohi ebakindlate tulevaste väärtuste nimel mängu paisata." · ,,Me pöörame kõik näo kõrvale, kui mingi asi on liiga selge." · ,,Suur armastus ei pea tähendama täielikult pimestatud pilku."
ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad näiteks Megan ja Christopher. Samas on see selles eas olevate võsukestele täiesti normaalne käitumine. Naabrid on perekonna jaoks sama lähedased, kui ülejäänud pereliikmed ja nad on perekonna siseste sündmustega alati väga hästi kursis (vahest ka isegi on neil sündmuste käigus oma roll täita). Perekond veedab ka üpris palju aega Loise rikkurites vanematega. Kuigi Carter vihkab Peterit ja kasutab igat võimalust tema alandamiseks. Naabruskonna mehed käivad koos pidevalt baaris joomas ja on üldiselt hea punt väga omanäolisi sõpru. Vanemate allsüsteemi kuuluvad peamiselt Peter ja Lois, kuid ka Brian on nõuks võtnud vanemlikku rolli täita. Eriti juhtudel, kui vanemad viibivad eemal või kui lapsevanemad on muuga hivatud. Brian on väga ratsionaalne, inelligentne ja pisut nagu piinatud geenius, kes alati otsib midagi suuremat (armastust, kuulsust jne)
Jaak oli väga tänulik. Samas hakkas mees himustama Katit, kes oli kõva tööinimene. Nipernaadi ei tahtnud näiliselt naisest alguses loobuda, kuid lõpuks ta siiski tegi seda ning Jaak ja Kati abiellusid. Nipernaadi läheb jälle oma teed. Viimases novellis satub ta mere äärde, kalurikülla. Ta hakkab seal tööle. Tema partner Jaanus tutvustab Nipernaadit oma pruudile Maretile. Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi? Kahtlemata oli ta suur luiskaja, kelm. Tema väiksed valed võisid küll murda südameid, kuid ometi ei tekitanud need jäädavaid kahjustusi. Ta oli
lesk on ,,Volga" võitnud. Lese õnn ei kesta aga kaua, kui üliõpilane ütleb naisele ,,Nihilissimus acutuse" tähenduse, mis otsetõlkes võrdub suure mittemiskiga mõttetus, mida ei ravitagi. ,,Logorrhoea" tähendavat aga ladina keeles KAAGUTAVAID SÕBRANNASID. ,,Graduse" korral tuleb keel suust välja lõigata, aitab ka suu kinni õmblemisest ning levinud on haigus neil, kes midagi ei tee. Lesel soovitatakse hakata tööd tegema, ta on pettunud ning vihkab tohtreid. · Nüüd käsib polkovniku lesk autoril kaduda, muidu tapab naine peategelase looja. Autor variseb kokku, kostub leinalist sõjamuusikat ning lesk alustab murejuttu otsast peale kurdile vanamehele.
Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi. Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Esimene maailmasõda Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees, see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida
arvavad, et lesk on ,,Volga" võitnud. Lese õnn ei kesta aga kaua, kui üliõpilane ütleb naisele ,,Nihilissimus acutuse" tähenduse, mis otsetõlkes võrdub suure mittemiskiga mõttetus, mida ei ravitagi. ,,Logorrhoea" tähendavat aga ladina keeles KAAGUTAVAID SÕBRANNASID. ,,Graduse" korral tuleb keel suust välja lõigata, aitab ka suu kinni õmblemisest ning levinud on haigus neil, kes midagi ei tee. Lesel soovitatakse hakata tööd tegema, ta on pettunud ning vihkab tohtreid. Nüüd käsib polkovniku lesk autoril kaduda, muidu tapab naine peategelase looja. Autor variseb kokku, kostub leinalist sõjamuusikat ning lesk alustab murejuttu otsast peale kurdile vanamehele.
hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest. Julieni tulek aga ajab
kahtlustamist ning püüdis leida loole võimalikult leebe ja loogilise seletuse. ,,Roger arvab, et sain niiviisi kitsikusega võideldes mingi kangelasteoga hakkama . Ta ei mõista, et ma olin õnnelik, tõeliselt õnnelik." Clemency selgitas, et mitte raha ei tee inimesi õnnelikuks, vaid teised inimesed teevad seda. ,,Ta on pärast põdemist väga palju muutunud. Ma ei suuda mõista, mis tema haiglases ettekujutuses sünnib. Mõnikord tundub mulle, et ta vihkab meid kõiki." Sophia teadis, et Josephine oli viimasel ajal pettunud, et temast enam välja ei tehta, kuid ta ei teadnud, mis mõtted ja plaanid Josephinet piinamas olid. 2. Lühikokkuvõte: Aristide Leonides põdes diabeeti ning tema noor armastatu Brenda pidi talle iga päev insuliini süstima. Ühel hetkel aga asendas keegi perekonnast insuliini eseriiniga. Iga majaline oli kahtlusalune ja kõigil oli selleks motiiv. Kõik teadsid seda, kus ravimid
pappide pimedaim paatos ja tulevikuvingune temperament ta tahtis saada antikristuseks. See õnnestus tal osade arvates liigagi hästi. 7 · Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks. Seepeale on ta öelnud: "Nii nagu olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et ka sakslase kohalolek häirib mu seedimist." F. Nietzsche · Ta vihkab masse ja massivaimu, samuti massihüsteeriat. 8 · Vaimuhaige filosoofi õe (ta oli venna kirjutiste hooldaja) tõttu hakkas paraku levima legend, mis libises patriootliku saksluse ja antisemitismi suunas. Tegelikult oli Nietzsche anti- antisemitist ja vihkas sakslust. · Nietzsche on kõhklematu mees, võib-olla jultunuim filosoofia ajaloos. Ta jagab kohtuotsuseid ilma F. Nietzsche edasikaebamisõiguseta.
külastanud juba mõnda aega. Tiina arvab, et kui ta tahab jääda Steni juurde, siis peab Jürgen lahkuma. Tiina põhjendab, ta ütleb et ei taha kasvatada võõrast ja äriga tegelevat noorukit. Sten ütleb seda Jürgenile ja palub tal Steni korterist lahkuda. Enne seda on Sten endale hankinud kusagilt Eldor Moorasti (Jürgeni isa) telefoni numbri ja aadressi. Jürgen teadis enne ainult seda oma isa kohta, et ta on revident (kohtunik). Jürgen kolib küllaltki ruttu oma isa juurde. Ta vihkab algul isa kuna ta pole Jürgenit viis aastat üles otsinud (tegelikult lihtsalt Jürgeni ema hävitas kõik kirjad ja sünnipäevakaardid). Kuid Jürgen ei pea kaua viha ja lepib isaga nagu ta on. Jürgen lõpetab raamatu lõpu poole oma "ärikaelu" ja hoiab eemale ka väikesest Stenist. Sten Suurhans pannakse Eldor Moorasti poolt vangi maksuprobleemide pärast - ta võttis altkäemaksu inimestelt, mis on ebaseaduslik. Jürgenil on tast kahju, kuid ta ei saa midagi teha.
Kuid nii see ei ole.Oidipus tahab, et teda Kithaironi mäestikku viidaks. Ta tahab surra kohas, mille määrasid talle ta vanemad. Oidipus palub Kreonil enda juurde tuua oma kaks tütart.Lapsed nutavad. Kuningas räägib oma tütardele, mis on juhtunud ning palub Kreonilt, et see ta ameti üle võtaks ning ta laste eest hoolt kannaks.Oidipus palub Kreonil end maalt välja saata. Kreon pole nõus ja lubab, et kui taevas nii rängalt kuningat vihkab nagu see arvab, siis täitub mehe soov iseenesest peagi. Teos lõppeb sellega, kuidas koor teatab rahvale, et Oidipus, keda nad kõik armastasid, on õnnetuste õudusega põrmu paisatud. ©Kati Rohtla
1. Sa mõtled, et vend on see kes sind kiusab ja vihkab sind, kui tea alati et on olemas asju mida ainult sinu vend saab lahendada 2. Ma ei tea, mida homne toob või mis ma õhtuks söön. Ma ei saa teile öelda, kas olen leidnud omale saatusekaaslase või mis ma homme kannan. Siiani ei tea ma, mis tulevik mulle toob või kas ma viitsin täna midagi teha. Aga ma tean, et mu kõlaritest kostub muusika, mu kapp on riideid täis ja mis peamine - mul on parimad sõbrad, keda üks tüdruk võib tahta. Ja kullakesed, see ongi kõik, mida ma vajan! 3. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. 4. Õhulosside ehitamisel on üks tore omadus materjal ei saa kunagi otsa. 5. neli karu läksid kolmekesi üle tee , nad mõlemad olid nii täis , et ta jäi magama 6. Oli tormine öö .. Väike tüdruk kõndis rannal, ja korjas liivalt me...
täpselt samamoodi, sest ka temal on pahed. Ta arvab endast liialt palju, sest tema mõttes on kõik inimesed peale tema enda perekonna, allakäinud ning silmakirjatsejad.Mina ei kasvanud liiga ruttu suureks, kuid võin öelda, et minu maailmavaade on rohkem arenenud kui enamusel mu eakaaslastel. Igal inimesel on oma pahed, ning ma ei ole parem, kuid ma ei pea ennast teistest paremaks nagu Holden seda teeb. 3.Holden on inimene, kes ühel hetkel vihkab ning materdab oma sõpru ning koolikaaslasi, kuid olles eemal neist, hakkab ta igatsema neid. Ta on üsna seltsiv noormees, ning suhtleb paljudega väga kergelt. Oma õpetajatesse suhtub ta austusega kuid talle eriti ei meeldi rääkida nendega, sest õpetajad kipuvad tihti talle moraali õpetama ning Holden ei kannata seda. Et pääseda pikemast vestlusest või piinlikust olukorrast, on Caulfield võimeline pisivalesid kokku rääkima. Vanematega
sees." ,,täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid." Metafoore: ,,see haiglane pilk, mis läbipuurivalt vaatab" ,,sest teistsugune on so hinge torkiv pind" Isikustamisi: ,,sest hing laulab vaikuses, vaikuse helinana" ,,ainult jõud ise teab, milal see lakkab" Peale teose lugemist mõistsin et ühiskonnas nö lihtsalt ,,gängstaräpparina" kes vihkab ,,mente" mainega Beebilõust ei ole ainult seda. Ta on lihtsalt üks kurva saatusega isik kellel on elus erinevaid etappe olnud nagu meil köigil ja nii ongi sündinud tema luuletused ja ka laulud konkreetse ajaetapi emotsiooni järgi. Usun et päriselus on ta ka väga tore ja omamoodi hea inimene, muidugi on tal ju omad pahed, aga kas seda pole mitte meil kõigil? Nii et ärgem loogem temast valet kujutluspilti, mina isiklikult teda artistina väga austan ja mulle tema
kogukondade vastuseisu tõttu aga keelas kuningas näidendi mängimise ära. Alles aastal 1669, pärast pikka võitlust, sai Moliére lõpuks loa kogu teose (viie vaatuse) ettekandeks. Omapärase teose "Don Juan" (1665) peategelaseks on vabamõtlejast naiste- võrgutaja, kes võib võita iga naise südame, kellega tahes ta kokku puutub. "Misantroop" on teos, mis arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda nende pahede pärast. Ta ei tunnista silmakirjalikkust, hindab otsekohesust ja lihtsust. 6 Moliére kirjutas ka komöödiaid, kus ta viskab nalja arstide ja nende ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. Näidend
Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse.Kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu. 2.Ciesca-päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast.ilusa kuju ja näoga tüdruk,uhke, ülbe, egoistlik, upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks.Väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas, et on maailma ilusaim ja parim. Loo sõnum: Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas. Loo puänt, üllatav pööre: Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu
hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest. Julieni tulek aga ajab
Punase värvi energia Punane on löögi, võimsuse ja löögivõime värv ning armastab olla tähelepanu keskpunktis. Punane värv ei lase inimestel paigal istuda vaid paneb liikuma. Tema tuline jõud tuhastab kõik tumedad jõud. See värv lunastab patud kuid nagu eelnevalt mainitud on ka sõja sümbol. Ühes halvimas vormis kehastab punane türanniat ja julmust. Punase värvi parim omadus on inimeste innustamine. Punane on ka kire kehastus, ta usub kirglikult, armastab ja vihkab kirglikult. Peale kõige muu on ka punane egoistlik. Inimene kes kannab punast armastab sammuda mööda vaipu ega karda avalikke esinemisi. Positiivselt mõjul avaldub ta kõrge enesehinnanguna ja usuna. Selles on kehastunud energia, mis suudab eimillestki teha väga palju. Sellel inimesel on suur elujõud ja tahe, enesekindlus ja uhkus. Loodus kasutab punast värvi vastassoo ligimeelitamiseks ning punane on looduslik kutse seksile. Seksuaalsuse
Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on khklev, kuna nende suhet vidaks vriti mista. Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas, et ta olnuks nus saama tuntud muusiku armukeseks ja teda ra kasutama, kuid ema rikkus selle karjrivimaluse
võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum.
"Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on haiglas või sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (me ei tea, kas see on tõsi; võiks ka arvata, et tegu on vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi valgeveresusse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub lu...
9. Oma loominguga näitab Johannes Vares-Barbarus soovi käia eesti luules senatallamaa radu. Esimesed luulekogud annab Barbarus välja üsna lühikese aja jooksul. 1918.a ilmub luulekogu ,,Fata-Morgan". Hiljem loobus autor oma varasemaid luuletusi uuesti avaldamast, nimetades neid näpuharjutusteks ja katsetusteks. Kirjanik polnud oma loominguga rahul juba kirjutamise ajalgi. Valikkogu ,,Kolmnurk" kujutab endast hüvastijättu minevikuga. Barbarus ütleb, et ta vihkab oma varasemat loomingut,ennast ja oma nõrkusi. Tema loomingus puuduvad isamaalised ja rahvuslikud teosed. 10. Milliseid probleeme Johannes Vares-Barbarus Eesti kultuurielus nägi? - Suuremad ajalehed likvideerisid kirjandusliku lisa: avaldatakse anekdoote ja koomikseid nö mõttetut prahti - Kvaliteetne kirjandus jäetakse vedelema - Kirjanduslikud huvid keerlesid liialt kultuurkapitali ja riigivanema käes
Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum.
Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks.
ekstreemne juhtum ja tõi teda rohkem kahe jalaga maa peale tagasi. 2. Holdenist jääb mulje, nagu oleks tegemist ärahellitatud, üsna rikaste vanemate võsukesega, kes näitab oma käitumisega üleolekut ümbritseva suhtes. Kuigi ta on intelligentne ja kena välimusega ning tal on hooliv perekond, on ta masenduses. Ta on endavanustest poistest teistsugune, sest oskab tunnetada ümbritsevat ja ei taha muutuda kehtestatud korra orjaks ehk muutuda lapsest täiskasvanuks. Kõige rohkem vihkab ta vanemad inimesi, kes ei suuda teda mõista ja suunavad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, kuigi tegelikult on ta ainuke soov mitte muutuda sarnaseks võltsiks teesklejaks, kes räägib vaid rahast ja võimust. 1 Ta soovis, et maailm oleks õnnelik paik, kus kõigil oleks hea elada, puuduksid mured ning materiaalsete asjade asemel väärtustataks rohkem häid suhteid ja õnnelikuks olemist
6. Mis on kuristik, kuhu inimesed võisid kukkuda? Mõtesta see sümbol lahti. Kuristik, mille poole Holden veereb on niisugune kuhu langevad inimesed, kes oma elu teatud perioodil otsivad midagi, mida elu neile hetkel pakkuda ei suuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui on õieti alustanudki. 7. Too tekstist välja vähemalt kolm erinevat sümbolit, millised inimesed/ asjad Holdenile väga tähtsad on ning mida/keda ta vihkab. Kõik ajab teda oksele, kool, õpetajad, klassikaaslased, kogu maailm. Sealjuures võiks ta õigupoolest rahul olla. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid asju. Ta on intelligentne ja saab häid hindeid, kui just parajasti tahab. Ta on suurt kasvu, näeb hea välja ja tal ei ole vistrikke. Sellegipoolest on ta masenduses. Ainukesed inimesed kellest ta hoolib ja kes on talle tähtsad on tema õde ja surnud vend. Samas, kui õde
Elab teiste kulul. Sisuliselt on ta kurtisaan kuigi raamatus pole seda mainitud. Kavapunktid: · Raamat algab korteriperenaise vennanaise sõnavõtuga, kes tutvub peategelasega ja kirjeldab teda oma vaatepunktist. Ta leiab ka Harry mahajäetud märkmed pealkirjaga ,,Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele". Sealt algab ka peategelase enda lugu. · Harry saadab ühesuguselt päevi mööda. Ta loeb, naudib kultuuri, talub valusid, joob õhtul kõrtsides. Vihkab kodanlust kuigi oma harjumuste ja mõningate eelistustega sinna ka osaliselt kuulub. Ta väldib meelelahutuskohti, kus käib moodne muusika. Ta ei talu seda, sest see ei sobi tema maitsega kokku. Ta peab kaasaegset popmuusikat rämpsuks ja odavaks. Talle imponeerivad Mozart, Haydn, Bach ja teised klassikud. Mõtleb oma enesetapule. · Ta leiab, et tema isik on jagunenud kahkes pooleks: inimene ja stepihunt. Inimene on pool, kes taotleb kõrgemaid vaimseid ideaale
· "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust
Hanejaht Tarvo Maasika Sisukokkuvõte 17-aastane poiss trükib arvutisse teksti, millest on aru saada, et ta vihkab oma isa. See võib tunduda isekas, kuid selleks on ka põhjuseid. Nimelt isal pole poisi jaoks üldse aega, esimesel kohal on töö ning sellega kaasnev raha. Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama
algselt ranges gootistiilis arhitekt Francisco Villar, aga juba aasta hiljem hakkas sellega tegelema Gaudi ise. Ta konstrueeris palju makette, mis põhimõtteliselt sisaldasid nelja erinevat lähenemisstiili. Kuigi 1936. aasta juulis need maketid hävisid, suudeti need fotode ja asjaosaliste abiga rekonstrueerida ja Sagrada Familia ehitust jätkatakse ka tänapäeval. Gaudi väljendus läbi arhitektuuri. On öeldud, et tema ehitised on luulelised, samas ta ise on väitnud, et ta vihkab luulet. Taiwani arhitekt Hou Teh-Chien (kes tegi Gaudi peale oma doktoritöö) ütleb, et Gaudi tööd on omamoodi filosoofia ja Gaudi filosoof. Ta ei lugenud kunagi raamatuid filosoofia ega arhitektuuri kohta - kui temalt kord küsiti, et milline on tema arvates parim arhitektuuriteemaline raamat, siis ta näitas akna taga asuvat puud. 1969. aastal tehti seitsmeteistkümnest Gaudi tööst rahvuslikud monumendid ja pandi seaduse kaitse alla
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Termin " barokk" oli algsel kasutusel juveliirikuns...
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski
Appi võetakse päästepaat ning hüpatakse sinna. Korraga aga märkab Toora, et kaks meest on puudu Eerik Lamm ja Matt Ruhve. Eerik oli laeva vrakki kuskile kinni jäänud ja saanud vabaks, ta vaid karjus abi järele. Küll aga abi ei suudetud pakkuda. Nii hakkasid hülgeküttide meeskonnad päev päeva järel tagasi kodusaarele jõudma. Viimasena jõudiski Matt Ruhve meeskond, küll nüüd ilma Matti endata ja ilma Eerikuta. Katrina tuju kadus. Ta väitis, et ta vihkab merd ja tahab saarelt lahkuda. Minule väga meeldis August Gailiti romaan ,, Karge meri.'' Romaanis on palju armastust ja mis teeb romaani veelgi põnevamaks on jutud hülgeküttimistest. Koguaeg hoitakse põnevust õhus erinevate seikadega. Kõige huvitavam suhe on Kellil ja Eerikult, kuid kahjuks nende suhe suurt edu ei too. Romaani alguses võikski arvata, et Eerik ja Kelli abielluvad, kuid suure muutuse toob mängu Eeriku maitse muutus. Ta hakkab armastama hoopis Neemit
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) 20) peremees Matt Ruhve 21) leitnant Andrus Sauvere 22) küla...
Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas aadli perekonnas, ema oli hanniballide soost (Puskini soontes voolas neegri verd). Hariduslembeline pere, lapsi kasvatas prantsuse kubermant seega oli lastel prantsuse keel hästi suus. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha. Dekabristid kasutasid kirjandust oma ideede hankimiseks. Tähtsamad autorid: Rõlejev, Bestusev-Marlinski (,,Reis Revelisse" räägib pikalt Tallinnast), Küchelbecker (lapsepõlve vetis Avinurme mõisas, palju lugusid Eesti ajaloost). Puskin katsetab kirjandusega juba lütseumis. Käsikirjaliselt ilmub luulekogu, aga see jääb ilmumata, se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
